MS § 425 , § 432 lg 3, § 383 -384, § 387 RESOLUTSIOON 1.
lg 1 alusel vabastada T.M parandamatult raske haiguse tõttu temale Harju Maakohtu 29.06.2015 otsusega kriminaalasjas 1-15-5301 mõistetud karistuse edasisest kandmisest.
järgi ning karistati teda vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja mõistis ära kand misele karistuse 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suuren das kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. 3 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra mõistes T.M-ile lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendas kohus mõistetud karistuse 475 tunni üldkasuliku tööga ja määras selle tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus T.M kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustas teda täitma
06.10.2016 esitas kriminaalhooldaja T.M Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et T.M ei saa tervisliku seisundi tõttu sooritada üldkasuliku töö tunde. Ettekandes on märgitud, et T.M on eeskujulikult täitnud kõiki kontrollnõudeid ning kohusetundlikult teinud üldkasulikku tööd. Seisuga 06.10.2016 on T.M määratud 475 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 346 ja tegemata on 129 tundi. 05.09.2016 on kriminaalhooldajale teatavaks saanud, et 02.09.2016 viidi T.M raskes seisundis Rakvere Haiglasse, kus teda hoiti kunstlikus koomas. 14.09.2016 on Rakvere Haiglast kriminaalhooldaja päringule vastatud, et T.M viibis intensiivravi osakonnas peatrauma tõttu ja 14.09.2016 suunati isik edasi SA PJV Hooldusravi Keila osakonda. Kriminaalhooldaja jpäringule isiku tervisliku seisundi kohta on SA PJV Hooldusravi Keila osakonnast 05.10.2016 vastatud, et T.M viibis seal ajavahemikul 14.09.2016-20.09.2016 ning vajas abi, juhendamist ja hooldust igapäevatoimetuste juures. Aruande esitamise hetkeks oli T.M tervislik seisund oluliselt halvenenud ning ta viibis Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgia osakonnas. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalhooldaja teinud kohtule ettepaneku vabastada T.M edasise karistuse kandmisest, kuna isiku tervislik seisund ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha. Kohtu päringule T.M tervisliku seisundi kohta on Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja 17.10.2016 vastanud, et patsient on opereeritud 05.10.2016 (subduraalne hematoom) ning postoperatiivselt püsib patsiendil raske kõnehäire (sensomotoorne afaasia ehk isik ei mõista teiste kõnet ega suuda ise rääkida) ning parempoolne 2 hemiparees (halvatus). Lisaks komplitseerib patsiendi generaliseerunud epilepsia hood. seisundit kopsupõletik ning T.M Maakohtu 03.11.2016 määrusega määrati teostada T.M suhtes kohtuarstlik ekspertiis. Kohtuistung Kriminaalhooldaja Carmen Kond avaldas, et T.M on enamus üldkasuliku töö tundidest tehtud, sooritamata on üksnes 129 tundi. Kriminaalhooldaja kinnitas, et kõiki muid kontrollnõudeid on T.M kriminaalhoolduse ajal täitnud eeskujulikult. Prokurör oli seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus on täielikult põhjendatud ning ta palus kohtul T.M vabastada edasise karistuse kandmisest seoses raske haigestumisega, mille tulemusena ei ole isik enam suuteline üldkasulikku tööd tegema ning kriminaalhoolduse kontrollnõuetele alluma. Prokurör lisas, et kohtul on võimalik karistuse kandmine uuendada juhul, kui isik peaks paranema enne aegumistähtaja lõppu. Kaitsja oli seisukohal, et olukord ning erakorraline ettekanne on erandlik, süüdimõistetul on tervis totaalselt käest ära ja ta ei ole suuteline tegema üldkasulikku tööd. Kaitsja leidis, et kohtu poolt äratehtud eeltöö ja kogu asja materjalide põhjal on kriminaalhooldaja taotlus põhjendatud ning T.M tuleb karistuse edasisest kandmisest vabastada
MS § 425 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt põeb T.M rasket peaaju kahjustuse (traumaatiline kõvakelmealune verevalum, peaaju põrutus, subarahnoidaalne verevalum ja temporaalluu murd) järgset haigust, mille tagajärjel tekkis parema kehapoole halvatus ja kõnehäire. Kohtuarst- eksperdi Marika Väli on seisukohal, et T.M tervislik seisund ei võimalda tal alluda katseajal kriminaalhooldusele ja täita
lg 1 sätes tatud kontrollnõudeid ega teha üldkasulikku tööd, sest ta vajab abi igapäevastes toimingutes eluga hakkama saamisel. Mingil määral võib isik u paranemine tulevikus olla võimalik, kuid seda ei saa ekspertiisi tegemise hetkel prognoosida. Täielik paranemine on ebatõenäoline. Kohus märgib, et T.M näol on tegemist isikuga, kes on enne rasket haigestumist eeskujulikult täitnud kriminaalhoo lduse kontrollnõudeid ning kandnud ära enamuse talle mõistetud karistusest ehk 475 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 346 tundi. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu vajalikud järeldused teinud käitudes enne haigestumist seaduskuulekalt ning seega on karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) T.M puhul saavutatud. 3 Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja, prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud erakorralise ettekande, lisamaterjalide ning EKEI Ida-Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisiosakonna ekspertiisiaktiga nr xxxx leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.M edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatult raske haiguse tõttu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.