Obsah (9)

§ 121§ 424§ 74§ 329§ 65§ 209§ 66§ 5§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2016. a, Rakvere Kriminaalasja number 1-15-6556 (14240103631) Kohtukoosseis Kohtunik Hel

§ 121

järgi üldmenetluses Prokurör Sigrid Nurm Süüdistatav I.D , ik XXX; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidus ega; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 25.06.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi 1 a 3 k vangistusega

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 2 a 6 k katseajaga; 2) 31.08.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 329

, 349 järgi 3 k vangistusega,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti 1 a 6 k vangistust, 3) 26.04.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1,2,3 järgi 1 a 1 k 3 p vangistusega

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 a 6 k katseajaga; 4) 17.02.2014 Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistusega 1086 eurot ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 k, rahalise karistuse tasumata jääk seisuga 21.03.2016 on 814,50 eurot; väärteokorras karistatud 2 korral Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut kokkuleppel RESOLUTSIOON 2 1.Tunnistada I.D

§ 121

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121lg 1) järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Jätta

§ 74

lg 1 ja 3 alusel I.D-le mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et I.D ühe aasta kuue kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata I.D katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. I.D-le määratud katseaja alguseks lugeda 24.03.2016. Viru Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.D-lt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada I.D tasuda sundraha summas 645 eurot ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 107,50 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700022030 ning selgitus: „I.D, 1-15-6556, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt
2. märtsiks 2016). 3 Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
3. aprillist 2016 (seega hiljemalt
4. maiks 2016). SÜÜDISTUS I.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema lõi 27.08.2014 kella 20.45 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Undla külas xxxx talus R R elukohas kurikasarnase esemega korduvalt R R õlapiirkonda ning ühe korra vastu vasakut reit, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seega I.D , kahjustades teise inimese tervist, pani toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi).

TÕENDID Süüdistatav I.D ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav I.D kinnitas kohtuistungil, et ta käis

1. aasta augustikuus koos A Z mingeid asju ära toomas Kadrina külje all olevast külast. A Z ütles, et kas sa saad tulla appi asju ära tooma, et mul oleks bussi vaja, kuna neid on rohkem ja need ei mahu väiksesse autosse. Ta läks A Z appi neid asju ära tooma, mis seal olid. A Z on tema lapsepõlvesõbra J ema, nad elasid kõrvalmajades xxxx. Ta võttis xxxx A Z peale, nad läksid Kadrina külje alla. Eelnevalt käisid nad selle naisterahva maja juures, kes kohtus tunnistust andis, kuna A Z tahtis tema käest võtmeid küsida, või et annaks asjad tagasi. Ta ei tea, mis neil seal omavahel oli. Mingeid asju tahtis A Z selle naisterahva käest saada. Nad vaidlesid seal maja juures. Sealt läksid nad edasi maakodusse Kadrina külje all. Seal maja ees on kett, nad jäid keti taha seisma. Auto jäi talust tema arvates 5-10 m kaugusele. A Z läks autost välja teise maja juurde. I.D väitel oli tal aken lahti. A Z läks sinna majja ja tuli kohe sealt välja. Siis tuli see mees A Z järele, sõimas ja karjus ta peale. Selline sõnavahetus oli, et asju kätte ei anta, ei tagastata neid asju, et sul ei ole siia asja. Tema istus sel hetkel bussis rooli taga ja ootas. Ta nägi seda meesterahvast. Ta nägi kõik, mis seal oli, kuidas mees tuli välja sealt, kuidas ta püsti seisis. I.D väitel oli meesterahvas 100% joobeseisundis, sest tuikus maja ääres. Ta kuulis sõimu ka pealt. Väljas oli täitsa valge. Tema arvates meesterahvas nägi, et ta oli roolis. Seejärel läks A Z teise hoonesse ja hakkas sealt prügikotte tooma. Ta ei tea, palju neid kokku oli. Nad tõstsid need bussi peale. I.D sõnul olid majad suhteliselt vastakuti. Buss seisis maja kõrval. Seal oli nagu sissesõidukoht ja kett ees kahe posti küljes. Nii palju käis tema autost väljas, et aitas A Z need kotid peale tõsta, kui viimane need bussi juurde tõi. I.D kinnitas, et ta tegi tagaluugi lahti ja aitas A Z kotid bussi tõsta. Tema arvates oli 4-5 kotti, prügikotid olid riideid täis. Meesterahvas, kes sõimas, oli sel hetkel oma maja juures. Kui meesterahvas väljas oli, siis viimane pidi teda nägema, kui ta neid asju tõstis. I.D tunnistas, et ei olnud varem seda meesterahvast näinud. A Z, see meesterahvas ja naisterahvas on kõik üks suur perekond, kes ei suuda tüli ära lahendada. I.D leidis, et võib-olla saavad nad läbi tema A Z kuidagi kätte maksta. Äkki nad leidsid koha, kust raha saab küsida, sest näevad, et tal ei lähe elus kõige halvemini. Kannatanu R R kinnitas kohtuistungil, et xxxx tallu elama kolis ta 08.12.2013, aga ametlikult on ta seal juunist
2. Talu kuulub A H, kellega tal on vormistatud üürileping ja kellele ta maksab üüri. A H kuuluval krundil on 2 elumaja, mis asuvad kõrvuti. R R sõnul kasutab tema nendest ühte maja. Teine maja on tühi ja oli tühi ka sel ajal, kui see sündmus, millega seoses on teda kohtusse kutsutud, aset leidis. Kunagi elasid seal M ja üks tema piiga kahekesi. Kui 4 nad seal elasid, olid võtmed nende käes ja tema teise majja sisse ei saanud. R R kinnitas, et see sündmus leidis aset suvel sügise poole
3. Tema oli üksi kodus. See oli kell 20.40, kui M ema A tema tuppa astus. Kellaaega mäletab ta täpselt, sest parajasti oli Eesti mäng peal, sest see algab kell 20.30 ja sai olla umbes 10 minutit. A oli ta enne korra kohtunud. A tuli tema juurde põhjusel, et ära olid varastatud M puud, mis olid neil seal õue peal. Ta ei tea sellest vargusest midagi, sest suvel ei olnud ta kogu aeg seal. A tahtis saada tema käest teise maja võtit. Ta peab seal elektriarvet vaatama ja majal silma peal hoidma. A ta võtit ei andnud, sest viimasel ei ole ette nähtud sinna minna. A ei olnud tema juures toas minutitki. R R väitel läks A siis õue ja karjus seal kedagi ning siis see vend tuligi tema tuppa, kurikataoline ese käes. A läks välja seda meesterahvast kutsuma ja ise jäigi välja. Seda meest ei olnud tema enne seda sündmust näinud. R R tundis kohtusaalis ära nimetatud meesterahva, osutades süüdistatavale I.D-le. Meesterahvas ütles talle, et kuidas sa vanainimesega räägid või midagi taolist. R R võttis omaks, et neil oli A sõnavahetus ja ta ütles A pahasti, sest mis õigusega viimane tuleb tema eluruumidesse, ei koputa, tungib sisse. R R väitel peksis meesterahvas teda kurikaga. Algul, kui ta istus, siis pani meesterahvas talle ühe obaduse. Ta ei mäleta kuhu. Siis tõusis ta püsti ja taganes akna juurde. Meesterahvas lõi teda kurikataolise esemega 4-5 korda. R R väitel lõi meesterahvas teda vastu õlga, paar korda ribidesse ja vastu vasakut reit, mis oli kõige valusam. R R täpsustas, et löödi külje pealt õla pihta, üks kord löödi kindlasti rindu ja vastu reit. Löökide tagajärjel tundis ta valu. Reies tundis ta valu ikka tükk aega. Reis läks pärast roosaks, siniseks ei läinud. Ta ikka mitu päeva lonkas. Kurikataoline ese oli umbes meetri pikkune. Käes oli peenem ots ja ülevalt läks jämedamaks, nagu kurikal ikka on. Mis värvi see oli, ta ei mäletanud. Löömine kestis ajaliselt minut, poolteist, peale mida meesterahvas kobises midagi ja lahkus. Ainult televiisor mängis, oli hämar augusti õhtu. Kui nad A H pärast löömist telefoniga rääkisid, läks ta majast välja vaatama, siis oli teise maja uks lahti murtud. Ta ei mäletanud, kas tema helistas ise A H või helistas viimane talle. A H oli öelnud talle, et mingu ta vaadaku, mis seal väljas toimub. Seda, et nimetatud isikud tema elukohta tulevad, tema ei teadnud. Ta rääkis A H juhtunust, mispeale viimane ütles, et kutsub kohe kiirabi, sest on vaja fikseerida. Tema ütles, et pole vaja, sest talle ei meeldi sellised asjad. Kiirabi tuli kuskil kell 22.
4. Löömisest kiirabi tulekuni läks aega poolteist tundi. R R sõnul ei olnud tema tol õhtul alkoholi tarvitanud. Tunnistaja A H kinnitas kohtuistungil, et see oli augustis
5. Ta elab tegelikult xxxx alevikus, aga sissekirjutus on xxxx külas. Kunagi elasid seal ka M M ja viimase elukaaslane K N, aga hetkel elab seal R R üksi. Seal on 2 maja, mis asuvad vastakuti. A H väitel teadis M M, et ta ise seal ei ela ja tahtis ise sinna elama minna. Ta oli sellega nõus ja üüris maja välja. M M elas koos elukaaslasega teises majas 3-4 kuud. A ja see noormees, keda tema nägi esimest korda, käisid tema juures ka nädal aega varem, sest A tahtis oma poja M riided xxxx talust kätte saada, ja samal päeval enne seda kella 7.30 ajal, sest uudised olid pooleli, kui nad tulid. Nad soovisid asju kätte saada. Tal ei olnud selle maja võtit ja ta ei saanud neid sinna sisse lasta. Kui A ja see meesterahvas olid tema juurest ära läinud, helistas ta R R, sest tahtis teada anda, et nad võivad sinna tulla, kuid R R ei võtnud telefoni vastu. Kui ta teist korda R R helistas, siis A ja see meesterahvas olid seal ära käinud, ja R R ütles, et see noormees oli teda löönud. R R selgitas, et neil oli A sõnavahetus olnud ja siis A oli selle noormehe kutsunud, kes teda kurikaga reie piirkonda lõi. A H väitel oli R R kaine. See oli poolteist tundi hiljem sellest ajast, kui tema R R esimest korda helistas. A H sõnul otsustas tema kiirabi välja kutsuda ja helistas kohe sama päeva õhtul ka politseisse. Tunnistaja A H tundis kohtusaalis ära koos A tema juures käinud noormehe, viidates süüdistatavale I.D-le . A on tema onunaine, kelle perekonnanime ta ei tea. R R kohtus ta esimest korda peale löömist näost näkku siis, kui nad läksid politseisse avaldust tegema järgmisel päeval. 5 Tunnistaja A Z kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav I.D on tema noorema poja J sõber, kannatanu R R ta ei tunne. A Z sõnul oli see poolteist aastat tagasi augustikuus. Ta oli koos I.D-ga. Ta tuli oma asju ära tooma maalt sugulaste juurest xxxx, kus tema poeg M M elas, aga talle ei antud neid kätte. Kinnistu kuulub tema mehe õetütrele A , kelle perekonnanime ta ei mäleta. A helistas tema pojale, et tulgu ta sinna elama, et valvaks seda maja. Kinnistul on 2 maja. Poeg elas koos K ühes majas. Teises majas elas see mees, kelle nime ta ei tea. M ei saanud ise neid asju ära tuua, sest oli kinni. A Z väitel sai ta kätte 3 kotti riideid. Ülejäänud asjad jäid kõik sinna. Mööbel jäi sinna, muusikakeskus võeti ära. Ta käis ainult selles majas, kus M elas. Teises majas ta ei käinud, sest see mees tuli välja ja hakkas karjuma. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A Z kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste avaldamise. A Z on kohtueelses menetluses 06.11.2014 öelnud, et „Sel kuupäeval käisin mina vastasmajas meesterahvaga rääkimas, et tahan M asju ära viia ja tema vastas minule väga ropusti, lits mine teate ise kuhu.“ A Z võttis kohtuistungil seejärel omaks, et ta käis seal majas korra sees ütlemas, et võtab need kotid sealt ära. Meesterahvas tuli välja ja hakkas teda ropult sõimama. Tema arvates oli see mees purjus, kuna tuikus. A Z väitis, et sinna kinnistule sõitsid nad xxxx koos Keijoga, kuid Keijo ei tulnud autost väljagi. Auto oli tee peal. A Z kinnitas, et Keijo on kohtusaalis, viidates süüdistatavale I.D-le , kellega koos nad käisid. A Z väitel varastasid A ja see vanamees temalt muusikakeskuse ja kodukino, vaibad. Kui M kinni läks augustikuus 2014, tehti korter täitsa tühjaks. Sinna kinnistule mitte keegi peale nende sisse ei saa. See vanamees kontrollib, et keegi sinna ei tule. Nad tegid ta jumala paljaks. Ta ei tea isegi, miks pole politsei poole pöördunud. A Z ütlustest nähtub, et peale vastasmajas elava meesterahva toas käimist, sai ta M majja sisse, võttes sealt kaasa kotid ja riided, mis olid sinna tuppa pandud, aga ülejäänud asjad olid kõik ära varastatud. 3 kotti tuli tal üksi tassida. Kinnistul oli ta ajaliselt võib-olla 10 minutit. Sel päeval nad suhtlesid A enne, kui nad sinna kinnistule läksid. Nad käisid autoga A juures. Keijo oli autos, kui ta A juures käis. Ta küsis A käest, et kus ta asjad kõik saanud on. A sõimas ropusti teda. A nad ei suhtle, sest viimane ei võta telefoni vastu. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - äratundmiseks esitamise protokoll 26.02.2015 ning sinna juurde kuuluv fototabel, mille kohaselt kannatanu R R tundis ära talle äratundmiseks esitatud fototabelil keskmisel fotol oleva isiku, kes viibis eelmise aasta
6. augustil tema elukohas. R R ütles seda 99% kindlusega. See meesterahvas lõi teda tema elukohas kurikasarnase esemega vastu õlapiirkonda ja reit korduvalt. Ta tundis selle isiku ära näo järgi. Tal oli kuidagi ümaram nägu ja ta oli turskem. Tema arvates olid tal küll sellel ajal lühemad juuksed. Temale on see meesterahvas võõras, tema nime ta öelda ei oska. Tema elukoha juures oli ta koos A, kuid koos nad tema juures toas ei viibinud. A käis enne toas ja siis tuli see meesterahvas teda peksma. Kannatanu R R poolt äratuntud isikuks fotol nr 2 osutus I.D. - kiirabikaart 27.08.2014 kannatanu RR kohta. Kaebused, anamnees: patsiendile tungitud võõraste isikute poolt kallale. Löödud kurikaga vastu ülakeha ja vasakut reit. Objektiivselt väliseid traumatunnuseid ei esine. Kaebab kerget valulikkust liikumisel reie piirkonnas. Skelett terviklik. Erakorralist hospitaliseerimist ei vaja. Joobetunnused: pole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis 6 oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava I.D süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu R R ja tunnistaja A H ütluste õigsuses, sest nende ütlused haakuvad omavahel, olles kooskõlas kirjalike tõenditega. Nii süüdistatav I.D kui ka kannatanu R R kinnitasid, et nad ei olnud varem teineteist näinud. Kannatanu R R on nii kohtueelses menetluses politseis tundnud fotode järgi äratundmiseks esitamisel kui ka kohtuistungil ära isiku, kes teda korduvalt kurikasarnase esemega lõi. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, miks pidi kannatanu R R hakkama talle tundmatut noormeest alusetult süüdistama enda kehalises väärkohtlemises. Tunnistaja A Z väitel olid tema suhted A H halvad, sest väidetavalt olid kadunud mitmed tema asjad ajast, kui A H kuuluvas ühes majadest elas tema poeg M M, samas A Z ei osanud selgitada, miks ta seoses vargusega politsei poole ei ole pöördunud. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saanud kuidagi varju heita kannatanu R R, kes üüris A H kinnistul asuvat teist maja. Tunnistaja A H sündmust ise pealt ei näinud ja üldjuhul tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, kuid käesoleval juhul on tegemist KrMS § 66 lg 21 p 2 sätestatud olukorraga (tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde). Mis puutub sellesse, et kannatanu R R ütles tunnistaja A H, et noormees lõi teda kurikaga reie piirkonda, siis see ei ole vale ega tähenda seda, et R R ütlused tema korduva löömise kohta peaks seetõttu kahtluse alla seadma. Antud asjaoluga seoses tuleks arvestada seda, et kannatanu R R ise kiirabi kutsumist vajalikuks ei pidanud, sest talle ei meeldi sellised asjad. Üheselt on leidnud tõendamist see, et süüdistatav I.D ja tunnistaja A Z käisid koos I.D bussiga süüdistuses tähendatud ajal Lääne-Virumaal Kadrina vallas xxxx külas xxxx talus, et sealt ära tuua A Z vangis olnud poja M M asjad. Tunnistaja A Z ütlused ei ole järjepidevad, sest kohtuistungil kinnitas ta algul, et tema teises majas ei käinud, sest see mees (kannatanu R R) tuli välja ja hakkas karjuma, samas kohtueelses menetluses on ta seevastu öelnud, et „Sel kuupäeval käisin mina vastasmajas meesterahvaga rääkimas, et tahan M asju ära viia ja tema vastas minule väga ropusti, lits mine teate ise kuhu.“ A Z võttis kohtuistungil seejärel omaks, et ta käis seal majas korra sees ütlemas, et võtab need kotid sealt ära. Süüdistatava I.D ütlused on tunnistaja A Z ütlustega vastuolus selles osas, et kui A Z kinnitas, et I.D ei tulnud autost väljagi, siis I.D on öelnud, et tema käis nii palju autost väljas, et tegi tagaluugi lahti ja aitas A Z, kes prügikotid riietega bussi juurde tõi, need kotid peale tõsta. Süüdistatav I.D ja tunnistaja A Z on väitnud seda, et kannatanu R R käis oma majast väljas, olles alkoholijoobes. Nimetatud väited on ümber lükatud kannatanu R R ja tunnistaja A H ütlustega, samuti kiirabikaardiga 27.08.2014, milles on fikseeritud, et R R joobetunnused puudusid. Kiirabikaardist nähtuvalt kannatanu R R objektiivselt väliseid traumatunnuseid ei esinenud, küll aga kaebas ta kerget valulikkust liikumisel reie piirkonnas. Kohus märgib, et kannatanu R R ütlusi, et teda löödi korduvalt kurikataolise esemega, ei saa kahtluse alla seada ainuüksi põhjusel, et objektiivselt tal väliseid traumatunnuseid ei esinenud, sest suuresti on see sõltuvuses löökide intensiivsusest ja tugevusest. Kannatanu R R ütlustega on tõendatud, et ta tundis löömise tagajärjel valu, sealjuures vasakus reies tundis ta valu pikemat aega, reis läks pärast roosaks.

§ 121

, mis kehtis kuriteo toimepanemise ajal, nägi ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise 7 eest. Alates 01.01.2015 on I.D poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritav

§ 121

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

§ 121lg 1 puhul ei oma tervisekahjustuse kui tagajärje tegelik saabumine tähtsust.

Valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena on käsitatav inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste omavahelistes suhetes aktsepteeritav. Süüteo objektiivne koosseis on käesoleval juhul täidetud, sest süüdistatav I.D lõi korduvalt kannatanu R R kurikasarnase esemega õlapiirkonda ning ühe korra vastu vasakut reit, põhjustades sellega kannatanule valu. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning see on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on I.D kuriteo toime pannud kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust välistavad asjaolud süüdistatava I.D käitumises puuduvad. KARISTUS Enne 01.01.2015 kehtinud

§ 121nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Alates 01.01.2015 on toimepandu kvalifitseeritav

§ 121

lg 1 järgi, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 5

lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Nimetatud säte kohaldub ka süüdistatava I.D puhul.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava I.D karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat I.D on karistusregistri väljavõtte kohaselt varem kriminaalkorras 4 korral karistatud, sealjuures väärib märkimist, et viimati karistati teda 17.02.2014 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

järgi rahalise karistusega 1086 eurot ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks (rahalise karistuse tasumata jääk seisuga 21.03.2016 on 814,50 eurot). Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole I.D-le vajalikku mõju avaldanud, sest ta on jätkanud uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on I.D karistusregistri väljavõtte kohaselt karistatud 2 korral.

§ 121

järgi (alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) kvalifitseeritav kuritegu, on teise raskusastme isikuvastane kuritegu.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava I.D puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

§ 74

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 74lg 3 kohaselt määratakse katseajaks kuus kuud kuni kolm aastat.

Arvestades kuriteo 8 toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 74

lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui I.Di pane ühe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna väljamõistmisele sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetul ei ole seisuga 21.03.2016 täielikult tasutud eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.02.2014 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda menetluskuluna sundraha alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt ositi 6 kuu jooksul. Taotlus välja mõista riigieelarve vahenditest I.D kasuks 1094,40 eurot tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Mart Sikutile OÜ-st Sikuti Advokaadibüroo makstud kulude hüvitamiseks vastavalt kaitsja poolt esitatud arvetele, ei kuulu rahuldamisele, sest kohus mõistis I.D süüdi talle esitatud süüdistuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. I.D apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu kulud jätta tema enda kanda. 24.03.2016 kohtuotsus 1-15-6556 jõustus 14.07.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent