1-14-4684/88

(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vjatšeslav G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Vjatšeslav G.D (endise nimega Vjatšeslav Julin) tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 4 aastat 11 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus 25.01.2014 ja lõpp 19.01.

1. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.07.
2. Vjatšeslav G.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl. 203). Kinnipidamisasutusest Vjatšeslav G.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik on xxx alates 18.04.
3. On osalenud sotsiaalprogrammis xxx. Osales xxxx õppes, kuid jättis kursuse pooleli. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub abikaasa emale. Korter on tehniliselt sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Nimetatud korteris elavad abikaasa, laps, abikaasa ema ja isa. Korteri omanik ja elanikud on nõus, et kinnipeetav asub vabanemise korral elama sellel aadressil. Vjatšeslav G.D lõpetas xxx. Vangistuses jätkas põhihariduse omandamist xx ja Tartu Vanglas, kuid
4. klass jäi lõpetamata. Alates jaanurist 2016 on kinnipeetav kutseõppijate nimekirjas (xx), kuid osaleda ei ole saanud, kuna viibis lukustatud kambris. Süüdimõistetu omab töökogemust juhutöödelt. Kriminaalhoolduse ajal oli töötuna arvel ja tegi tema enda sõnud juhutöid (prügi sorteerimine, ehitusel abitööd). Enne vangistust oli sissetulekuks juhutöödelt teenitav tasu. Isik kutseoskusi ei oma. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx. Lähedastest on kinnipeetaval ema, isa, õde, vend, abikaasa ja nende ühine tütar. Isik on kolmandat korda abielus, suhtleb esimese abikaasaga, kellega on samuti ühine tütar. Väärtustab oma päritoluperekonda, kes vangistuse jooksul on teda toetanud. Süüdimõistetu on nõus vabanema tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. K-raha andmetel on isikul 05.07.2016 seisuga tasumata nõudeid 10587,60 eurot, vabanemisfondis 354,80 eurot. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%. Viru Vangla ei toeta Vjatšeslav G.Dingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Isik on kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuritegude toimepanemisel on kasutanud vägivalda. Vangistuses olles on olnud süstemaatiline režiimirikkuja, kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Vjatšeslav G.D lähedasteks ema, isa, vend, õde, abikaasa ja nende ühine laps. Abikaasa sõnul on kinnipeetaval head ja toetavad suhted perekonnaga. Abikaasa ja tütar käivad vanglas pikaajalistel külastustel ning abikaasa saadab Vjatšeslav G.D-le igakuiselt raha. Süüdimõistetu suhtleb ka esimese abikaasaga, kellega neil on samuti ühine tütar. Vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub abikaasa emale ja kus elavad abikaasa vanemad, abikaasa ning nende ühine laps. Kõik täiskasvanud on andnud oma nõusoleku Vjatšeslav G.D elama asumiseks nimetatud aadressil. Korter on tehniliselt sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Süüdimõistetul on vabanemise korral olemas garanteeritud xxx. Nimetaud osaühingu juhatuse liige on kinnitanud, et on nõus Vjatšeslav G.D tööle võtma. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et ei toeta Vjatšeslav G.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2

(6)Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kusjuures vangistuses viibib kolmandat korda. Korduv karistatus näitab, et isik varasemast karistusest järeldusi teinud ei ole. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine tekitaks temas vaid karistamatuse tunde. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Need ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja tehioludest. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Vjatšeslav G.D kannab KarS § 64 lg l alusel mõistetud liitkaristust, mh vägivaldsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest (10.09.2013, 23.09.2013 ja 13.01.2014 episoodid). Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute, nende lähedaste ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgil on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsuses nr 1-14-4684

(13230112291)toodud kuriteo kirjeldusest mh tuleneb, et Vjatšeslav G.D (Jxxx) isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupis koos I. J-ni ja O. K-ga 23.09.2013 ajavahemikul kella 00.00 kuni 08.00, viibides korteris aadressil Tallinn, lõid kannatanut korduvalt vastu pead. O. K. hakkas kogu kehaga hüppama kannatanu selja peal, pärast seda Vjatšeslav G.D (Jxxx) ronis kannatanu peale, väänas tema käed ja koos O. K - ga sidusid kannatanul käed püksirihmaga kinni. Pärast seda Vjatšeslav G.D (Jxx) pani kannatanu pähe padja ja lõi kannatanut kaks korda vastu nägu parema põse piirkonda ning O. K. rebis kannatanu kaelast ristiga kuldketi, kogumaksumusega 288,75 eurot. Pärast seda Vjatšeslav G.D (xxx pani kannatanu kõrile noa ja ühe korra tõmbas noaga kannatanu rinnast, siis koos O. K- ga sidusid kannatanu käed ja Vjatšeslav G.D (xxx tõstis kannatanu jalgadele ja hoides teda ühe käega lõi ühe korra kannatanut vastu kõhtu, siis koos O. K-ga panid kannatanu diivani peale ja sidusid tal voodilinaga jalad kinni. Samal ajal O. K. lõi kannatanut vähemalt kolm korda vastu jalgu, pärast Vjatšeslav G.D (Jxxx) pani kannatanule suhu tropi ja O. K. pani kannatanu näole teki, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt: näo peal vasaku silma nurga juures on marrastus; näo peal paremal pool on paistetus; parema silma peal on marrastus; paremal meelekohal on marrastus; selja peal vasaku abaluu piirkonnas ja selja alumises osas on marrastused ning vastavalt 23.09.2013 vigastuse kaardile nr 30027 lõua paremal pool on paistetus ja verevalum. Sellel ajal, kui Vjatšeslav G.D (Jxx) ja O. K. kasutasid vägivalda kannatanu suhtes, tühjendas I. J. kappe. Pärast seda O. K. , I. J. ja Vjatšeslav G.D (xxx viisid välja kannatanu korterist temale kuuluvaid esemeid kogusummas 641,15 eurot ning kannatanu nimele väljaantud EV kodaniku passi, ID-kaardi, sõidukaarti jm. Seejärel lahkusid nad varastatud esemetega kuriteopaigast. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue üldise korduva kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% ja 61 %, mis ei ole madal risk. Seega, on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Enne vangistust oli Vjatšeslav G.D probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Vjatšeslav G.D ohtlik ametnikele ja vangidele (risk vanglas, risk ühiskonnas) ning kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele 3

(6)reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on vähetõenäoline ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud ühiskonna heaolu, mistõttu teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende isikupuutumatuse, tervise ja omandiõiguse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Toimepandud kuritegude asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus (karistusaja algus ja lõpp on vastavalt 25.01.2014 ja 19.01.2019) ei ole proportsionaalne süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude raskusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke. Kinnipeetava vabastamine vangistusest oleks ilmselt ennatlik ega oleks põhjendatud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vjatšeslav G.D vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Vjatšeslav G.D selgitas kohtuistungil, et elektroonilise valve kohaldamisega. ta on oma vigadest aru saanud ja on nõus Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik selgitas kohtuistungil, et vanglad rikuvad tema kaitsealuse õigusi pidevalt. Süüdimõistetu pidi pöörduma EIÕK-sse korduvalt ja neljal korral saavutas võitu. Isiku viibimine vanglas on ohtlik. Tallinna vanglas oli isiku suhtes on toime pandid isikuvastane kuritegu – vangla, prokuratuur ja kohus ei reageerinud sellele adekvaatselt. Perekond toetab kaitsealust. Isikul on elukoht, mis sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Vjatšeslav G.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 7. klassi haridus. Eriala ja ametlik töökogemus puuduvad. Isik on olnud töötukassas tööotsijana arvel ja töötanud mitteametlikult ehitusel abitöölisena ning prügi sorteerijana. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on 7. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda karistatud varguse, röövi, mootorsõiduki ärandamise, korduvate isikuvastaste kuritegude eest (sealjuures ametikohustusi täitva isiku suhtes), ähvardamise, piinamise, mootorsõiduki joobes juhtimise eest, asja omavolilise kasutamise eest, valeütluste andmise eest, ametliku dokumendi rikkumise eest ning võimuesindaja laimamise ja solvamise eest. 4

(6)Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse ja röövimise eest (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise). Väärteokorras on isikut karistatud 4-l korral, käesoleval ajal kehtivad neist 2 karistust: LS § 223 lg 1, § 201 lg 2, § 226 lg 1, § 236 lg 1 ja § 202 lg 1 alusel (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus; mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt; liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest; liiklusõnnetusest mitteteatamise eest; mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika võrreldes varasemaga muutunud kergemaks. Arvestades eeltoodut on kinnipeetava kuritegude register väga mitmekülgne ning tähtsust omab asjaolu, et kuue kuriteo toimepanemisel on isik kasutanud vägivalda. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning õppinud riigikeelt A2 tasemel. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab iskule positiivset mõju. Kinnipeetav omab kehtivat Eesti Vabariigi isikutunnistust, mis kehtib kuni 28.01.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx Tegemist on 2toalise korteriga, kus elavad süüdimõistetu abikaasa, nende ühine tütar, abikaasa ema ja isa. Korteri omanikuks on abikaasa ema. Korteris elavad täiskasvanud isikud on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on Vjatšeslav G.D olemas xx, mille juhatuse liige on ise kriminaalkorras karistatud isik ( kriminaalhooldusametniku andmed). Isiku lähivõrgustik koosneb emast isast, õest, vennast praegusest abikaasast ja nende ühisest lapsest ning endisest abikaasast ning nende ühisest lapsest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samuti loeb kohus positiivseks asjaolu, et kinnipeetava abikaasa ning mõlemad lapsed ootavad isa koju ning on avaldanud Vjatšeslav G.D-le toetust 27.07.2016 kohtusse saabunud kirjaga. Samas arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on seitse korda kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt korduvalt kandnud vabadusekaotuslikku karistust, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Vjatšeslav G.D on korduvalt karistatud isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest, mis on toime pandud vägivalda kasutades ning seetõttu on isik ohtlik ühiskonnale. Isikut toetab abikaasa G.D on ise samas kriminaalasjas süüdi tunnistatud ja karistatud isik just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ( vt kohtuotsus). Seega perekonna mõju isiku hoiakutele on väga küsitav. Tema karistuste register on kirju ning tema toimepandud kuriteod viitavad ükskõiksusele reeglite ja normide suhtes. Vähetähtis pole asjaolu, et K-raha 5

(6)andmetel on isikul 05.07.2016 seisuga tasumata nõudeid 10587,60 euro ulatuses, mis kohtu arvates võib samuti suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, saab kohus järeldada, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.01.2019, ärakandmiseni on veel üle kahe aasta aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammis Eluviisitreening osalemine, lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vjatšeslav G.D temale Viru Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 6