lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: K.H; ik: XXX; elukoht: Xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta K.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 23.11.2017 otsusele nr 2317,17,009302 K.H karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 23.11.2017 otsus nr 2317,17,009302 K.H karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot selles, et K.H juhtis 03.11.2017 kella 16:40 paiku Sõpruse pst, Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h, millega ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 23 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik järgneva kaebuse Väga palub anda talle minimaalset karistust. Sellepärast, et selline situatsioon oli esimene kord. Sõidu kiirus oli 55 km, märkas autot, mis kavatses tema ritta manööverdada ja andis gaasi, et ta saaks seda teha, märkas juba natuke hilja ja kui ei anna gaasi on võimalik juhtuda avarii. Väga vabandab ja palub otsus ümbervaadata. Loodab arusaamisele. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud K.H kaebusega ja väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Sõidukiiruse kasvades suureneb liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus. Liiklusõnnetuste võimalikult minimaalsena hoidmiseks on seadusandja liiklusreegleid kehtestades näinud ette piirkiirused ja kohustused. Piirkiirus on oma sisult võimalik maksimaalne piir, mida mitte mingil juhul ei tohi ületada ja kohustus oma sisult nõue, mida mitte mingil juhul ei tohi täitmata jätta. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludest ja ohutust sõidukiirusest. Lubatud suurima sõidukiiruse kehtestamisel on arvestatud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada äärmiselt raskeid tagajärgi. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas ning seetõttu nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Juhi hoolimatu suhtumine liiklusohutust tagavatesse reeglitesse võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h (
lg 2) on seadusandja näinud ette karistuse rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise kuni 6 kuuks. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja
lg 5 p 1 tulenevalt kohaldada käesolevas paragrahvis lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 kuust 3 kuuni. Kohtuvälise menetleja 23.11.2017.a otsusega karistati K.H
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo 2 toimepanemise eest 60 trahviühiku s.o 240 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristust kohtuväline menetleja ei kohaldanud. Selleks, et karistuse määra otsustamine ei oleks subjektiivne ega oleks mõjutatav muudest teguritest on karistusseadustik jaganud otsuse tegijale juhised, milledega tuleb karistuse määramisel arvestada. Karistuse määramisel arvestatakse süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 3-1-1-13-11 p 9). Just eripreventsiooniga arvestatakse karistatava isikuomadusi, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet süüdlasele. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 1 kehtiv väärteokaristus
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest (Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja tegi 14.03.2017 kohtuasjas 4-17-1182 kohtuotsuse, millega tühistas kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise). Isiku süü hindamisse on menetleja kaasanud teo toimepanemise tehiolud ja arvestanud suurt tähtsust omava konkreetse teo toimepanemise viisiga (nn täideviimise ebaõigusega), samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-116-09 p 20; RKKK nr 31-1-12-06 ja RKKK 3-1-1-18-11 p 8.1). Kohtuvälise menetleja hinnanul ei taju kaebaja mootorsõiduki juhina liiklusreeglite eiramisega kaasnevat ohtu, mistõttu on põhjendatud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi kohaldamine ka eripreventiivsetel kaalutlustel. Lähtudes eelpool toodust on asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud K.H-le määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja 23.11.2017.a otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on pärast kaebuse esitamist saatnud maakohtule e-maili, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 3 Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kaebuse esitaja K.H juhitud sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 03.11.2017 kell 16:40 lasertüüpi mõõteseadet ULTRA LYTE nr UX020606, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRSS-17/00132). Mõõteseadme näidu kohaselt oli mõõtmise toimumise ajal menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdetud 76 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale (Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” lisa 1) arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 73 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni ning
lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras ja lisakaristust kohaldatud ei ole. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 23 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta ületas suurimat lubatud kiirust, et samasse ritta manööverdavale autole ruumi teha, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Kiiruse ületamine olenemata selle põhjusest ei ole ka süüd välistavaks ega õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 23 km/h 4 võrra, millega rikkus
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks.
lg 5 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on alla keskmise, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on
lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud alammäära lähedases määras, s.o 23 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ei väärteoprotokollis ega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ei ole kaebuse esitaja kahetsust avaldanud. Seega ei saanud kohtuväline menetleja seda ka arvesse võtta. Kahetsust avaldas menetlusalune isik alles kohtule esitatavas kaebuses. Kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt, kuna selle ainuke eesmärk on oma karistust kergendada ning alles sellises etapis esitatud kahetsus ei mõju siirana. Seejuures saab nii kaebusest kui ka menetlusaluse isiku ütlustest kohtuvälisel menetlusel järeldada, et menetlusalune isik on püüdnud väärteo toimepanemist põhjendada ja õigustada liiklusolukorraga. Arvestades menetlusaluse isiku põhjendusi leiab kohus, et menetlusalune isik ei ole senini aru saanud oma teo ohtlikkusest. Manöövri sooritamiseks kiiruse suurendamine suurendab ka liiklusohu tekkimise võimalust olukorras, kus hoopis kiiruse vähendamine või isegi peatumine võib liiklusohu vältimist tagada. Kohtu arvates käitus menetlusaluse isiku kirjeldatud liiklusolukorras menetlusalune isik teadlikult ohtlikult, mõtlemata sellise käitumise tagajärgedele. Edasi, karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal on kehtiv liiklusalane väärteokaristus (
Eelmisest karistusest liiklusalase süüteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole, kuivõrd eelmine rahatrahv ei sundinud teda edaspidi uue süüteo toimepanemisest hoiduma, s.t eelmise karistuse rangus ei täitnud oma eesmärki. Seejuures eelmine rahatrahv ei ole tasutud. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Antud juhul kohtuväline menetleja on seda ka vajalikuks pidanud ja on määranud karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra väga vähesel määral ületavas määras. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks 5 teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel ning tipptunnil sõidukiirust 23 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetlja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et keskmises määras karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse esitaja argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.