) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav F.K isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; elukoht: XXX; keskharidus; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: puudub. Kaitsja Siim Roode (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista F.K
2)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta F.K-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.K ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3) Võttes aluseks
lg 1 kohustada F.K järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; -ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) Võttes aluseks
lg 2 p 21 kohus määrab, et F.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. 5) Võttes aluseks
lg 2 p 8 kohus määrab, et F.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. 6) Määrata F.K katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7)
p 1 alusel arvestada F.K-le määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.06.2016.a. 8)
lg 1 p 1 alusel võtta F.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. 9) Välja mõista F.K-lt sundraha 645,00 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu kokku summas 132,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „F.K , 1-16-5009, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Selgitada, et Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on F.K kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asjaolud: F.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 23.01.2016 kella 21.50 ajal Tallinnas Priisle teel mootorsõidukit MB E 280 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoove ) ( EKEI uuringuakti nr 191T kohaselt uuritaval F.K´l on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud aine: tetrahüdrokannabinool). Sellise käitumisega rikkus F.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani F.K toime
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokuröri kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest F.K-le karistuseks 6 /kuus/ kuud vangistust. Kohaldades
1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.K ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg. 1 p. 1-6 ja lg 2 p 2´,8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, • mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; • osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et F.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb F.K-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks joobe tuvastamise tekkinud kulu. Kriminaalasjas on joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku summas 132,00 eurot; joobe tuvastamise kulu on rahuldatud, seega tuleb F.K-lt välja mõista joobe tuvastamisega tekkinud kokku summas 132,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et F.K võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.