1-16-2678 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 01.06.2016 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-16-2678
(13740000172)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Ogurova Kriminaalasi J.P süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Süüdistatav J.P Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töötu Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 18.04.2013 kuni 18.04.
- Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Tunnistada J.P süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.P vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamine alates 17.04.2013 kuni 18.04.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista J.P-le lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, 1 1-16-2678 et J.P ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 01.06.
- Asitõendid: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. KarS 831 lg 1 alusel konfiskeerida J.P-lt vara: sularaha summas 100 (ükssada) eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 17.06.2013 määrusega ning asub Kaitsepolitseiameti SEB Pank AS-i arvelduskontol nr. EE
- KarS § 84 ja § 831 lg 1 alusel mõista J.P-lt konfiskeerimise asendamise korras välja 1000 (üks tuhat) eurot. Selle summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700040614 ning selgitus „J.P , 1-16-2678, konfiskeerimise asendamine“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista J.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot 56 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti ning kaitsja Galina Tšelnokova poolt 01.06.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et J.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700040601 ning selgitus „J.P, 1-16-2678, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kohtu alla antud isiku süüdistus Käesolevas kriminaalasjas J.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 01.09.2012 kuni 08.01.2013 eesmärgiga saada varalist kasu K I , lõi viimasele teadvalt vale 2 1-16-2678 ettekujutuse sellest, et ta on vahendajaks altkäemaksu andmisel Maanteameti Ida Regiooni büroo juhile J T , st ametiisikule KarS § 288 lg 1 mõttes, kes sealhulgas võttis vastu liiklusteooria- ja sõidueksameid mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks ja taastamiseks Maanteameti Ida regiooni Narva büroos aadressil Narva, Tiimani 3B. Sel viisil J.P , olles näiliselt altkäemaksu vahendaja rollis ajavahemikul 01.09.2012 kuni 08.01.2013.a eesmärgiga saada varalist kasu K I ja luues vale ettekujutuse selle kohta, et tema, andes altkäemaksu Maanteameti Ida Regiooni büroo juhile J T , aitab sel viisil K I sooritada Maanteameti Ida regiooni Narva büroos aadressil Narva, Tiimani 3B liiklusteooria- ja sõidueksamid C – kategooria juhtimisõiguse saamiseks, sai pettuse teel K. I 01.09.2012 raha summas 500 eurot, 04.10.2012 raha summas 500 eurot, 09.10.2012 raha summas 500 eurot, 18.10 raha summas 500 eurot ja 02.11.2012 raha summas 500 eurot – kokku 2500 eurot. J T näol oli tegemist isikuga, kes töötas Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana (edaspidi tekstis juhataja kt) ajavahemikul 09.09.2010 kuni 17.04.
- J. T tegevust juhataja kt-na reguleeris Ida regionaalse Maanteeameti 06.09.2010 käskkiri nr 37-K, Ida Regionaalse Maanteeameti direktori 07.
- 2010 käskkirjaga nr 173 kinnitatud Liiklusregistri Narva büroo juhataja ametijuhend ja Maanteeameti põhimäärus. Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi p-le 5 oli J. T kohustuseks büroo töötajate üle järelevalve teostamine ja nende poolt töökohustuste täitmise tagamine. Vastavalt nimetatud ametijuhendi p-le 13 oli tema kohustus tagada büroos rangel arvel olevate blankettide, registreerimismärkide, juhtimisõigust tõendavate dokumentide ja pitsatite arvestus, hoidmine, ringlus ja õiguspärane kasutamine ning väljastamine. Vastavalt p-le 23 oli tema ülesandeks korraldada ja võtta vastu juhtimisõiguse taotlejatelt juhtimisõiguse omistamiseks vajalikud teooria– ja sõidueksamid. J. T puhul oli tegemist isikuga, kes tegutses Liiklusseaduse (LS) § 100 lg 4 alusel, mille järgi korraldab liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Maanteeamet. Konkreetselt korraldatakse sellist tegevust LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimis-õiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ alusel. Eeltoodu alusel on J.T puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 lg 1 mõttes. 17.12.2012 kukkus K. I C-kategooria sõidueksami läbi. Enne eksamit oli J.P talle aga tekitanud eksliku arusaama sellest, et eksami sooritamine K. I poolt on tagatud, kuna tema, so J.P on andnud J. T altkäemaksu selle eest, et oleks garanteeritud C-kategooria sõidueksami läbimine. Seega läks K. I C-kategooria sõidueksamit tegema veendumusega, et ta saab selle sooritatud, kuna ta on andnud läbi J.P altkäemaksu J T , so ametiisikule KarS § 288 mõttes. Kogu summa 2500 eurot, mille K.I J.P-le altkäemaksu andmiseks andis, kulutas J.P enda tarbeks ära, tekitades oma tegevusega K.I kahju 2500 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani J.P toime varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 1 järgi. Alates 01.01.2015 on J.P tegu kvalifitseeritav samuti kelmusena, so KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, kuna tema, tekitas teisele isikule kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 3 1-16-2678 II Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas J.P end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et J.P süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. 3.2 Peale selle, et süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult, ülalnimetatud kuriteo toimepanemine J.P poolt on tõendatud: Tunnistaja K I ütlustega (k 1, lk 4-6), millest nähtub, et 18.05.2012 kavatses ta minna Maanteeameti liiklusregistri Narva büroosse, et omandada „C“ kategooria juhiload. Büroo ees kohtas ta oma tuttavat R R , kes pakkus temale R läbi vahendaja Narva büroo juht J T altkäemaksu andes sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos. Samuti R R ütles I , et J T raha otse meilt vastu ei võtaks ning tal on inimene läbi kelle seda võib teha ja kellelt T raha ka vastu võtaks. Seejärel helistas R R K I ning leppis temaga kokku saamises järgmiseks päevaks. Samuti ta kinnitas, et tema poolt pakutavat on võimalik teha ning summa on 1000 eurot, kuid ta pidi veel täpsustatama. Seejärel 21.05.2012 R R uuel kohtumisel, teatas ta I , et tegemist on kindla skeemiga, mis läheks maksma 700 eurot. R R kinnitas veel, et I peaks raha maksma temale ning ta edastab selle oma sõbrale alles peale seda, kui eksam on I jaoks positiivselt sooritanud. Peale seda suhtlemist, 22.05.2015 helistas R R I telefonile ja ütles, et tuleks oodata, millal oleks õige aeg eksamit sooritada ning selle kohta antakse sõbrale informatsiooni liiklusregistri Narva büroo ametnikelt. 29.05.2012 helistas R I ning teatas, et tema sõber (vahendaja) on Venemaal. Samuti ta mainis, et leidis veel inimese, kes soovib sooritada raha eest eksameid ning on nõus maksma raha 1200 eurot. Kuna I sai aru, et tegemist on liiklusregistri Narva büroo juhataja J T altkäemaksu pakkumisega, pöördus ta kaitsepolitsei poole kriminaalmenetluse alustamiseks. 03.07.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, lk 7-8), millest nähtub, et ajavahemikul 01.05.2012 – 04.06.2012 toimus telefoni teel K I ja R R ning R R ja J.P omavaheline suhtlemine. 20.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, lk 9-24), mille kohaselt ajavahemikul 11.06.2012 – 27.08.2012 nii R R kui ka K I on suhelnud omavahel telefoni teel eksamite ja R sõbra seonduvalt. Nimelt 11.06.2012 helistas K I R R , kes teatas I , et tema tuttav ei ole veel tulnud Venemaalt. 16.06.2012 helistas R R K I ja teavitas, et R tuttav tuleb järgmisel nädalal ja saab asjas kõigest arutada. Seejärel 24.06.2012 helistas K I R R . Telefonikõne käigus informeeris R R , et ta võttis oma tuttavaga ühendust ning tema tuttav tuleb peale 30-ndat. I kiirustas R R tema asjadega tegeleda. 04.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, lk 25-60), millest nähtub, et ajavahemikul 27.08.2012 – 01.09.2012 toimus telefoni teel K I , R R ja J.P ning J.P ja J T omavaheline suhtlemine. Nimelt 27.08.2012, 31.08.2012, 01.09.2012 suhtles R J.P-ga K I eksamitegemisega seonduvalt ja raha ettemaksu tegemisega. 27.08.2012 kell 18.03 ütles R telefoni teel J.P-le „..kui sa juba tulid,...tegele kohe vot selle eksamiga…Ütle, 4 1-16-2678 kui palju raha vaja on, niipalju vot saab“. 31.08.2012 kell 21.19 J.P helistades R ütles talle, et on vaja „ettemaksu“, millele R vastas „selle, ma räägin, nämmutan läbi, teen ära…siin probleemi pole“. 01.09.2012 kell 09.40 toimunud telefonikõne käigus ütles J.P R , et „võtaks temalt viis sotti“. 01.09.2012 kell 09.41 toimunud telefonikõne käigus ütles R J.P-le, „lihtsalt eile sa selgitasid mulle, et sa sõidad üldiselt läbirääkimisele. Aga ettemaks, mis pärast“, millele J.P vastas „Ei…see on iseenesest mõistetavalt. Ma ju ütlesin sulle, et on vaja ettemaksu.“ Ja R lisas „ma ütlesin sulle, ettemaks tuleb“. Pärast seda 01.09.2012 kell 09.42 helistas R Ilmenskile ja ütles „istu siis kähku…auto selga..ja tule pimeaeda ja võtad kaasa 500 eurot“ „viissada…et see on ettemaks nagu..“ „präägust on vaja see kuradi ettemaks teha…see pärast ta sõidab Jõhvi spetsiaalselt sinu päras..“ Seejärel 01.09.2012 kell 09.43 helistas R J.P-le ja ütles „..ta läheb praegu autole järgi…võtab raha ja toob kohe mulle“. Seejärel 01.09.2012 kell 09.53 helistas R I ja rääkis „..kui sa präägust maksad ära siis on juba konkreetselt kõik teada, et pärast lähevad andmed ja andsid raha ee selle eksami ära ja andsid ülejäänud osa ka… “. Seejärel 01.09.2012 kell 09.57 helistas R J.P-le ja küsis temalt „..kui suurel määral seal, umbes niipalju tuleb, ma ütlesin talle, tuhat, tuhat kakssada, umbes niimoodi, jah“, millele J.P vastas „..ma veel ei tea…ma ei arva, et seal midagi rohkem tuleb“. Seejärel 01.09.2012 kell 10.08 helistas R I ja ütles „…ma annan sinu number talle, ta sulle helistab, et ma ei tea lepite ise kokku…lepite kokku kohtute Jõhvis seal kuskil sa annad talle raha ära…“. Saades R kätte I telefoninumber 01.09.2012 kell 11.09 helistas J.P I ja leppis temaga kokkusaamist. Kohus asub seisukohale, et, lähtudes vestluse kontekstist, käib jutt sellest, et ülalmainitud perioodil R.R leppis kokku K.I kohtumisest J.P-ga 01.09.2012 Jõhvis. Kohtumise eesmärgiks oli anda J.P-le raha, mis oli mõeldud altkäemaksuks eksamite sooritamise eest. K.I ja J.P leppisid omavahel kokku täpse kohtumise ajast ja kohast Jõhvis, et K.I saaks anda J.P-le raha summas 500 eurot. 12.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 61 – 71), millest nähtub, et J.P sai 01.09.2012 Jõhvi linnas K.I 500 eurot selle eest, et I saaks J.P vahendusel positiivselt sooritada eksami Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos. Nimelt 01.09.2012 kell 12.02 I ja J.P vahel kokkusaamise käigus ta võttis I ümbriku kätte, I küsis „…kui palju seal lõplik tuleb..“, millele vastas J.P „noh vist nii palju kui palju ma teile rääkisin ma täpselt ei tea…“ ning samuti lisas „palun üldse mitte midagi mitte kellelegi…keegi ei taha üldse seal ju tead kuidas kõik välja lendasid…seal igal pool on videokaameraid üles pandud kuulamis omasid neid aparaate nad seal “. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 1, tl 72 – 74), millest nähtub, et R R aitab teda oma sõbra kaudu altkäemaksu eest Maanteameti Ida regiooni liiklusregistri Narva büroo juhataja J T läbida Narva büroos „C" kategooria juhtimisõiguse saamiseks liiklusteooriaeksami, mis on ka eelduseks pääsemaks edasi sõidueksami sooritamisele ning kokkuvõttes juhtimisõiguse saamiseks. I selgitas, et altkäemaksuks ütles R alguses 700 eurot, kuid hiljem juba 1000 eurot. R R pidevalt kinnitas, et ta on selliselt varem eksameid aidanud oma tuttavatele sooritada, tuleb ainult ära oodata tema sõbra tagasitulekut Venemaalt ning siis aitab sõber ka I sooritada teooriaeksami. Augusti kuu viimastel päevadel, helistas talle R R ja teatas, et tema sõber tuli Venemaalt tagasi ning hakkab asjaga (I teooriaeksamiga) tegelema ja annab R teada, et milline on tulemus. 01.09.12 hommiku poole umbes peale kella 9 helistas I R ja teatas, et on vaja kiiresti raha summas 500 eurot tuua R , kuna tema sõber, kes selle asjaga tegeleb, läheb kohe selle inimese juurde, kes saab aidata I teooriaeksami sooritamist. I jäi mulje, et R sõber läheb J T juurde. R kiirustades I ütles, et see on I enda huvides, et mida kiiremini teeb, seda parem talle. Peale seda helistas R tagasi ja ütles, et annab I numbri edasi sõbrale, kes liigub Jõhvi poole ning kes helistab talle ja lepivad omavahel ise kokku aja ja koha, kus kohtuda ja 500 eurot üle anda. Mõne aja pärast helistas I R sõber numbrilt xxxxxxx ning ütles, et helistab R poolt, peale mida leppisid nad 5 1-16-2678 kokku aja ja koha, kus ta peab talle üle andma altkäemaksuna mõeldud 500 eurot. Nad leppisid kokku Jõhvis Maavalitsuse ees olevas maapealses parklas. Kui I jõudis kohale, siis tema juurde tuli meesterahvas. I ulatasin talle kohe eelnevalt temalt altkäemaksuna küsitud 500 eurot ja küsis, et millal siis eksam toimub ja kuidas. Meesterahvas vastas, et asi on keeruline ning võib olla tuleb eksam sooritada kusagil mujal, mitte Narvas ning, et ta läheb kohe ja annab raha edasi, et ei oleks mingit jama ja nad teeks kohe asja ära. Peale seda, I küsis, et palju see siis maksma läheb, ta vastas, et niipalju kui R talle ütles. Samuti küsis I , et kas on mingeid garantiisid, et eksam saab selliselt sooritatud. Meesterahvas kinnitas, et oli temaga eile õhtul rääkinud ning ka enne, kui ta tuli Venemaalt tagasi, ning nad leppisid kokku, et täna kohtuvad ja ta tahab nüüd talle põhimõtteliselt raha kohe ära anda. I sai aru, et peale kohtumist, mille käigus andis ta üle meesterahvale raha, läheb meesterahvas otse isiku juurde, kes aitab tal sooritada teooriaeksamit ehk mõistis, et ta maksab 500 eurot altkäemaksuna Narva büroo juhataja J T selle eest, et viimane aitab I sooritada "C" kategooria juhtimisõiguse saamiseks vajalikku teooriaeksamit. 13.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 75 – 85), millest nähtub, et ajavahemikul 01.09.2012 – 10.09.2012 toimus telefoni teel J.P, R ja I omavaheline suhtlemine seoses eksamiga ja sellega seonduvaga. 12.09.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 86 – 87), millest nähtub, et 10.09.2012 ajavahemikul 15.20 – 16.00 J.P kohtus J T . Protokollist selgub, et 10.09.2012 kell 15.31 sõitis J.P autoga Maanteameti liiklusregistri Narva büroo juurde parklasse ning kell 15.39 väljudes autost sisenes büroo hoonesse, kus hoone sissekäigu läheduses vestles J.P J T. 04.03.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 88 – 92), millest nähtub, et ajavahemikul 13.09.2012 ja 14.09.2012 toimus telefoni teel J.P ja J T omavaheline suhtlemine ning palus T J.P tuua talle K.I saadud raha. Nimelt, 13.09.2012 kell 14.46 telefonikõne käigus J T ütles „Algul sa pead mulle midagi tooma. Siis ma lähen suhtlema. Mis ma lähen ilma kogeta…Too siis nad ära, mis on ja kui palju saab…ja arvud, ühed…Vot, ja siis, peale seda tule..“. 17.09.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 93 – 94), millest nähtub, et 14.09.2012 kell 15.00 – 15.30 J.P kohtus J T . Protokollist selgub, et 14.09.2012 kell 15.11 sõitis J.P autoga Maanteameti liiklusregistri Narva büroo juurde parklasse ning kell 15.39 väljudes autost sai hoone sissekäigu läheduses kokku T , kellega J.P natukene vestles ning kahekesi liikusid nad büroo hoonest vasakul pool asuva kõnnitee juurde ning jätkasid omavahelist vestlust. 13.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 95 – 110), millest nähtub, et ajavahemikul 15.09.2012-25.09.2012 toimus telefoni teel J.P ja R R omavaheline suhtlemine. Nimelt, 20.09.2012 kell 09.38 peale T helistamist J.P helistas R ja ütles „No, lühidalt öeldes, ta räägib, et vot seda küsimust lahendatakse ja on lahendatav, vot, ja nädala lõpuks nad juba…see tähendab, konkreetselt, kus ja kuidas...“, millele R R küsis „No, ainuke asi, et, kui palju see tuleb..“ ning J.P vastas „..ma sulle rääkisin mille eest mida…ma räägin, seda öeldakse, räägin, vot, ee, mis mida ja kuidas…seal sõltub mingisugustest konkreetsetest põhjustest…Seal juba, kui nad ütlevad “jaa“, siis hakkame kohapeal juba seda kõike lahendama“. Kohus asub seisukohale, et, lähtudes vestluse kontekstist, käib jutt sellest, et J.P hoidis R kursis sellega, kuidas tal edenevad asjaajamised seoses I eksamitega. 26.09.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 111 – 112), millest nähtub, et 25.09.2012 kell 10.50 – 11.15 J.P kohtus J T . Protokollist selgub, et 25.09.2012 kell 10.53 sõitis J.P autoga Maanteameti liiklusregistri Narva büroo juurde parklasse ning väljudes autost 6 1-16-2678 sisenes büroo hoonesse. Kell 11.
- valjus J.P hoonest, läks auto poole, kust võttis midagi ja läks tagasi büroo hoone sissekäigu poole. Kell 11.06 väljus J.P koos J T ning koos jäädi vestlema Narva büroo sissekäigu lähedal. 13.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 113- 127), millest nähtub, et ajavahemikul 25.09.2012-02.10.2012 J.P ja J T vestlesid omavahel telefonitsi seoses K. I eksamiga ja T andis J.P-le mõista, et eksami sooritamisega läbi tema kaudu on probleeme. Peale selle tõendab protokoll, et K.I tundis huvi, millal saab eksamit sooritada ning samuti tõendab R.R ja J.P vahelist suhtlust seoses K.I eksamiga. 04.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 128 – 129), millest nähtub, et 02.10.2012 kell 13.05 – 13.25 J.P kohtus J T. Protokollist selgub, et 02.10.2012 kell 13.16 Maanteameti liiklusregistri Narva büroo parklas fikseeriti J.P ja T omavaheline vestlemine. 14.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, lk 130 – 135), millest nähtub, et 02.10.2012 J.P helistas K I ning palus temaga kohtuda. 13.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 113- 127), millest nähtub, et ajavahemikul 25.09.2012-02.10.2012 J.P ja J T vestlesid omavahel telefonitsi seoses K. I eksamiga ja T andis J.P-le mõista, et eksami sooritamisega läbi tema kaudu on probleeme. Peale selle tõendab protokoll, et K.I tundis huvi, millal saab eksamit sooritada ning samuti tõendab R.R ja J.P vahelist suhtlust seoses K.I eksamiga. 16.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 136 – 144), millest nähtub, et 02.10.2012 kell 15.44 – 15.51 J.P kohtus K I ning instrueeris J.P K.I , kuidas registreerida autokooli eksamile ja nõudis talt lisaks juba talle makstud 500-le eurole veel 2000 eurot, et tagada K.I eksami positiivne sooritamine. Nimelt kohtumise käigus I küsis J.P-lt „…sa vot need viiesjaka andsid ära juba… ja kui palju veel siis?..“, millele vastas J.P „…loomulikult kohe..no on vaja kaks tuhhi….“. 14.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl tl 145- 147), millest nähtub, et 04.10.2012 J.P ja K I vestlesid omavahel telefonitsi seoses eksamitega. 23.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 148 – 169), millest nähtub, et ajavahemikul 04.10.2012 Narvas, Tiimani 3b maja juures kohtus J.P K I ning kohtumise käigus andis K.I J.P-le 500 eurot üle selle eest, et ta saaks läbida autokooli eksami. Samuti leppisid nad kokku edasises raha andmises. Nimelt kohtumise käigus I rääkis J.P-le „…tähendab homme veel nagu 500 siis tuleb kõik kokku poolteist ja neljapäeval siis kui ma sooritan.“, millele vastas J.P „…ülejäänud pärast….“. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 1, tl 170 – 173), millest nähtub, et 01.09.2012.a peale lõunat toimus tal kohtumine Jõhvis R R sõbraga. Kohtumise käigus andis ta nimetatud meesterahvale üle 500 eurot, mis oli tema arusaamise järgi mõeldud altkäemaksuna Maanteeameti Ida regiooni liiklusregistri Narva büroo juhataja J T selle eest, et viimane aitab tal sooritada "C" kategooria juhtimisõiguse saamiseks vajaliku teooriaeksami Narva büroos, mille eest peaksin maksma altkäemaksu 700-1000 eurot. Peale 01.09.12 kohtumist suhtles I telefoni teel R R , kes ütles talle, et tema sõbra nimi on "Jakov" ning teda võib usaldada. Nagu Jakoviga 01.09.12 kohtumisel kokkulepitud, hakkas septembri-oktoobrikuus eelnimetatud viisil teooriaeksami sooritamise teemal suhtlema otse Jakoviga. Jakov kinnitas talle, et ta käib või helistab pidevalt ja suhtleb inimesega (tema arusaamist järgi J T ), kes aitab tal sooritada teooriaeksami ning esialgu ütles Jakovi talle, et eksam tehakse paari nädala pärast ning Jakovi sõnade kohaselt "see inimene" 7 1-16-2678 veel ei osanud täpselt öelda, et millal, kus ja kuidas eksam hakkab välja nägema, kuid see siiski toimub. Niimoodi venitas Jakov kuni oktoobri kuu alguseni, pidevalt lubades, et järgnevatel päevadel ta saab kokku inimesega ning siis öeldakse konkreetne aeg millal ja kuidas toimub eksam. Oktoobri alguses 02.10.12 helistas I Jakov ning palus kohtuda. Kohtumise käigus küsis Jakov I läbitud autokooli ning dokumentide olemasolu kohta. Samuti rääkis Jakov, et asi hakkab välja nägema nii, et järgmise nädala teisipäeval peab I minema ja ennast registreerima teooriaeksamile neljapäevaks, mis hakkab toimuma Narvas. Peale seda ütles Jakov, et tahetakse saada raha nüüd kohe ja I küsis, et kas 500 eurot andis Jakov edasi, millele vastas Jakov jaatavalt. Peale seda soovis I teada, et kui palju siis peab veel maksma, ütles Jakov, et kõik kokku kaks (kaks tuhat eurot). 04.10.2012 helistas talle Jakov ise ning pakkus kohtumist. Kohtumise alguses küsis Jakov I käest seda, et ta kirjutaksin paberi peale oma nime ja isikukoodi. Peale selle ütles Jakovile, et ta annab talle kohe 500 eurot, mille ta peaks tema vahendusel andma "C kategooria" teooria-ja sõidueksami edukalt sooritamise eest lisaks varasemalt 01.09.12 antud 500 eurole, kokku nüüd juba 1000 eurot, ning ülejäänud annab eksami päeval, kuna siis jääb ju veel ka sõidueksam sooritada. Jakov tahtis I kogu altkäemaksu summat saada ning palus siis vähemalt pool, kuna ta lubas neile viia kõik ära. Jakov garanteeris, et temal on kindlad inimesed, kes annavad raha tagasi kui I eksamiga midagi ei tule välja. Peale selle andis ta Jakovile ümbiku sees 500 eurot. Ta võttis ja pani ümbriku tasku. Peale seda Jakov ütles I , et ta lubas kellelegi 2000 eurot tuua ning jälle küsis talt vähemalt pool summast. I vastas, et annab 500 eurot lähimatel päevadel ja ülejäänud summa peale eksami sooritamist. Vestluse lõpus leppisid nad kokku, et järgmisel päeval saaks I raha, millele Jakov ei olnud rahul ning soovis kiiremini raha saada. 15.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 174 – 203), millest nähtub, et ajavahemikul 04.10.2012-05.10.2012 R R , J.P ja K I vestlesid omavahel telefonitsi seoses raha andmisega K.I J.P-le altkäemaksu andmiseks positiivse C-kategooria teooriaeksami sooritamise eest Maanteeametis. Nimelt ühes telefonikõnes (mis toimus 04.10.2012 kell 20.55) R R ja J.P vahel oli jutt I kohta ning küsis R J.P-lt „…miks ta peab kogu summa välja käima, selgita mulle…Te ütlesite talle kaks ja pool, kaks ja pool peab ta ära andma…“, millele vastas J.P „…ütle aitäh, et ma nii leppisin kokku…Ma helistasin, seesamine, leppisime kokku, et tuleb pool…pool praegu, pool, kui ta, ee, juba kõik ära teeb…“. 23.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 204 – 206), millest nähtub, et ajavahemikul 08.10.2012 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures kohtus J.P J T ning kohtumise käigus rääkis T oma kõnes järgmised sõnad J.P-le „…las tuleb maksab ja 100 eurot. Las võtab seal kohe lubade teooria sõidu eest …proovime nii aga peidik see“. 15.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 207 – 212), millest nähtub, et ajavahemikul 08.10.2012 – 09.10.2012 R R , J.P ja K I vestlesid omavahel telefonitsi seoses K.I poolt teooriaeksamile registreerimisega. Protokollist nähtub, et J.P käskis K.I end eksamile kirja panna ja seejärel lubas, et K.I saab edasisi juhiseid, kuidas asi täpsemalt toimuma hakkab. 22.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 213 – 230), millest nähtub, et ajavahemikul 09.10.2012 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures kohtus J.P K I ning kohtumise käigus juhendas J.P K.I eksamitele registreerima 09.10.2012 ja uuris, kas K.I on talle raha üle anda samal päeval. Samuti omavahelise vestluse käigus andis K I üle J.P-le ümbriku 500 eurot sularahaga. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 1, tl 231 – 233), millest nähtub, et 04.10.2012.a õhtul andis ta Jakovile ära 500 eurot järgmise osana 2500 eurosest altkäemaksu summast, mille eest 8 1-16-2678 lubas Jakov, et tal aidatakse sooritada „C" kategooria juhtimisõiguse saamiseks vajalikud teoorianing sõidueksamid. I selgitas, et Jakovile on kokku andnud kahe kohtumise käigus altkäemaksuna mõeldud kogusummast 1000 eurot. I samuti ütles, et teda registreeriti teooriaeksamile, mis toimub 18.10.
- Peale seda väljudes Narva büroost läksin ta Jakovi juurde ning informeeris Jakovit eksamiajast ning andis kohtumisel Jakovile ülejärgmise osa altkäemaksu summast 500 eurot erinevate kupüüridena ümbriku sees, mille Jakov vastu võttis ning lubas talle õhtu poole helistada. 15.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 234-238), millest nähtub, et ajavahemikul 09.10.2012 – 10.10.2012 J.P ja K V ning J.P ja K I vestlesid omavahel telefonitsi seoses K.I poolt teooriaeksamile registreerimisaega ja eksami läbiviimise korraldamisega. 12.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 239 – 240), millest nähtub, et 12.10.2012 ajavahemikul kell 08.45 läks Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b majja. 18.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 241 – 248), millest nähtub, et ajavahemikul 10.10.2012 – 15.10.2012 J.P K I ja R R vestlesid omavahel telefonitsi seoses teooriaeksami toimumise ajaga kohta. Nimelt 12.10.2012 Ilmenski teatas R.R , et C-kategooria teooriaeksam toimub 18.10.2012 ja sellest, et J.P pidi seoses eksamitega veel teatud asjaolud üle täpsustama. 17.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 1, tl 249 – 250), millest nähtub, et ajavahemikul 15.10.2012 kell 11.00-11.40 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b kabinetis kohtus J.P J T seoses K.I eelseisva teooriaeksamiga Maanteeameti büroos ning kohtumise käigus rääkis T J.P-le oma kõnes järgmised sõnad „…ma seal vaatan kui vigu pole…kui palju seal on vigu…siis … kui vead ma ütlen kus…järsku viga on…parandame vaikselt…ma ju näen…“, ning J.P lisas „…tuhat kuussada…ma sulle tagastan…“. 18.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 1 – 12), millest nähtub, et ajavahemikul 15.10.2012 – 18.10.2012 J.P, K I ja R R vestlesid omavahel telefonitsi. Vestlemise käigus lepitati kokku kohtumisest, kus J.P rääkis K.I , kuidas teooriaeksamil eksami sooritamine täpsemalt toimub ning kuidas seal käituda. Nimelt 15.10.2012 kell 18.29 helistas I J.P-le ja küsis „…no, aga kuidas seal, mida?...“, millele vastas J.P „…istud sa esimeses pingis. Kirjutad jälle, ja istud rahulikult vaatad, ootad…“. Peale seda 17.10.2012 kell 17.28 helistas R J.P-le ja oma kõnes rääkis järgmised sõnad „…inimene helistab mulle ja räägib, mis ma maksan raha, kui ma pean veel käima sooritama seal midagi, saad aru…“, millele vastas J.P „…Aga kuidas teistmoodi siis?...“ ja R lisas „…Noh ma talle ei hakanud ka seda selgitama, et kuidas teistmoodi seal, et seda kõike filmitakse…“ 24.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 13 – 29), millest nähtub, et ajavahemikul 18.10.2012 kell 11.32-12.31 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures kohtus J.P K I ning vestluse käigus juhendas J.P 18.10.2012 enne Ckategooria juhilubade saamiseks vajalikku eksamit K I , kuidas eksamineerija tal küsimustele vastata aitab, kui vastustes mõni viga on. Pärast eksamisooritamist I väljus hoonest välja ja büroo juures asuvas parklas andis I J.P-le üle ümbriku koos sularahaga summas 500 eurot. J.P võttis seda ja pani ümbrik jope tasku. 18.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 30 – 32), millest nähtub, et 18.10.2012 K I helistas pealse eksamit J.P-le ja nad leppisid kokku kohtumise. 9 1-16-2678 23.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 33 – 38), millest nähtub, et 18.10.2012 kell 12.42 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures asuvas parklas J.P sai K.I peale positiivselt sooritatud liiklusteooria eksami eest sularahas 500 eurot altkäemaksu andmiseks, mille üleandmine oli nende vahel varem kokku lepitud. Samuti mõne aja möödudes näitas J.P I jope sisetaskust võetud kokkuvolditud paberit (sarnane mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusega). 18.04.2013 asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt kinnitatakse 18.10.2012 Narvas, Maanteameti Ida regiooni büroos toimunud teooriaeksami ajaolusid, kus sooritas teooriaeksami K.I (k 2, tl 39 – 55). Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 2, tl 56 – 59), millest nähtub, et 18.10.2012 kell 12.00 toimus tal „C" kategooria juhtimisõiguse saamiseks teooriaeksam Maanteeameti liiklusregistri Narva büroo ruumides, mille läbis ta positiivselt. Selle eksami läbimiseks suhtles ta eelnevalt "Jakov'i" nimelise meesterahvaga, kellega suhtles erinevate telefoninumbrite vahendusel, kes lubas altkäemaksu eest Narva büroo ametnikele aidata viimaste abiga sooritada teooria- ning ka sõidueksameid Narva büroos. Sellise pakkumise tegi I aga 2012 maikuus tema tuttav R R , öeldes et tema sõbraga saab kokku leppida Narva büroo juhataja J T altkäemaksu eest juhtimisõiguse saamiseks vajaliku teooriaeksami positiivse sooritamise. I ütles, et maksis ta Jakovile viimase nõudmisel altkäemaksuna kokku 1500 eurot, mille viimane lubas anda edasi Narva büroo ametnikele, kes aitavad tal sooritada „C" kategooria nii teooria- kui ka sõidueksamid. Samuti I lisas, et enne 18.10.12 toimunud teooriaeksamit üritas Jakovilt teada saada, kuidas eksam hakkab täpselt välja nägema, kuhu teda pannakse istuma ning mida ta üldse seal tegema peab, konkreetselt Jakov ei suutnud talle seda eelnevalt selgitada, kinnitades ainult, et nagu varasemalt rääkis, et istub I esimeses reas või lauas, kirjutab viis vastust ära ja rahulikult ootab. I selgitas, et Narva büroo eksamiruumis asusin ta sooritama eksami testi, milles oli kokku 35 küsimust ning küsimuste puhul oli kas kaks või rohkem vastusevarianti ja õigeid vastuseid võis olla vähemalt üks või rohkem või kõik vastused. Küsimuste puhul, mida ta ei osanud hästi vastata ja polnud kindel, vajutas nupule "märgista", mis jättis küsimusele visuaalse tärni, jälje, et teaks hiljem küsimuse juurde tagasi tulla ja küsimuse ning selle vastused üle vaadata. Mõne küsimuse puhul, kus kaua I mõtles ja pani oma vastused kirja, eksamineerija J T ütles talle kohe jooksvalt, kus on õige või vale vastus üle oma laua või vahel tulles talle juurde. Kokkuvõttes aitas eksamineerija J.T tal parandada ja muuta vähemalt viis küsimust ja kui oli J.T abiga küsimused ära vastanud ning vastused kinnitanud, näitas arvuti talle, et eksam on edukalt sooritatud ning kolmekümne viiest vastatud küsimusest oli neli küsimust valesti vastatud. Peale seda selgitas I , et peale eksami sooritamist, kohtus ta Narva büroo juures asuvas parklas Jakoviga. Temaga vestluse alguses ütles Jakov I , et ta kellelegi mitte kunagi sellest ei räägiks. Vestluse käigus andis ta Jakovile ümbriku sees üle tema poolt nõutud järjekordse osa altkäemaksu summast, milleks oli 500 eurot, mille Jakov lubas edasi anda eksami sooritamist aidanud ametnikele, ning nagu I sai aru, et tegemist on J T , kellega Jakov otse suhtleb ning kes tal ka hetk tagasi teooriaeksami vastu võttis ning sooritada aitas. 19.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 60 – 68), millest nähtub, et ajavahemikul 18.10.2012 – 27.10.2012 J.P, K I , R R ja J T vestlesid omavahel telefonitsi. Protokollist nähtub, et 18.10.2012 kell 17.01 R.R ja J.P suhtlesid omavahel peale seda, kui K.I sooritas teooriaeksami. Samuti 25.10.2012 kell 10.31 helistas J.P J T ning selgitas T kuidas saab K.I sooritada ka sõidueksamit. 29.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 69 – 70), millest nähtub, et 27.10.2012 kell 17.32-17.55 Alexela tankla ning Tallinna mnt 41 Astri keskuse vahelises parkimisalas kohtus J T J.P-ga. 10 1-16-2678 19.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 71 – 77), millest nähtub, et ajavahemikul 27.10.2012 – 29.10.2012 J.P, K I ja J T vestlesid omavahel telefonitsi seoses C – kategooria sõidueksami sooritamise I sooviga. 01.11.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 78–79), millest nähtub, et 31.10.2012 oli J.P sõiduauto Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos ees. 19.11.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 80 – 86), millest nähtub, et 31.10.2012 kell 16.48-16.54 kohtus K I J.P-ga ning nad suhtlesid omavahel C – kategooria sõidueksamiga seonduvalt ning E- kategooria eksamitega seonduvalt. Samuti oli räägitud nimetatud eksamite sooritamise eest maksust. 19.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 87 – 91), millest nähtub, et ajavahemikul 01.11.2012 – 02.11.2012 suhtlesid J.P ja K. I omavahel telefonitsi seonduvalt sõidueksami ja raha üleandmisega. 23.10.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 92 – 99), millest nähtub, et 02.11.2012 kell 14.55-14.57 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures kohtus J.P K I ja rääkisid omavahel sellest, et millal ja kuidas leppida kokku sõidueksami sooritamise aeg. 05.11.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 100 – 102), millest nähtub, et 02.11.2012 J.P sai K I ümbrik sularahaga 500 eurot seoses C-kategooria sõidueksamiga. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 2, tl 103 – 105), millest nähtub, et peale "C" kategooria juhtimisõiguse teooriaeksami positiivset sooritamist 18.10.2012 kohtus I liiklusregistri Narva büroo parklas Jakoviga ning andis üle järjekordse summa 500 eurot eksamite sooritamise abistamise eest mõeldud altkäemaksu kogusummast 2500 eurot. Kokku oli ta selleks ajaks andnud koos viimase summaga nelja kohtumise käigus juba 2000 eurot, mille eest lubas Jakov, et aitab tal sooritada nii teooria- kui ka sõidueksami ning nagu Jakovi ja R R varasemast jutust aru sai, on altkäemaksu saavaks ametnikuks Narva büroo juhataja J T . Seejärel 31.10.2012 toimunud kohtumisel andis I Jakovile üle autokooli tunnistuse ning meditsiinitõendi koopia, millele Jakov lubas, et läheb ja annab need edasi inimestele, kes aitavad I eksamit sooritada, samuti lubas Jakov, et uurib täpselt järgi, millal ja kuidas eksam toimub. 02.11.2012 kohtus I Jakoviga uuesti Narva büroo parklas, kuhu Jakov tuli punast värvi autoga Volskwagen Bora. Kohtumisel andis ta ümbrikus üle Jakovile viimase osa nõutud altkäemaksu summast 500 eurot ning küsis, et mis kuupäeval siis sõidueksam toimub, millele vastas Jakov, et talle ise öeldakse millal ning enne 15.-ndat kuupäeva peab olema eksam tehtud. 19.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 106 – 115), millest nähtub, et ajavahemikul 05.11.2012 – 16.11.2012 J.P , K I ja R R vestlesid omavahel telefonitsi I Ckategooria sõidueksami sooritamise teemal. Nimelt, 05.11.2012 kell 13.02 helistas I J.P-le ja küsis „…Aga kas sa ei rääkinud nendega, kui üle andsid ?...Aa! Siis ma pidasin silmas, kui seal selle, raha üle annad…“, millele vastas J.P „…Ei, ma andsin selle kõik juba ära, sinu dokumendid, kõik…Ma ütlesin sulle kohe, et nad helistavad mulle…“ ning pärast I lisas „…Jah, lihtsalt, no, ma räägin seda sellepärast, et andsin 2500, aga seal nagu…Et rohkem raha maksma ei läheks…Juba nagu kokku leppisime…“, millele vastas J.P „…Ära muretse…“ 29.11.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 116-117), millest nähtub, et 28.11.2012 kella 16:37 paiku Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b maja juures asuvas 11 1-16-2678 parklas kohtus J.P J T ning vestlesid omavahel. 17.12.2012 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 118-120), millest nähtub, et 17.12.2012 kell 08.50.-09.05 Maanteeameti liiklusregistri Narva büroos aadressil Tiimanni 3b asuvas kabinetis kohtus J.P J T ning suhtlesid omavahel K. I sõidueksamiga seonduvalt. 19.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 121 – 140), millest nähtub, et ajavahemikul 20.12.2012 – 08.01.2013 J V, K I ja R R vestlesid omavahel telefonitsi. Protokollist selgub, et kui I helistas J.P-le, viimane lubas jätkuvalt K.I, et andis raha juba üle ja varsti saab ta sõidueksami ära teha. Samuti helistades J.P-le R R kiirustas teda I seotud asjad lahendada, kuna võivad tekkida probleemid, kui J.P ei aita I eksamit teha. Oma kõnes R avaldas J.P-le oma pahameelt seoses sellega, et J.P võttis I raha, kuid pole midagi siiani teinud. 11.01.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 141 – 151), millest nähtub, et 08.01.2013 kell 18.30.-18.42 kohtus J.P K I ning suhtlesid omavahel seoses K.I sõidu- ja teooriaeksamitega. Samuti protokollist selgub, et J.P oli kulutanud K.I poolt antud raha ära. Protokollist selgub, et J.P tunnistas I seda, et ta ei andnud üldse kellelegi raha sõidueksami eest ja ta võttis raha endale oma laenu kustutamiseks,, kuid J.P lubas I raha tagastada. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 2, tl 152 – 156), millest nähtub, et K.I ei sooritanud 17.12.2012 altkäemaksu eest C-kategooria sõidueksamit positiivselt, nagu oli tema ja J.P vahel kokku lepitud. I selgitas, et võetud I raha raiskas Jakov ära. Hilisemalt lubas J.P K.I korduvalt, et tagastab raha, kui tal ei õnnestu organiseerida altkäemaksu eest sõidueksami sooritamine K.I. Viimaste vestluste käigus lubas Jakov, et antud nädala jooksul saab ta I sõidueksami osas asjad kordaja raha ka kätte. I küsisin siis, et kui palju siis selliselt eksami sooritamise eest raha küsitakse, Jakov vastas, et ei tea veel ja uurib järgi. Pärast seda I ütles, et kui teistmoodi ei saa ja tal seda raha ei ole, et siis ta võib ja on sunnitud mingit ettemaksu tegema, kuid selleks pidi teadma mis on see summa ja millal. Peale seda lubas Jakov, et 30.01.13 helistab I ja lubas anda mingi vastuse eksami summa ja sooritamise osas. 20.03.2013 jälitustoimingu protokolliga (k 2, tl 157 – 194), millest nähtub, et ajavahemikul 20.12.2012 – 31.01.2013 K I ja J.P ning R R ja J.P vestlesid omavahel telefonitsi. Protokollist selgub, et oma kõnes J.P venitas I nii raha tagastamist kui sõidueksami tegemisest. Nimelt, 29.01.2013 kell 09.33 helistas I J.P-le ja küsis „…Vaata, sa pidi mulle raha tagastama 15-dal. Pärast…Praegu on kuulõpp. Pole ei raha ega eksameid – no mida ma pean nüüd mõtlema?...“, millele vastas J.P „…Jaa, jaa, jaa… K, davaj ma tulen täna…Ma tulen Tallinnast ja me lahendame homme selle küsimuse. Davai!…“ Kohus asub seisukohale, et, lähtudes K I ja J.P ning R R ja J.P vestluste kontekstist, käib jutt sellest, et J.P ei õnnestunud K.I eksamile sokutada ja C-kategooria sõidueksam tehakse ära R.R vahendusel, millest aga J.P K. I ei rääkinud, vaid jättis mulje, et ta ise on siiski vahendaja. Tunnistaja K I täiendavate ütlustega (k 2, tl 195 – 199), millest nähtub, et lubas Jakov 2829.01.2013 antud nädala jooksul saab ta I C kategooria sõidueksami osas asjad korda ja raha ka kätte ning siis saab hakata eksamiga tegelema, samuti lubas anda mingi vastuse eksami summa ja sooritamise osas. Peale seda ütles ta, et ta läheksin paneksin ennast kirja sõidueksamile talle sobivaks ajaks, konkreetselt mis kellaks ja kuidas eksam välja näeb ning kes on eksamineerija, ta ei osanud öelda, kuid kinnitas et kõik sujub ning kui I ennast registreerinud, siis annaks Jakovile teada päeva ja kellaaja. Enne eksamit veel helistas I Jakovile, kes kinnitas, et kõik on jõus, ka 12 1-16-2678 küsis I siis veel, et kas ta sai raha eksami soorituse eest maksmiseks, Jakov ütles, et osaliselt sai raha ning arvas, et ta võtaks ka igaks juhuks raha kaasa, umbes 500 eurost oli jutt. 05.02.13 toimunud I sõidueksami ta kukkus läbi. Mõne aja pärast helistas ta Jakovile ja ütles ärritunult, et mis jama on ning tegin enda poolt kõik, et läbi saada ja kas ta valetab mulle, kuna ta kukkus jälle eksami läbi ning tegi ainult ühe vaieldava vea, kuid eksamineerija otsustas teda läbi kukutada, et kas Jako'il ei olnud siis mingit kokkulepet. Jakov ütles I, et ta ei ole talle valetanud ning uurib järgi milles oli viga. 06.02.13 kohtus I Jakoviga Narvas ning Jakov rääkis, et ta lasi R R järgi uurida, et milles viga oli. Vestluse käigus küsis I Jakovilt üle, et palju teil on I poolt Jakovile varasemalt makstud raha alles, Jakov vastas, et 1200 eurot. Küsis veel üle, kui palju Jakov on tema poolt altkäemaksuna antud raha maksnud tema teooriaeksami sooritamisele kaasaaitamise eest, et kas siis Jakov maksis 1300 eurot tema teooriaeksami sooritamisele kaasaaitamise eest, Jakov vastas jaatavalt. 07.02.2013 helistas I R R, kes soovis kohtuda ja rääkida. Kohtumise ajal R ütles I, et ta helistab inimesele ja käib ka järgmisel päeval temaga rääkimas. Tema all mõtles R.R inimest, kes aitab I sooritada sõidueksamit, sai aru, et ta peab silmas Narva büroo ametnikku- eksamineerijat. Kuna I tahtis sõidueksami sooritada võimalikult kiiresti ning kindlasti järgmisel nädalal, käis ta järgneval päeval Narva büroos ning registreeris ennast C kategooria sõidueksamile 14.02.13-ks, sellest teavitamiseks helistas ka R.R, kes ütles, et proovib midagi teha, et eksam kindlalt sooritada. 14.02.2013 toimunud eksam sooritas I positiivselt. Peale seda ta helistas R.R ja teatas, et sooritas eksami ning ei teinud ühtegi viga. I sai aru R.R jutust, et tema eksami sooritamine toimus tänu tema palumisele kellegi ees, kes aitas mul eksamit sooritada ehk siis tänu kellegi Narva büroo ametnikule, seda kinnitas R.R ka ise korduvalt. R.R ka kinnitas, et sõidueksami eest tuleb ka midagi maksta, kuid selle lahendavad nad Jakoviga omavahel. Kahtlustatava J T ütlustega (k 2, lk 200 – 204) selle kohta, et ta tunneb Jakovit. Ta selgitas, et Jakov rääkis, et tal on vaja ühel tuttaval kiiresti sooritada liiklusteooriaeksami. Ta küsis, et kui palju see maksab, mille peale ütles T, et raha eest ei saa midagi, et kui tahad raha eest, siis mine Tallinna. Jakovi tuttava T pani küll esimese arvuti taha istuma, kuid mingeid vastuseid ta talle eksami ajal ette ei öelnud, ütles vaid, et nende küsimuste juurde tehku linnuke, mida ta kindlalt ei tea ja lõpus vaadaku need küsimused uuesti rahulikult üle. Jakovi käest T mingit raha ei saanud ega küsinud. Maanteeameti vastusega päringule (k 2, tl 209 – 212), millest nähtub, et K I sooritas Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos 18.10.2012 ajavahemikul kell 12.08 kuni 12.35 Ckategooria teooriaeksami, millest vastatud küsimusi oli 35 (100%). Vastusega päringule 25.04.2013 nr 8-19/13-00093/197, ametijuhendiga (kinnitatud Ida Regionaalse Maanteeameti direktori 07.09.2010.a. käskkirjaga nr 173) (k 2, tl 213-221), õigusaktidega (k 2, tl 223-234)– mis tõendab asjaolu, et J T oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes. Kahtlustatava J.P enda ütlustega (k 3, lk 6-11) selle kohta, et ta ei pannud toime kuritegu ning tal polnud K I mingit kokkulepet raha üleandmise kohta J T , samuti ta ei andnud kunagi J T üle mitte mingeid rahalisi vahendeid. J.P aga küll kinnitas seda, et ta tunneb nii J T kui K I . K I ta on tuttav ainult visuaalselt, mingeid otseseid kontakte ja jutuajamisi temaga J.P polnud. J.P selgitas, et ta ei mäleta, kas K I pöördus tema poole palvega aidata tal sooritada mingi eksam A RK-s. J.P ütles, et I tahtis võimalik rääkida tema tööülesaamise teemal autojuhina, kuid aega puudumise tõttu ta ei kohtunud I . Kahtlustatava J.P enda täiendavate ütlustega (k 3, lk 47 – 54) millest nähtub, et peale esitatud temale audio-videosalvestusest vastab ta küsimustele ning oma vastustes ta väidab, 13 1-16-2678 et ta ei võtnud mitte mingit raha I ning ütles, et ei saa teda eksamiga aidata. Samuti J.P ütles, et J T ta pole kunagi rääkinud K I abi osutamise osas eksamil Autoregistris ja mitte mingit raha ta selle eest J mitte kunagi üle ei andnud. Kahtlustatava R R ütlustega (k 3, lk 67 – 70) selle kohta, et J.P , K I ja R R suhtlesid omavahel seoses sellega, et K. I tahtis teha C-kategooria teooriaeksamit ARK-s, aga mitte seda iseseisvalt läbides vaid kasutades selleks kaasabi, mille pidi talle tagama J.P . 3.3 Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani kelmuse toime otsese tahtlusega – ta tahtis saada varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks KarS 57 lg 1 p 3 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus on seisukohal, et J.P süüaste on keskmine kuna kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Kohus ei pea võimalikuks karistada J.P rahalise karistusega kuna süüdistataval puudub igasugune legaalne sissetulek. 4.2 Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, seda, et kutiteo on toimepandud rohkem kui 3 aastat tagasi, peab kohus põhjendatuks mõista J.P-le vangistus alla KarS § 209 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra. 4.3 Kuna tegemist on varem kohtulikult karistamata isikuga, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 73 sätteid ning jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J.P ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise kohta 5.1 Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et süüdistatav J.P sai K I kätte ning omastas kokku 2500 eurot, millest 2400 eurot kulutas süüdistatav enda tarbeks ning 100 eurot olid J.P leitud, äravõetud ja arestitud eeluurimise käigus. 5.2 Vastavalt KarS § 831 , kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse 14 1-16-2678 või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus asub seisukohale, et 100 eurot, mis oli J.P leitud, äravõetud ja arestitud eeluurimise käigus on osa I käest saadud rahast, st tegemist on tahtliku süüteoga saadud varaga. Ülaltoodu alusel kulub antud raha konfiskeerimisele. 5.3 Vastavalt KarS § 84, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Arvestades aga süüdistatava majandusliku olukorraga ning J.P resotsialiseerimise huvides peab kohus otstarbekohaseks mõista süüdistatavalt välja vaid alla poole süüteoga saadud ja ära kulutatud rahast, st 1000 eurot. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub J.P-lt väljamõistmisele sundraha seoses süüdimõistmisega teise astme kuriteo toimepanemises. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks mõista süüdimõistetult välja ka määratud kaitsjale väljamakstav tasu. Arvestades süüdistatava majandusliku olukorraga ja süüdistatava resotsialiseerimise huvides on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada süüdistataval maksta menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, §
- Innokenti Menšikov Kohtunik 15