MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta Mihhail Ponomarjov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Mihhail Ponomarjovilt menetluskuluna riigituludesse 54 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Mihhail Ponomarjov, 1-14-5075, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 54 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu Mihhail Ponomarjovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Mihhail Ponomarjovile ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Ponomarjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Mihhail Ponomarjov on Viru Maakohtu 20.06.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5075 süüdi tunnistatud
lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2, § 121, § 266 lg 2 p 1,3, § 275, § 274 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28.08.2012 kuni 30.11.2012, alates 08.08.2012 kuni 10.08.2012, alates 12.07.2013 kuni 14.07.2013, so 3 kuud 9 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 11 kuud ja 21 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati Mihhail Ponomarjovile mõistetud karistus, 11 kuud ja 21 päeva vangistust, 702 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Mihhail Ponomarjovi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
Viru Maakohtu 29.01.2016 määrusega pöörati Mihhail Ponomarjovile Viru Maakohtu 20.06.2014 otsusega mõistetud karistus ärakandmata osas, s.o. 11 kuud ja 7 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.01.2016. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Mihhail Ponomarjov taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldab, et tal on olemas töö- ja elukoht ning kui ta ei vabane, siis ta jääb töökohast ilma ja hiljem on väga raske uut töökohta leida. Kinnitab, et on oma tegudest aru saanud ja et vanglasse sattus sellepärast, et ei käinud registreerimas ja ei teinud ÜKT tunde, kuid ta ei saanud neid teha, kuna tal olid peres probleemid. Lubab, et hakkab tasuma ka võlgasid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et isiku näol, kes on kriminaalkorras karistatud neljal korral, ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, vaid isikuga, kes ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Prokurör on ka seisukohal, et Mihhail Ponomarjovi suhtes kriminaalhoolduse teostamine on problemaatiline, kuna isik on varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab teda uute süütegude toimepanemisest. Prokurör juhib tähelepanu ka isiku ohtlikkusele. 2 Kaitsja on seisukohal, et kuna kinnipeetaval on olemas kindel elu- ja töökoht ning ta on valmis täitma kontrollnõudeid ning tasuma võlgasid, siis on põhjendatud isik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Lisaks aitab elektrooniline valve kinnipeetaval paremini toime tulla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Ponomarjovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vanglas viibib isik kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning elukoha puudumine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama tööandja korterisse. Kriminaalhooldusametnik on kindlaks teinud, et korter sobib valveseadme paigaldamiseks ja korteri omanik on selleks nõusoleku andnud. Seega oleks kinnipeetaval olemas elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ka on isikule vabanedes garanteeritud töökoht OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas teab kinnipeetav, et kui ta ei suuda mingil põhjusel pidada töökohta (olla kaine), siis jääb ta ilma elukohast. Töötus ja kodutus viivad uuesti alkoholi ja narkootikume tarbimiseni, see aga omakorda varavastaste kuritegude ja salakaubaveoni. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, kuna vanemad pojaga ei suhtle, lapsi kinnipeetaval pole. Suhted on säilinud üksnes ühe õega, kes elab xxxx, kuid xxxx tagasi minna kinnipeetav ei taha, sest kardab kogu senise elu kordumist. Samas peab ka märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid arvestades isiku korduvkaristatust ja vangla hinnangul võib Mihhail Ponomarjov olla nende poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. 3 Isikul on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Motivatsiooni alkoholist loobumiseks kinnipeetaval pole. Ka on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Vangla hinnangul näitavad isiku kuriteod, et kinnipeetav on riskeeriva elustiiliga. Isik käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele, probleeme lahendada ei oska, ei saa aru, kui palju ta oma käitumise ja tegudega teistele halba teeb. Ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest, motivatsioon muutumiseks on nõrk. On rünnanud ja ähvardanud kahte turvatöötajat, isikul on välja kujunemas kriminaalsed hoiakud. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 80% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ja/või kui tal tekivad olmeja majanduslikud raskused (puudub elu- ja töökoht). Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on tasumata võlanõudeid umbes 6720 euro ulatuses. Mihhail Ponomarjov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus registreerimiskohustust ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus Mihhail Ponomarjovile mõju avaldanud. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Mihhail Ponomarjovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 29. juuni 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 29.06.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-5075 jõustus 4 27.08.2016 Tartu Ringkonnakohtu /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.