Obsah (5)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.augustil 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4226 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg-te 4, 5 alusel määrata Aleksandr Tšubarovile katseaeg kuni 30.05.2022.

3.

§ 751lg-le 3 vastavalt määrata Aleksandr Tšubarov elektroonilise valve kestuseks viis

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Tšubarov keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Aleksandr Tšubarov käitumiskontrollile kuni 30.05.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Aleksandr Tšubarovile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  kohtuistungil antud nõusoleku alusel osalema sõltuvust käsitleval psühholoogilisel nõustamisel;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed;  alluma elektroonilisele järelevalvele kohtumääruse resolutsiooni p. 3 määratud tähtaja jooksul kohtuistungil antud nõusoleku alusel.

1. Määrata Aleksandr Tšubarov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Aleksandr Tšubarov suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning tema kaitsjale.
4. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Tšubarov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 20.06.2018 kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Tšubarov süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 19 päeva, mistõttu ärakandmisele määrati vangistus 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva. Sellele liideti omakorda Tartu Maakohtu 26.03.2014 kohtuotsusega 1-14- 2501 mõistetud ja ärakandmata karistuseosa 1 aasta 2 kuud 29 päeva, mistõttu kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Aleksandr Tšubarov karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.2018. 02.06.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Aleksandr Tšubarov isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib väga vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Tšubarov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Aleksandr Tšubarov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul on isikul ennetähtaegse vabanemise korral võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigipoolse pika järelevalve all kriminaalhoolduseloe alludes ja kohustusi täites. Juhul, kui ta peaks kohustusi rikkuma, siis kannab ta tõenäoliselt ärakandmata jäänud karistusosa reaalse vangistuse lõpuni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Tšubarov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine on põhjendatud. Aleksandr Tšubarov kannab käesolevalt karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Aleksandr Tšubarov on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle poole mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt 17.04.2020 e-kinnistusraamatu päringu kohaselt kuulub korter kasuisa O. J. . Seoses COVID19 tõkestamise korraldusega vanglas ei toimunud füüsilist kodukülastust, kuid ametnik suhtles telefoni teel emaga. Telefoni teel selgus, et O. J. ja J. J. on nõus, et Aleksandr Tšubarov vabaneb antud elukohta. 20.04.2020 ja 30.04.2020 esitasid J. J. ja O. J. digiallkirjastatud nõusolekud. Telefoni teel ütles J. J. , et korter vastab elektroonilisele järelevalve teostamise nõutele ja eluase vastab tehnilisele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. Ta lisas, et tegemist on 4toalise korteriga. Olemas sanitaarsõlm, köök. Aleksandr Tšubarovil on enda eraldi tuba. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid määratud karistuse liik (noomitus) ning asjaolu, et teda ei ole seepärast avavanglast kinnisesse vanglasse tagasi saadetud, näitavad, et tegemist polnud raskete rikkumistega. Positiivselt on läbitud järgmised rehabiliteerivad tegevused:  kinnipeetav on läbinud 26.03.2019 - 14.05.2019 Eluviisitreeningu sotsiaalprogrammi, mille läbiviija on andnud positiivse hinnangu. Osalus aktiivne, on motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema. Kinnipeetav leidis enesele kõige enam kasu olevat ainete tarvitamise ja õigusrikkumiste kasude/ kahjude analüüsimisest. Sõltuvusega toimetuleku meetodina nimetab tutvusringkonna täieliku väljavahetamise. Soovib aine tarvitamise täielikult lõpetada. Vabanemisjärgselt näeb end liitumas anonüümsete narkomaanide tugigrupiga. Osales ka tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Osales SÜTIK programmi infotunnis.  25.10.2018 - 13.12.2018 läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu. Läbiviija hinnangul kinnipeetav osales aktiivselt programmis, tundides oli kaasatud, alati tegi ülesandeid ära.  osalenud majandusabitöödel.  07.11.2019 paigutati ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses kaupluste külastamisega, kiriku pühapäevastel teenistustel osalemisega ning käinud pangatoimingul pangakontoris ning käinud korduvalt Töötukassas seoses tööotsijana arvelolekuga ja töövõimetuse kindlaks määramisega. Alates 05.03.2020 töötab järelevalveta väljapool vangla territooriumi metallitööstuses xxx. Vahemikus 15.01.2020-10.02.2020 töötas järelevalveta väljapool vanglat metallitööstuses xxx, töösuhe lõpetati, tööandja polnud rahul töötulemustega. 11.12.2019-12.12.2019 käis lühiajalise väljasõidu raames kodukülastusel vanemate juures Tartus. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Seoses eriolukorraga kinnipeetava vanglavälised liikumised ajutiselt peatunud. Kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole täheldatud, üldist käitumine saab pidada rahuldavaks, ametnikega suhtlus korrektne. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema J. J. ja isa A. T. , kasuõde J. J. ja kasuisa O. J.. Ema J. J.sõnul on neil Aleksei Tšubaroviga suhted väga head ja positiivsed. Telefoni teel suheldakse 1 kord nädalas. Suhtleb kõikide perekonnaliikmetega hästi, probleeme ei ole. Ema oskas nimetada hea sõbranna T. P., kes ema sõnul on korralik ning ei ole kriminaalkorras karistatud. Teab, et nad suhtlevad tihti ning T. P. on käinud ka vangistuse ajal külas. Vangla andmetel vangistuses kinnipeetaval olnud 3 lühiajalised kokkusaamist P., viimati 2018 detsembris. Lähedastega suheldakse peamiselt telefoni teel. Venemaal elava isaga suhted katkenud. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on suhe jäänud kestma ka hoolimata süüdlase poolt sooritatud raskete kuritegude tõttu ning kes on abiks isikul seadusekuulekal teel püsimisel ning tema toetamisel pikaajalise vangistuse järgselt ühiskonda sulandumisel. Kuna aga isiku tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga tuttavaid, kellest kinnipeetav võib mõjutatud olla, siis vältimaks võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikutelt, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale

§ 75

lg 2 p 7 alusel lisakohustus – teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides/programmides osaledes). Kuigi kinnipeetaval pole vabanemise puhuks kindlat töökohta, avaldas ta kohtuistungil, et tahaks xxx töötamist jätkata, sest seal on ta avavanglas olles tööd leidnud ja see meeldib. Keevitaja paberid tagavad töö leidmise. 11.2.2020 käis Töötukassas, kus võttis end tööotsijana arvele. Töövõimehindamisel Töötukassas käis 4.03.2020. Kinnipeetava sõnul ta helistas Töötukassasse, kust talle üteldi, et talle määrati osaline töövõime ja üheks aastaks ehk 2021 märtsini. Ka vangistuse jooksul on kinnipeetav teinud tublisti tööd, osalenud ka majandustöödel. Vangla andmetel 7.05.2020 seisuga rahalisi nõudeid 14583,24 eurot, vabanemisfondis 752,98 eurot. Kindel töökoht tagaks kohtu hinnangul stabiilse sissetuleku, parema majandusliku toimetuleku ning ühtlasi pakuks isikule sisukat tegevust. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks narkootikumid. Vangla materjalidest nähtub, et narkootilistest ainetest on tarvitanud kanepit, heroiini, kokaiini, ecstasyt, GHB, LSD ja amfetamiini (ka süstinud). Kinnipeetava põhiaineks on amfetamiin, mille tarvitamisega alustas 16 aastat tagasi, süstima hakkas 2006 aastal. Esines ka lühiajalisi mittetarvitamise perioode (kuni paar kuud). Kui viimane kord vabanes ennetähtaega, siis suutis pool aastat puhas, kuid tutvusringkonna tõttu proovis uuesti ja tarvitamise sagedus ajas kasvas. Enne vangistust manustas amfetamiini süstides vähemalt kolm korda nädalas. Narkootikumide tarvitamine on kuritegude toime panemise peamiseks soodusteguriks. Tunnistab sõltuvust. Sellegipoolest on kinnipeetav vangistuse jooksul teinud endaga tubli tööd ning avaldanud valmidust vabaduses ette võtma samme narkootikumidest hoidumiseks, mis on ka tema kuritegeliku käitumise katalüsaatoriks. Kohtu hinnangul on tervitatav kinnipeetava tahe muutuda ning seega tuleb toetada tema soovi

§ 75

lg 2 p 21 ja p 5 alusel psühholoogilisele nõustamisele suunamisega ning narkootikumide omamise ja tarvitamise keelu seadmisega käitumiskontrolli ajaks. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna siiski positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Aleksandr Tšubarovile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik