4-17-3838/11

Väärteoasi nr. 4-17-3838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-3838 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi P.K (reg kood XXX) väärteokaebus nr 4-17-3838 Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni 03.07.2017.a. otsus väärteoasjas nr 940017000288 Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2017.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja, P.K , esindaja juhatuse liige xxxx kaebuse esitaja kaitsja Marge Rebane kohtuvälise menetleja, Keskkonnainspektsiooni, esindaja Väino Vaidla RESOLUTSIOON Jätta P.K kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 03.07.2017.a. otsus väärteoasjas nr 940017000288 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 29.09.2017.a. Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juhtivinspektor xxxx koostas 02.06.2017.a. väärteoprotokolli 940017000288 P.K-le (edaspidi ka BWM) selle eest, et: ajavahemikul

1. märts
2. a kuni
3. aprill
4. a korraldas XxxxBaltic Waste Management OÜ juhatuse liikmena, tulenevalt Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingust ja Tallinna Jäätmekeskuselt laekunud töökäskudest kolme autoga Tallinnas Nõmme linnaosas jäätmeveopiirkonnas nr 2 kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoteenuse osutamist P.K poolt, kuigi puudus selleks nõutav jäätmeluba. Protokolli kohaselt, eeltooduga rikkus P.K juhatuse liige Xxxxjäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 2 p 5 sätestatud nõudeid. Väärteoprotokolli kohaselt on antud väärtegu kvalifitseeritud JäätS § 1201 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja 03.07.2017.a. otsusega leiti, et Xxxxtegutses juriidilise isiku huvides ning juhindudes KarS § 14 lõikest 1 kuulub vastutusele võtmisele P.K juriidilise isikuna. Otsuses märgiti, et jäätmeloa olemasolu BWM-l oli nõutav nii JäätS § 73 lg 2 p-st 5 kui ka BWM ja Tallinna Keskkonnaameti vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt. Kuivõrd enne töövõtulepingu kehtima hakkamist
5. märtsil
6. a oli ilmne, et P.K ei saa õigeaegselt kätte teenuse osutamiseks nõutavat jäätmeluba, siis oleks tulnud leida õiguspärased alternatiivid olukorra lahendamiseks kuni jäätmeloa saamiseni ja korraldada jäätmevedu vastavalt kehtivast õigusest tulenevatele nõuetele. Otsusega karistati P.K rahatrahviga summas 12 000 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 alusel, alternatiivselt on taotletud vähendada määratud karistust. Kaebuse kohaselt on BWM Tallinnas erinevate jäätmelubade alusel tegutsev jäätmevedaja, kes taotles jäätmeluba Nõmme piirkonnas tarbeks juba 16.11.2016.a. ning tegi seda eeldusel, et Keskkonnaamet menetleb luba 3 kuud ja see on 01.03.2017.a. olemas. Menetlus Keskkonnaametis jäi aga venima ja jäätmeluba väljastati pea 5 kuu möödumisel. Kaebuse kohaselt on praktikas tavapärane, et jäätmevedajad alustavad jäätmeveoga tihti enne, kui neile on jäätmeluba reaalselt väljastatud, trahvid sellistel juhtudel on jäänud 1000 – 5000 euro vahemikku. Kaebuses rõhutatakse, et BWM-l olid täidetud kõik tehnilised tingimused jäätmeveoks, samuti on neil jäätmeload teistes Tallinna piirkondades tegutsemiseks. Vastavalt jäätmeloa taotlemise korrale vaadatakse jäätmeloa taotlus läbi 3 kuu jooksul selle esitamisest ning kaebuse esitaja oli teinud kõik endast oleneva, et jäätmeluba väljastataks õigeaegselt. Samuti leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole trahvi suurust määrates arvestanud kergendavate asjaoludega. Nimelt ei ole arvestatud sellega, et kaebuse esitaja oli teinud kõik, et jäätmeluba saada. Samuti pidi BWM tagama Nõmme piirkonna prügiveo toimimise, isikutele, elanikele ja keskkonnale eluliselt vajaliku teenuse. Lisaks tuleb arvesse võtta, et antud juhtumis puudub kahju ja kahju kannatanud isikud. BWM leidis tekkinud olukorras parima võimaliku lahenduse. Kaebuse kohaselt omab olulist tähendust ka asjaolu, et BWM ka ilma jäätmeveota Nõmmel prügi vedades, tegutses BWM kõiki sisulisi nõudeid järgides ning osutas nõutaval tasemel prügiveoteenust. Lisaks rõhutatakse, et väärteoprotokolli ajaks ja otsuse tegemise ajal oli juba teada, et jäätmeluba on BWM kasuks väljastatud. Seega osutus BWM-le etteheidetav rikkumine vähetähtsaks. Kõike eelnevat arvestades leitakse, esineb piisavalt asjaolusid VTMS § 30 lg 1 kohaldamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja esindaja andis ütlusi selle kohta, et antud olukorras oli BWM ainus ettevõte, kes oleks tahtnud selles piirkonnas prügi vedada ja teistel ka puudus jäätmeluba selles piirkonnas selle töö tegemiseks. Tekkis olukord, kus BWM pidi prügi vedama või see jääb üldse vedamata. Antud situatsioonis valis ta tee, et tuleb seda teha ilma jäätmeloata. Sarnane olukord oli xxxx, kes alustas suurjäätmete vedu ilma loata. Jäätmeloata veo alustamisel ta ei kaalunudki võimalust, et prügi jääks vedamata ega seda, et võib selle eest karistada saada või et vedamata jätmise korral kaasneb talle leppetrahv. Kaebuse esitaja esindaja möönis, et võis juhtuda, et osalt jäeti prügi vedamata ja ei peetud graafikutest kinni, tegu oli aga tehnilist laadi probleemiga ning juhid õppisid alles piirkonda tundma. 2 Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku puhul tuleb arvestada seda, et ta oli teinud kõik õieti, oli esitanud piisava ajavaruga jäätmeloa taotluse ja eeldas, et see väljastatakse 3 kuu jooksul. Kuivõrd menetluses tekkis seisak, siis tekkis olukord, kus 01.03.2017.a. puudus BWM-l jäätmeluba ning see väljastati alles aprillis. Kaitsja hinnangul tulnuks arvestada sedagi, et BWM teostab jäätmevedu mitmetes piirkondades, tegu ei ole tundmatu vedajaga. Olukorras, kus isikul oli tehtud kõik vajalik loa saamiseks ning samas kohustas teda töövõtuleping jäätmevedu alustama ja lepingus olid ette nähtud ka sanktsioonid juhuks, kui jäätmed vedamata jäävad, tegi isik parima võimaliku otsuse. BWM käitumine on olnud seaduskuulekas ning isik on jäänud kahe ametkonna tegevuse vahele. Samuti, kuna asi on seotud Tallinna Linnavalitsusega, siis seda enam on tahetud BWM karistust suurendada, kuigi tavapäraselt on karistused olnud kordades väiksemad. Kaitsja leidis, et otsuse tegemise ajaks olid ilmnenud mitmed uued asjaolud, mis ei olnud menetluse algatamisel teada. Menetleja pidanuks arvestama ka vastulauses toodud asjaoludega. Kaitsja hinnangul võib prügi vedamata jätmine omakorda näidata asjaolu, et kaebaja tahtlus puudub. Asjaolud, mis puutuvad sellesse, kas prügi veeti või ei veetnud, on töövõtulepingu järgi eraldi tsiviilõiguslik vaidlus ja ei puutu käesolevasse asja. Määratud rahatrahv, mis moodustab 50% antud piirkonna kuutasust on ebamõistlikult koormav. Kõiki asjaolusid arvestades leidis kaitsja, et isiku süü asja toimepanemisel ei olnud suur, valiti parim võimalik variant. Alternatiivselt taotles kaitsja ka vähendada määratud rahatrahvi mõistliku summani võttes arvesse selgunud asjaolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ning aluseid menetluse lõpetamiseks ei esine. Menetleja esindaja viitas, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ja vastavalt isiku süü suurusele ja karistust kergendavatele ning raskendavatele asjaoludele saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks tuleb arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Keskmiseks karistusmääraks antud rikkumise eest on 16 000 eurot. Arvestada tuleb, et BWM puhul on tegemist aastaid jäätmekäitlusega tegelenud ettevõttega ja selle juhatuse liige Xxxxtunneb valdkondlikku regulatsiooni hästi. Isik pani teo toime otsese tahtlusega ja juhatuse liige Xxxxon selgitanud, et valis ta kahe halva vahel: kas rikkuda lepingut või rikkuda seadust. Valides loata tegevuse, valis Xxxxteadlikult õigusvastase käitumise, mistõttu tema süüd tuleb käsitleda keskmisest suuremana. Valides teadlikult õigusvastase käitumise, näitas BWM juhatuse liige Xxxxoma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Jäätmekäitlus on kõrge avaliku huviga valdkond, kuna jäätmekäitluse mõju ümbritsevale keskkonnale on suur ja puudutab eranditult kõiki inimesi. Seega, arvestades teo iseloomu ja toimepanemise viisi, on õiguskorra kaitsmise eesmärgiga kooskõlas sanktsioonimäära keskmise lähedane karistus. Keskkonnainspektsioon ei nõustu seisukohaga, et isik on teinud kõik endast oleneva nõuete täitmiseks. Õiguskuuleka käitumise korral oleks BWM pidanud lepingu osapoolt teavitama, et jäätmeloa puudumise tõttu ei saa ta asuda lepingut täitma asuda. Juhul, kui Keskkonnaamet ei väljastanud jäätmeluba nõuetekohase tähtajaga, siis leppetrahvide või muude sanktsioonide korral oleks BWM saanud tekkinud kahju riigilt välja nõuda. Kuni jäätmeloa väljastamiseni oleks lepingualuses piirkonnas kohaldunud jäätmeveo vabaturg. Menetleja esindaja leidis, et eelnevat arvestades on BWM juhatuse liikme Xxxxsüü keskmisest suurem, toimepandud teo keskkonnaohtlikkus on keskmine, avalik huvi jäätmeloata jäätmete käitlemise osas on suur, Xxxxkäitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Menetleja esindaja rõhutas, et tegu on kõrge avaliku huviga valdkonnaga. Kuivõrd kaebuse punktis 2.5 märgitakse, et praktikas on tavapärane, et prügiettevõtjad alustavad jäätmeveoga tihti enne, kui neile on jäätmeluba reaalselt väljastatud, siis ei ole senised karistused üldpreventiivselt mõjusad olnud ning määratav karistus peab olema selline, mis paneks kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad tegema järeldust, et odavam on käituda seaduskuulekalt kui alustada tööd ilma loata. Samuti tuleb arvestada, et Xxxxei ole toimepandud rikkumist kahetsenud, vastupidi, ta leiab, et ei ole midagi valesti teinud ja õigustab end sellega, et selline käitumine on prügiettevõtjate poolt tavapärane. Seega oli ka eripreventiivselt õige määrata karistus sanktsiooni keskmise määra 3 lähedale. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetluse otstarbekusega lõpetamise eeldused ei ole täidetud, kuna menetlusaluse isiku süü ja ka avalik huvi on keskmisest suuremad ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: - väärteoprotokolli (tl 5-6; väärteotoimik lk 52-53); kohtuvälise menetleja 03.07.2017.a. otsust (tl 7-9; väärteotoimik lk 56-58); töövõtulepingut koos lisaga (tl 11-18, väärteotoimik lk 27-42); jäätmeloa taotlust (tl 21-22); Keskkonnainspektsiooni kirja Tallinna Linnavalitsusele (väärteotoimik lk 5); Tallinna Keskkonnaameti vastuskirja Keskkonnainspektsioonile (väärteotoimik lk 6) e-kirja koos fotoga (väärteotoimik lk 9-10). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega ja kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris ja hindas, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine P.K poolt. Kohtu hinnangul puudub hetkel vaidlus selles, et BWM asus alates 01.03.2017.a. ilma jäätmeluba omamata tegelema prügiveoga Tallinnas Nõmme piirkonnas ning tegi seda ilma vastava loata kuni 11.04.2017.a., s.o jäätmeloa saamiseni. Seda kinnitas kohtus ka BWM juhatuse liige Xxxx, kes andis ütlusi selle kohta, et BWM oli võitnud prügiveohanke Nõmme piirkonnas ning pidi lepingu kohaselt alustama prügiveoga 01.03.2017.a., kuid selleks ajaks ei olnud Keskkonnainspektsioon hoolimata juba
7. aasta novembris esitatud taotlusest BWM-le jäätmeluba väljastanud. Seega pidi ta enese sõnul valima, kas asub lepingut täitma ja jäätmeloata prügi vedama või jätab oma kohustuse täitmata ja sellega kaasnenuks ka leppetrahv (tl 40-41). Kohus leiab, et sellega on menetlusaluse isiku esindaja omaks võtnud BWM-le etteheidetava väärteo toimepanemise. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad BWM-i süüd ka kohtus avaldatud ja uuritud kirjalikud tõendid. Nii nähtub BWM poolt prügiveo teostamise kohustus Nõmme piirkonnas alates 01.03.2017.a. töövõtulepingust (tl 11-18); BWM poolt Nõmme piirkonna prügiveoks jäätmeloa taotlemine nähtub jäätmeloa taotlusest (tl 21-22); jäätmeloata prügiveo teostamist BWM poolt kinnitab ka Keskkonnainspektsiooni teavitus Tallinna Linnavalitsusele (lk 5) ning Tallinna Keskkonnameti vastuskiri (lk 6). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et antud tõendite näol on tegemist lubatavate tõenditega, kuivõrd ei esine menetluslikke rikkumisi nende kogumisel. Seega on väärteoprotokollis kajastatud rikkumine leidnud kinnitust nii menetlusaluse isiku ütluste, kui sellega riimuvate kirjalike tõenditega. 1 Kohus asub seisukohale, et Xxxxpoolt P.K huvides JäätS § 120 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohus ei tuvastanud ühtegi vastutust 4 välistavat asjaolu. BWM juhatuse liikme Xxxx väide, et jäätmeloata prügivedu teostades pidi täitma lepingut ja vältima leppetrahve, ei ole väärteomenetluses vastutust välistavaks asjaoluks, ka pidi isik olema teadlik võimalikust vastutusest lepingu sõlmimisel. Ühtegi VTMS §-st 29 tulenevat väärteomenetlust välistavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seejuures kohus rõhutab, et BWM-l ei esinenud hädaseisundit, kuna tegu oli professionaalse jäätmeveo valdkonnas tegutseva ettevõttega, kes pidi olema teadlik jäätmeloa taotlemise vajadusest nii jäätmeseaduse nõuetest kui ka töövõtulepingust tulenevalt, teadlikkust sellest kinnitab ka jäätmeloa eelnev taotlemine (tl 2122). Seega ei olnud jäätmeveo (kui ka eluliselt olulise teenuse) korraldamise vajadus selline, mille puhul oleks alust rääkida vahetult eesseisvast ohust õigushüvedele. Niisamuti ei saa rääkida kohustuste kollisioonist KarS § 30 tähenduses, kuna isiku kohustus hankida jäätmeluba eelnes kohustusele asuda (sama luba omades) jäätmevedu teostama. P.K juhatuse liige Xxxxon täisealine ja süüvõimeline isik. P.K on kantud äriregistrisse ja on õigus- ja süüvõimeline juriidiline isik. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et Xxxxkorraldas P.K juhatuse liikmena ettevõtte tegevuse nii, et BWM, omamata vastavat jäätmeluba, asus tegelema prügiveoga Tallinnas Nõmme piirkonnas. Antud asjaolu kinnitas kohtuistungil Xxxx(tl 40-41), samuti nähtub see muuhulgas jäätmeloa taotlusest (tl 21-22), kui ka Keskkonnainspektsiooni ja Tallinna Keskkonnaameti kirjadest (lk 5, 6). Kohus viitab, et KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul on XxxxP.K juhatuse liige, kel lasub üldine kohustus tagada ettevõtte tegevuse kooskõla seadustega. On ilmne, et Xxxxtegutses seejuures BWM-i nimel ja huvides, seda põhjusel, et Xxxx soov oli asuda täitma BWM-l lasuvaid lepingulisi kohustusi, vältimaks võimalikke lepingurikkumisest tulenevaid trahve. Näiteks nägi BWM ja Tallinna Keskkonnaameti vahel sõlmitud töövõtuleping ette, et „töövõtja kohustub taotlema korraldatud jäätmeveoks vastavat luba, mis peab kehtima kogu teenuse osutamise perioodi jooksul. Töövõtja on kohustatud jäätmeloa taotluse esitama Keskkonnaametile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise kuupäevast arvates. “ (p 6.13) ning „Töövõtja garanteerib lepingu täitmisel oma tegevuse vastavuse kõigile Eestis Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.“ (p 6.28). Nimetatud lepingupunktide rikkumiste eest nähti lepingu p-s 9.6 ette leppetrahv kuni 10000 eurot iga rikkumise kohta. Arvestades, et Xxxxon nimetatud lepingu BWM esindajana allkirjastanud, on isik kahtlemata teadlik võimalikust lepingutingimuste rikkumisest tulenevast vastutusest ja see oli isikule ebasoovitav. Ettevõtte juhatuse liikme Xxxxmittenõuetekohane tegevus seisnes selles, et tema, olles teadlik BWW-l jäätmeveoks vajaliku loa puudumisest (vastav nõue tuleneb nii BWM-ga sõlmitud töövõtulepingust, kui ka JäätS § 73 lg 2 p-st 5), korraldas BWM tegevust nii, et BWM asus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud teenust osutama ilma nõutava jäätmeloata. Käesoleval juhul on Xxxx, BWM nimel jäätmeloata jäätmevedu korraldades tegutsenud BWM ärihuvides. Eeltoodut arvesse võttes vastutab, KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt, väärteo toimepanemise eest P.K . Taoline tegevus aitas kaasa isiku ärihuvidele, isik tegutses varalise kasu saamise eesmärgil ja seda kavatsetult, kuivõrd isik seadis eesmärgiks alustada jäätmevedu alates 01.03.2017.a., ilma vastavat luba omamata ning mõistis, et kuni jäätmeloa saamiseni on rikkumise toimepanemine tema eesmärgi saavutmise hädavajalik tingimus. Kohtus ei leidnud tuvastamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 5-6; 7-9). Menetlusalusel isikul oli võimalus anda ütlusi, seega oli tagatud võimalus omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed väärteo toimepanemise asjaolude kohta, 5 väärteoprotokolliga on menetlusaluse isik tutvunud, samuti on ta tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses. Kohtuistungil taotleti kaebuse esitaja ja tema kaitsja poolt väärtoemenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt võib väärteomenetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa isiku süüd väikeseks pidada ning samuti ei saa rääkida olukorrast, kus avalik huvi asja menetlemise vastu oleks vähene. Antud asjas leidis kinnitust see, et BWM tegutses oma tavapärases majandustegevuses, milleks on jäätmevedu. Samuti leidis tuvastamist see, et Xxxxtegutses BWM poolt toimepandud rikkumise osas kavatsetult ning tegi seda sooviga asuda täitma BWM-l lasunud lepingulist kohustust ja vältida seeläbi leppetrahve. Kohus ei pea seejuures eluliselt usutavaks kaebuses esitatud väidet, et jäätmeveoga alustati vajaliku loa puudumisel üksnes seetõttu, et täita oma kohustust ja tagada elutähtsa teenuse osutamine. Kahtlusteta võib öelda, et menetlusalune isik oli teadlik võimalikust lepingurikkumisest tulenevast vastutusest, mis võib kaasneda nii jäätmeveoga alustamata jätmisega, kui ka JäätS nõuete rikkumise ja jäätmeloa puudumisega, ning lootis seda vältida. Seega, arvestades, et tegutseti ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ja et tegu pandi toime kavatsetult, ei ole põhjust rääkida sellest, et isiku süü rikkumise toimepanemisel oleks väike. Kohtu hinnangul puuduvad igasugused viited ka sellele, et avalik huvi asja menetlemise vastu oleks vähene. Seejuures tuleb tähele panna, nagu viidatakse ka kaebuses, on jäätmeveo puhul tegemist elutähtsa teenusega, mille tagamise toimimine on juba iseenesest ühiskonnas olulise tähtsusega ja seega avalikkuse suurendatud tähelepanu all. Samuti väärib märkimist, et jäätmeveo korraldusega seotud nn ebaseadusliku jäätmekäitluse temaatikat kajastatakse meediaväljaannete poolt sageli. Veelgi enam, konkreetse kohtuasja menetlemisel osales kohtuistungil mitu ajakirjanduse esindajat (tl 40, 42). Kohtu hinnangul on seega avalikkusel kõrgendatud huvi jäätmeveo nõuetekohase korraldamise ning seeläbi kõnesoleva väärteoasja menetlemise vastu. Eelnevat arvestades ei esine ühtegi alust väärteomenetluse lõpetamiseks ka VTMS § 30 sätete järgi. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Kohus leiab, et otsuses ettenähtud karistusmäär jääb 1/3 osas alla antud sanktsiooni järgi lubatud keskmist määra (16000 eurot), kuigi karistust kergendavad asjaolud puuduvad, menetlusalase isiku seaduslik esindaja ei ole toimepandu osas kahetsust avaldanud. Lisaks on kohus seisukohal, et asjas on tuvastamist leidnud karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv, kuivõrd ilmselgelt lootis menetlusalune isik vältida jäätmeloata prügiveo teostamisel vältida arvestatavates summades leppetrahvide rakendumist. Arvestada tuleb sedagi, et isikul puuduvad kehtivad karistused, tegu on esmakordse taolise rikkumisega. Seega saab keskmisest määrast mõnevõrra väiksemas määras rahatrahvi kohaldamist pidada põhjendatuks. Samas, olukorras, kus jäätmekäitlusettevõtete suhtes kohaldatud rahatrahvid on kaitsja ja menetleja esindaja sõnul ning ka menetluspraktikast lähtudes olnud tavapäraselt alla sanktsiooni keskmist määra, on ilmne, et sanktsiooni keskmisest oluliselt madalam karistus ei tagaks karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kõige eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on antud juhul kooskõlas toimepandud väärteo raskusega, see vastab isiku süü suurusele ning sellega on saavutatavad karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks ka karistuse osas. 6 Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-
8. Merle Parts kohtunik 7