Obsah (15)

§ 189§ 317§ 248§ 249§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 310§ 312§ 313§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§ -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e- toimiku süsteemi vahendusel; 3.7

§ 317

kohas elt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.8

§ 248

(Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

§ 249

( Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.O toime pannud kuriteona valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise st omastamise KarS § 201 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema
2. a oktoobri kuus teostas vastavalt kokkuleppele R.J kinnistult xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx -xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx metsamaterjali väljavedu ning müüki. Me tsamaterjali müüs V.O OÜ xxxxxxxxx, saades müügist kokku 4 390 eurot. Metsamaterjali müügist saadud summat ei edastanud V.O R.J.le, vaid jättis selle endale. Kuriteoga põhjustas V.O R.J.le varalist kahju 4 390 eurot.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 201 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (3 kuud vangistust = 1 tund x 90 päeva), s.o 2 üldkasuliku tööga 90 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 4 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § -s 75 sätestatule.
4. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3.
5. Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud

§ -s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates
2. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus. 3.1.
3. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.
2. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi V.O-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 212.64 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 96 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.
3. Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 857.64 € (645 +130.32+82.32 ). 3.
4. Menetluskulude hüvitamise põhjendused

§ 189

(Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (

. § 189 lg 2).

§ 180

(Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale V.O-le õigusabi osutamiseks sõidukulud 116.64 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 116.64 € jätta süüdi statavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud 3 hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid kohes elt tasuma.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb V.O-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 741 €.

1. Tsiviilhagi lahendamine 4.
2. Asjaomased õigusnormid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine ) kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 (Hagi õigeksvõtmine) lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4.
3. Esitatud tsiviilhagi Kriminaalasjas on R.J esitanud tsiviilhagi summas 3 890 €. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagi õigeks võtnud. 4.
4. Otsustus tsiviilhagis 4.3.1.

§ 310

( Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. 4.3.

1. Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud. 4.3.
2. Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult V.O-lt 3 890 € R.J.i kasuks.
3. Täiendavad põhjendused Tõkend 5.1

§ 312

(Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

(Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. 5.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 5.3

§ 408

( Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408lg 6).

4 5.4

§ 412

( Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 5.5

§ 423

(Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 5