KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 18.01.2016 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-15-11356 (2302,15,017311) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi L.M kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.12.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,017311 Kaebaja L.M isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; elukoht: XXX Tallinnas; töökoht: ei tööta. Kaitsja Vassili Kosteitšuk e-posti aadress: vassili.koste@gmail.com Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Oleg Lodeikin. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus otsustas:
- Jätta L.M kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 07.12.2015 otsus muutmata.
- Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 07.12.2015 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte toimetamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 08.11.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20151108372703 kohaselt juhtis L.M 08.11.2015 kella 14.28 Harjumaal Tallinnas Vana-Tartu mnt maja nr 69 juures suunaga Järve tee poole mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport r/n XXX, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. L.M rikkus LS § 76 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 101 (s.o pärast 01.01.1997 liiklusregistrisse kantud sõiduk), MKM 21.06.2011 määruse nr 49 § 2 lg 1, lisa 1 (s.o registreerimismärkide tüübid) ja pani toime LS § 205 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.12.2015 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,017311 leidis kohtuväline menetleja, et L.M tegu on tõendatud. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et isikul on kaks kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toime panemise eest. Otsuse alusel määrati L.M-ile LS § 205 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100,00 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses leiab L.M, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole põhjendatud. Kaebuse kohaselt läks kaebaja sõiduki registreerimismärgi kinnitus ootamatult katki, kaebaja avastas selle ja üritas oma jõududega asja korda teha. Parandamine ei õnnestunud ja märgi tagasi kinnitamine ei olnud võimalik. Kaebaja oli remonditöökotta liikumise ajaks sunnitud registreerimismärgi paigaldama esiklaasi vastu. Autos oli kaks väikest alaealist last ning seetõttu ei saanud kaebaja pikemaks ajaks seisma jääda. Lapsed tuli viia kogu ning kohe pärast seda kavatses kaebaja minna remonditöökotta registreerimismärki parandama. Kaebaja märgib, et ta ei juhtinud sõidukit, millel puudus registreerimisnumber – see oli olemas ja asus sõiduki esiosas. Registreerimisnumber oli näha vastavalt seaduses esitatud nõuetele. Kaebaja oli teel remonditöökotta ning ajal, mil päevavalgus oli piisav numbri nähtavuse tagamiseks. Kaebaja hinnangul esinevad asjas alused kohuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks esitas L.M kohtule taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebusele on lisatud järgmised tõendid: foto kaebaja sõidukist, millelt nähtub registreerimismärgi paiknemine. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 03.12.2015 otsus muutmata. Menetleja hinnangul puudub alus asjas väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses esitatud põhjendustel, kaebaja rikkumine on tõendatud tunnistaja XXXütlustega ning fotodega kaebaja sõidukist. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuses esitatud selgitus ei ole eluliselt usutav järgmistel põhjustel: 1) väärteoprotokolli kohaselt on kaebaja elukoht XXX, kuid kaebaja liikus Vana-Tartu mnt 69 juures Järve tee poole, s.o suunaga Tallinnast välja; 2) tunnistaja R. Esop kinnitas, et on kaebaja sõidukit viimase kuu aja jooksul linnas kohanud kordi, ka siis oli sõiduki esimene riiklik registreerimisnumber paigutatud esiklaasi taha. Menetleja märkis, et MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25m kauguselt. Kood 101 kohustab M ja N kategooria sõidukil kinnitama ühe registreerimismärgi sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Kaebaja kasutuses olev sõiduk Land Rover Range Rover Sport r/n XXX on Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt kantud liiklusregistrisse 2006 M1G kategooria sõidukina, kuulub nimetatud sõiduk MKM määruse alusel kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema nõuetekohaselt kinnitatud nii ees kui taga. Menetleja hinnangul on kaebaja tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 76 lg 1, MKM 13.06.2011 määruse 42 lisa 1 kood 101 nõuete rikkumisena, otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. VtMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et 08.11.2015 juhtis L.M kella 14.28 Harjumaal Tallinnas Vana-Tartu mnt maja nr 69 juures suunaga Järve tee poole mootorsõidukit Land Rover Range Rover Sport r/n XXX, millel puudus riiklik registreerimismärk sõiduki esiosal. Nimetatud asjaolu on tõendatud L.M sõidukist tehtud fotodega, mis asuvad väärteoasja toimikus. Fotodelt nähtub, et sõiduki Range Rover r/n XXX esiosal on sõiduki registreerimisnumber paigutatud sõiduki salongi, esiklaasi taha. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas kaebaja sõidukile esiklaasi taha paigutatud registreerimismärki saab käsitleda registreerimismärgile esitatud nõuete täitmisena või mitte. Kohus nõustub menetlejaga selles, et MKM 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 101 lg 2 sätestatu kohaselt peab registreerimismärk olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega vähemalt 25m kauguselt. Kood 101 kohustab M ja N kategooria sõidukil kinnitama ühe registreerimismärgi sõiduki ette ja teise direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Väärteotoimikus on väljavõte maanteeameti liiklusregistrist, millest nähtuvalt on kaebaja kasutuses olev sõiduk Land Rover Range Rover Sport r/n XXX kantud liiklusregistrisse 16.01.2006 M1G kategooria sõidukina. M kategooria sõiduk kuulub osundatud MKM määruse kohaselt kategooriasse, millel peavad registreerimismärgid olema kinnitatud nii sõiduki ees kui taga. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt juhitud sõidukil oli registreerimismärk lahtiselt, esiklaasi taga (vt fotod, kaebuses esitatud väited). Kohus märgib, et registreerimismärgi olemasolu sõidukil teenib selle identifitseerimise eesmärki, sõiduki registreerimisnumber peab seetõttu olema igas olukorras nähtav, igaühel on õigus märki vajadusel näha. Kaebaja poolt sõiduki sisse salongi, esiklaasi taha paigutatud numbrimärki on juhil võimalik oma suva järgi eemaldada. Kehtivatest nõuetest tuleneb kohtu hinnangul üheselt, et märk peab olema kinnitatud sõiduki ette. Väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja rikkumine on vabandatav – kaebuses toodud väidete kohaselt läks märgi kinnitus katki pisut enne seda, kui kaebaja politsei poolt kinni peeti ning kaebaja oli juba teel remonditöökotta probleemi kõrvaldama. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebuses toodud selgitus ei ole usaldusväärne ja tuleb kõrvale jätta. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja XXX sõnul pidas ta 08.11.2015 kella 14.28 Vana-Tartu mnt 69 juures Harjumaal Rae vallas Peetris kontrollimiseks kinni sõiduki Range Rover Sport r/n XXX. Sõiduk liikus Järve tee suunas. Sõidukil puudus esiosal registreerimismärk, see oli asetatud klaasi taha, keskele. Sõidukit juhtis L.M, lisaks oli autos kaks väikest last. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tunnistanud L.M oma süüd vaid arvas, et nii võib sõita – numbrimärk oli klaasi taga; L.M oli üldiselt rahulik, kuid ei saanud aru, miks teda karistatakse. Tunnistaja märkis, et on antud sõidukit viimase kuu jooksul linnas korduvalt kohanud, kas siis oli number klaasi taga. Ta pakkus juhile ka kiirmenetlust, kuid L.M keeldus suure trahvi tõttu. Kaebaja on kohtu hinnangul toimunu osas esitanud kaks eri versiooni: 1) 08.11.2015 menetlusaluse isikuna on kaebaja andnud ütlusi selle kohta, et ta alustas sõitu kesklinnast Peetri suunas. Kaebaja märkis, et ta ei ole mitte midagi rikkunud, number asus klaasi all, sest kinnitus läks katki. Politsei tegevus jäi kaebajale arusaamatuks, samuti asjaolu, miks üks patrull on andnud sellise numbri paigutusega sõitmiseks loa, kuid teine patrull ei luba seda teha. 2) kaebuse kohaselt läks kaebaja sõiduki registreerimismärgi kinnitus ootamatult katki, kaebaja avastas selle ja üritas oma jõududega asja korda teha. Parandamine ei õnnestunud ja märgi tagasi kinnitamine ei olnud võimalik. Kaebaja oli remonditöökotta liikumise ajaks sunnitud registreerimismärgi paigaldama esiklaasi vastu. Autos oli kaks väikest alaealist last ning seetõttu ei saanud kaebaja pikemaks ajaks seisma jääda. Lapsed tuli viia kogu ning kohe pärast seda kavatses kaebaja minna remonditöökotta registreerimismärki parandama. Kaebaja märgib, et ta ei juhtinud sõidukit, millel puudus registreerimisnumber – see oli olemas ja asus sõiduki esiosas. Registreerimisnumber oli näha vastavalt seaduses esitatud nõuetele. Kaebaja oli teel remonditöökotta ning ajal, mil päevavalgus oli piisav numbri nähtavuse tagamiseks. Kohtu hinnangul riimuvad tunnistaja XXX ütlused kaebaja kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tunnistaja kirjeldas, et kaebaja ei saanud aru, mida ta on valesti teinud, kaebaja ütlustest nähtubki fakt, et ta ei ole midagi rikkunud. Kohus nõustub menetlejaga selles, et kaebaja on järjepidevalt (nii väärteoprotokollis, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja kohtule esitatud kaebuses) märkinud oma elukohaks XXX. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sõitis kaebaja Peetri suunas, s.o eemaldus Tallinna kesklinnast, sh Jakobi tänavast. Kaebuses esitatud versioonist irdub täielikult kaebaja poolt menetlusaluse isikuna väljendatu selles, miks üks patrull lubab sellist numbrimärgi paigutust ja teine mitte – seega on kaebajal olnud ka varasemalt samal põhjusel kokkupuuteid politseiga, kaebuses sellekohased väited puuduvad. Antud olukorras tuleb nentida, et kohtu jaoks on usaldusväärsed tunnistaja XXX ütlused, sh ka fakt, et tunnistaja on ka varasemalt, kinnipidamisele eelneva kuu jooksul näinud kaebaja sõidukit nõuetekohaselt kinnitamata numbrimärgiga. Kohtu hinnangul on usutav, et igapäevaselt liiklusjärelevalvega tegelevale politseiametnikule jääb normist kõrvalekalduv silma, milleks salongi, esiklaasi taha paigutatud numbrimärk kindlasti on. Kohus ei kahtle, et nimetatud asjaolu jääb silma ka kaasliiklejatele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuses esitatud versioon on ennastõigustav ja ei riimu asjas kogutud teiste tõenditega. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-94-04 märkinud, et toimunu hindamisel on oluline tähtsus ka kohtualuse enese käitumine kogu menetluse vältel, sh tema poolt valitud kaitsetaktika analüüs ning selle võimalik muutus ajas. Käesoleval juhul tuleb nentida, et kaebaja ei ole andnud asjas järjepidevaid ütlusi ning tema versioon toimunust on ebausaldusväärne ning tuleb seetõttu kõrvale heita. Kohtu hinnangul on L.M tegevus õigesti kvalifitseeritud LS § 205 järgi, mis näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki juhtimise eest. Käesolevas asjas on tõendatud, et L.M poolt juhitud sõidukil oli küll sees, salongis riiklik registreerimismärk, kuid arvestades märgi kinnitamisele seatud nõuete eesmärki (eelkõige seda, et märk peab olema igas olukorras igaühele nähtav ja loetav) tuleb kohtu arvates väärteoprotokollis kirjeldatud tegu käsitleda registreerimismärgita sõiduki juhtimisena – registreerimismärgi olemasolu on võimalik jaatada olukorras, kus see on sõidukile ette kinnitatud. Kohtu hinnangul pani L.M teo toime tahtlikult; asjas on XXX ütlustega tõendatud, et isik sõitis kirjeldatud viisil ringi juba pikemat aega; L.M kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt on tal olnud ka varasemalt samas küsimuses kokkupuuteid politseiga, kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et viidatud korral ei selgitatud L.M-ile seda, et numbrimärgi asukoht on all, kinnitis. Kohtuväline menetleja on L.M-ile mõistnud LS § 205 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 205 märgitud teo toimepanemise korral on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Seega on isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt madalam. Arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning isiku varasemaid karistusi (vt karistusregistri õiend) ei näe kohus võimalust L.M-ile mõistetud karistuse revideerimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et L.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 07.12.2015 otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/