S § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD R.R-ile on süüdistus esitatud selles, et tema xxxlõi Dxxx Gxxx`it mitu korda käte ja jalgadega vastu pead ja keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti R.R nähes, et tema endine elukaaslane Mxxx Sxxx filmib Dxxx Gxxx`i peksmist, tõukas 2 1-16-7078 MxxxSxxx`t, mille tagajärjel kukkus M. Sxxx prügikasti otsa, lüües pea ja vasaku ja õla vastu prügikasti. Oma tegevusega tekitas R.R Mxxx Sxxxa`le füüsilist valu. Seega pani R.R toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, korduvalt, s.t. KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus R.R süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning palub mõista karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna R.R pani kuriteo toime katseajal, siis tulenevalt KarS § 73 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 pöörata täitmisele Viru Maakohtu 21.11.2014 otsusega mõistetud karistus – 2 kuud ja 28 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 69 lg 1 ja asendada 8 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga mahus 268 tundi. KarS § 69 lg-te 2 ja 4 kohaselt üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta ja selle tegemisel peab R.R järgima kontrollnõudeid nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ning täitma kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2 nimelt: mitte tarvitama alkoholi. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks: 1 aasta ja 2 kuud. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav R.R on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb R.R süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista R.R-ilt . Menetluskulud tasuda 12kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. 3 1-16-7078 /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.