Obsah (6)

§ 121§ 424§ 64§ 74§ 75§ 50

Kriminaalasi 1-16-4313 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juunil 2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-16-4313 Kohtukoosseis K

§ 121

lg 1 ja § 424 järgi Prokurör Maksim Kink Süüdistatav K.J isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXX, ei tööta, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.J

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.

Süüdi tunnistada K.J

§ 424

järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetavatest karistustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Vastavalt

§ 74

lg 1 ja 3 vangistust 9 kuud täielikult ei pöörata täitmisele, kui K.J 1 aasta 6-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada K.J mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 08.06.2016.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. LS § 127 alusel on K.J kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - CD-plaat salvestusega (fail telefonikõnega häirekeskusesse) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi: Esitatud tsiviilhagi rahuldada ja VÕS § 127 lg 1, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.J-ilt XXX kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 300 eurot, mis tuleb üle kanda XXX pangakontole XXXXXXXXXXX (Swedbank). Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: K.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, ekspertiisikulud (joobe tuvastamise kulud) 167 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 75,66 eurot kuus (ja ühel kuul 75,74 eurot) kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega K.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. -2- Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: K.J süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises. 10.09.2015 kella 12.30 paiku Tallinnas XXXgaraažikompleksi katusel, hetkel kui XXX lõi sõnavahetuse käigus XXX rusikaga näkku, K.J tuli ka XXX kallale. Nimelt K.J lõi XXX jalaga pähe, vastu põske ja seejärel jalaga vastu kaela, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: põrutus põse ja verevalum kaela piirkonnas. Seejärel lõi K.J jalaga vastu kannatanu vasaku jala säärt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja põrutust löögi kohas. Mõne hetke pärast, kui XXX juba läks eemale XXX, astus K.J veel kord XXX juurde ja lõi teda veel rusikaga pähe ning jalaga kõhtu, vasakult ribide piirkonda, tekitades füüsilist valu ja verevalumeid. Seega K.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tahtlikult 04.03.2016 kella 23.54 ajal juhtis Tallinnas Narva mnt ja Kihnu tn ristmiku juures, liikudes Mustakivi tee poole, mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootilisest ainest tetrahüdrokannabinool tingitud narkojoove). Sellise käitumisega rikkus K.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega K.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Seoses K.J poolt XXX tekitatud tervisekahjustusega esitas kannatanu XXX tsiviilhagi K.J vastu summas 300 eurot, mis tuleb üle kanda XXX pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank). K.J võtab tsiviilhagid omaks. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav K.J , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus K.J süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Vastavalt

§-le 74 mitte pöörata vangistust (9 kuud) täitmisele täielikult, kui K.J ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§-s 75 lg 2 p 21 sätestatud lisakohustust. -3-

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta K.J’lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks.

Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Kohtuistungil jäi süüdistatav K.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel K.J tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 ja § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. K.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot, ekspertiisikulu 167 eurot, milline tuleb kokkuleppe kohaselt tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ -4-