lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi; L.T süüdistuses
lg 2 p 1, 2 järgi lühimenetluses Süüdistatavad TAAVI KIHO, isikukood 39102115718, elukoht xxxx; viibib Viru Vanglas; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati Viru Maakohtu 15.12.2014 otsusega mõisteti
, § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 10 kuud 29 päeva vangistust, mida vähendati Viru Maakohtu 13.03.2015 määrusega, mõistes lõplikuks karistuseks 7 kuud 2 päeva vangistust; vabanes karistuse kandmiselt 11.05.2015; väärteokorras karistatud korduvalt ; tõkend – vahistamine alates 16.06.216 Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel L.T , isikukood XXX, elukoht xxxx; töökoht xxxx, tööline; kriminaalkorras karistatud 8 -l korral, viimati Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõisteti
lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 384 lg 1 järgi karistuseks 10 kuud vangistust, mida suurendati Viru Maakohtu 14.01.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mida Viru Maakohtu 02.03.2015 määrusega muudeti, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust; vabanes 04.11.2015; tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar määratud 1 korras RESOLUTSIOON Juhindud es KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 Tunnistada TAAVI KIHO süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 (enne 15.12.2014 toimepandud episood) järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada TAAVI KIHO süüdi
lg 2 p 1, 2 (enne 15.12.2014 toimepandud episood) järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus ) kuud vangistust. Tunnistada TAAVI KIHO süüdi
(enne 15.12.2014 toimepandud episood) järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuu võrra ning mõista Taavi Kiho lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav liitkaristus kaetuks Viru Maakohtu 15.12.2014 otsusega Taavi Kihole mõistetud karistuse ga 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Tunnistada TAAVI KIHO süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Taavi Kihole lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2016 karistusaja hulka ning Taavi Kiho karistuse kandmise aja alguseks lugeda 16.06.2016. Taavi Kiho tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, seejärel tühistada. Tunnistada L.T süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus kaetuks Viru Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 9 kuu ja 26 päeva vangistust. TSIVIILHAGI Rahuldada A N tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel solidaarselt Taavi Kiholt ja L.T-lt välja A N kasuks 230 ( kakssada kolmkümmend) eurot, mis kanda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu arveldusarvele nr xxxx AS-s Swedbank. Rahuldada xxxx koguduse tsiviilhagi ja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel Taavi K iholt välja xxxx koguduse kasuks 270 (kakssada seitsekümmend) eurot, mis kanda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kannatanu arveldusarvele nr xxxx AS- s Swedbank. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatanutel õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Otsus edastada kannatanutele. ASITÕENDID Asitõendid puuduvad, sõiduauto xxxx tagastatud A N. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Taavi Kiholt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud summas 645 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksek orraldusele märkida viitenumber 99916700081479 ning selgitus: „Taavi Kiho, nr 1-16-6781, menetluskulud “. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 ja riigikohtu lahend nr 3 -1-1-24-11 alusel jätta L.T-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel jätta L.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 234 (kakssada kolmkümmend neli) eurot vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse välja mõistmata. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 07.12.2016. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.12.2016. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Taavi Kihot süüdistatakse selles, et tema , süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toimepaneva isikuna, - ajavahemikus 26.-27.11.2013 tungis koos P T, E F, A K ja S K seina lõhkumise teel sisse Rakvere vallas Arkna külas xxxx kuuluvasse viljakuivatisse ning püüdis varastada seitset v iljakuivatite mootorit (à 200 eurot) koguväärtuses 1400 eurot , kuid kuritegu jäi lõpule viimata. Lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot; - ööl vastu 17.01.2014 tungis koos E F ja A K tabalukkude lõhkumise teel sisse Kundas Lähta teel asuvasse J S garaaži ja varastas M S minimootorratta xxxx väärtusega 1000 eurot, mootorrattakiivri väärtusega 50 eurot ja kompressori väärtusega 120 eurot, tekitades vargusega kogukahju 1250 eurot; - ajavahemikus 12.02.2014 kella 12.00 kuni 08.03.2014 kella 16.00-ni tungis aknaklaasi lõhkumise teel Vinni vallas Viru -Jaagupis Kesk tn 7 asuvasse xxxx koguduse töökoja hoonesse ja varastas mootorsae xxxx väärtusega 250 eurot; 3 Seega Taavi Kiho, süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toimepaneva isikuna, võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja grupis, pani toime
Taavi Kihot süüdistatakse veel selles, et tema võttis 28.02.2014 kella 15.15 paiku koos R K ja N T Vinni valla Tammiku külas omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks A N kuuluva sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 2000 eurot ja sõitis sellega Tartusse. Seega Taavi Kiho, isikuna kes on varem toime pannud vargusi, kasutades omavoliliselt võõrast vallasasja ajutise kasutamise eesmärgi, grupis teiste isikutega, pani toime
Veel süüdistatakse Taavi Kihot selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles, ilma kasutamis- ja juhtimisõiguseta - 28.02.2014 kella 17.34 ajal Tartus Jaama tn 135 asuva hotell xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII Est registreerimisnumbriga ARAF-0002 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,85 mg/l kohta; - 26.06.2015 kella 19.30 ajal Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas TartuRäpina -Värska maantee 78. km. -l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0002 mõõtmise tulemusena oli Taavi Kiho väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta; Seega Taavi Kiho, juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime
L.T süüdistatakse selles, et tema võttis 28.02.2014 kella 15.15 paiku koos Taavi Kihoga ja N T Vinni valla Tammiku külas omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks A N kuuluva sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 2000 eurot ja sõitis sellega Tartusse. Seega L.T, isikuna kes on varem toime pannud varguse, kasutades omavoliliselt võõrast vallasasja ajutise kasutamise eesmärgi, grupis teiste isikutega, pani toime
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis on seisukohal, et Taavi Kihole ja L.T-le esitatud süüdistus ed on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Taavi Kiho ja L.T on end neile esitatud kõigis süüdistuse episoodides süüdi tunnistanud. 1) Esitatud süüdistuse esimese episoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, grupi poolt. Kannatanu xxxx esindaja L P ütlustest (I kd, tl 32-36, 42- 43) nähtub, et 26.11.2013 avastas xxxx, et talle kuuluvatest viljakuivatitest on seitsme viljakuivati mootori poldid lahti keeratud ja viljakuivati seinas on auk. Varguse õnnestumise korral oleks varastatud seitse viljakuivati mootorit (tükk 200 eurot) koguväärtuses 1400 eurot. Kolme eterniitplaadi lõhkumisega tekitati kahju 15 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 29-31) nähtub, et viljakuivatisse sissepääsu kõrval olev eterniitsein on lõhutud ning ühel elektrimootoril on kinnituse poldid eemaldatud. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava A K ütluste (I kd, tl 45-47) kohaselt ütles M P temale, et viljakuivatitest on vaja mootorid ära varastada, et raha saada ning 27.11.2013 4 öösel keerasid R I ja S nimeline mees mootorite poldid lahti. A K sõitis koos S nimelise mehega, E F, P T ja Taavi Kihoga Arknale, kuid kuna mootoritele olid ventilaatorite plekid külge jäetud, siis ei mahtunud need auto peale ja tegu jäi lõpule viimata. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava P T ütlustest (I kd, tl 48 -49) nähtub, et A K võttis ta Kundast auto peale ning ta oli teadlik, et minnakse Arknale mootoritega midagi tegema. Auto olid veel A sõbrad, keda tema ei teadnud. T ema lõhkus ka ära viljakuivati eterniittahvlid. Süüdistatava Taavi Kiho enda ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt tulid A K ja E F talle Kundasse järele ja kõik koos mindi Arknale. Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud
2) E sitatud süüdistuse teise episoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, grupi poolt, süstemaatiliselt . Kannatanute J S ja M S ütluste (I kd, tl 96 ja 100) kohaselt kuulub gara ažiboks Kundas Lähta teel J S, kes avastas 2014 jaanuarikuu keskpaiku, et garaažiboksi lukk on lõhutud ning M S kuuluvad minimootorratas xxxx, mootorratta kiiver ja kompressor on kadunud. Varguse kogukahju oli 1250 eurot. M S leidis internetist kuulutuse, et Rakvere pandimaja müüb talle kuuluvat minimootorratast, kellelt omakorda sai teada, et mootorratta tõi pandimajja A K. M S käis A K ema elukohas xxxx, kust leidis endale kuuluva kompressori ja võttis kaasa, lisaks hüvitas A K talle vargusega tekitatud kahju eest 100 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 85- 94) nähtub, et g araaži tabaluku konks on lõhutud. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava A K ütluste (I kd, tl 110-112) kohaselt sõitis ta 2014 jaanuaris koos E F ja Taavi Kihoga autoga ringi kui Taavi Kihole tuli mõte vargile minna. Otsustati minna Kundasse garaažidesse, kuna Rakveres oli liiga tihe liiklus garaažide vahel. Taavi Kiho ja E F sisenesi d kahekesi garaažiboksi, mis A K teadaolevalt kuulus S ja tõid sealt välja minimootorratta xxxx, mootorratta kiivri ja kompressori. Asjad viidi xxxx asuva A K ema maja hoovi . Nädal hiljem tahtis Taavi Kiho, et A K viiks mootorratta ja kiivri pandimajja, mille eest saadud 30 eurost andis A K Taavi Kihole. Tunnistaja O K, kes töötas 2014 märtsis xxxx kontoris klienditeenindajana, ütlustest (I kd, tl 106) nähtub, et 2013 detsembrikuus tuli xxxx minimootorratast pakkuma A K, kellelt O K mootorratta eraisikuna ära ostis ning edasi müüs. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava E F ütlused (I kd, tl 115 -117) kinnitavad samuti seda, et A K, E F ja Taavi Kiho sõitsid kolmekesi autoga Kundasse vargile. Ühest garaažiboksist tõi Taavi Kiho välja mootorratta, kiivri ja kompressori. Taavi Kiho on end kohtus nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud
3) E sitatud süüdistuse kolmanda episoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, grupi poolt, süstemaatiliselt. Kannatanu esindaja T L ütluste (I kd, tl 123-124) kohaselt märkas ta 08.03.2014, et xxxx kiriku kõrvalhoone aken on katki. Lähemal uurimisel selgus, et hoonest on kadunud xxxx kogudusele kuuluv mootorsaag xxxx väärtusega 250 eurot. Süüdistatava Taavi Kiho ütluste (I kd, tl 126-127) kohaselt tunnistab ta teo toimepanemist. 06.03.2014 otsustas ta varastada xxxx kiriku juures asuvast kõrvalhoonest mootorsae. Ta oli saest teadlik, kuna oli varem seal töötanud üldkasuliku töö raames. Sisenemiseks lõhkus Taavi Kiho ära kõrvalhoone akna alumise ruudu, et avada aknahaak seestpoolt ning ronis aknast sisse. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A K ütlused (I kd, tl 128- 129), mille kohaselt 2014 märtsikuus pidi ta Taavi Kiho sõidutama isa juurde xxxx. xxxx pani Taavi Kiho A K autosse oma asjad, sh xxxx sae. Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud
5 4) E sitatud süüdistuse neljanda ja seitsmenda episoodi kohaselt on Taavi Kihole ja L.T-le inkrimineeritud varavastase süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks võõra vallasjas omavoliline ajutine kasutamine grupi poolt, olles isikuks, kes on varem vargusi toime pannud. Kannatanu A N ütluste (I kd, tl 2-5, 16-18) kohaselt andis ta 28.02.2014 endale kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx naabrinaisele A V kasutada. Peale lõunat nägi ta, kuidas N T jooksis temale kuuluva auto tagumisele istmele ja käskis juhil kiiresti ära sõita. Juhti A N ei näinud, kuid hoovi peal kuulis, et auto roolis oli Taavi Kiho, peale mida helistas politseisse ja teatas auto ärandamisest. 01.03.2014 sai ta oma auto Tartust politseijaoskonnast kätte. A uto esiklaas oli katki, kahju 230 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 6 -11) nähtub samuti , et xxxx, registreerimismärgiga xxxx, esiklaas on kõrvalistuja poolt katki. Süüdistatava Taavi Kiho ütluste (I kd, tl 20-22, 166-169) kohaselt oli ta 28.02.2014 koos L.T, F R, H N ja tundmatu poisiga A V juures. Millalgi tuli juttu Räpinasse sõitmisest. L.T pidi minema tuppa H N käest auto võtmeid küsima. L.T tuli toast välja koos auto võtmetega ja istus rooli. Taavi Kiho istus kõrval- või tagaistmele, enam täpselt ei mäleta. Tartu piirile jõudes läks Taavi Kiho rooli, kuna L.T ei pidavat linnas oskama sõita. Peale seda pidas politsei neid kinni. Kõrvalistunud L.T lõhkus jalaga auto esiklaasi. Samas kriminaalasjas süüdi mõistetud kaassüüdistatava N T ütlused (I kd, tl 23-24) haakuvad süüdistatava Taavi Kiho ütlustega, mille kohaselt läks ta peale tööd A V juurde, kus olid juba L.T, Taavi Kiho, M H ja H N. Ta ei mäleta enam, kas L.T või Taavi Kihol olid käes autovõtmed ja nad hakkasid minema kuhugi. T tahtis kaasa minna ja tal lubati. Ta istus auto tagaistmele, kuid ta ei mäleta enam kumb , kas L.T või Taavi Kiho istus rooli. Kui politsei oli nad kinni pidanud, siis L.T või Taavi Kiho lõhkus ära auto esiklaasi. Süüdistatava L.T ütluste (I kd, tl 13 -14) kohaselt läks ta koos Taavi Kiho, H N ja F R 28.02.2014 A V juurde. Kas Taavi Kihol või L.T tekkis mõte minna poodi. H N küsiti auto võtmeid, et poodi minna ning talle tundus, et H N lubas neil poodi minna. Taavi Kiho, L.T ja N T läksid välja, Taavi Kiho istus rooli, L.T kõrvalistuja kohale ja N T tagaistmele. Taavi Kihole tuli mõte sõita hoopis Räpinasse. Tartus peeti neid politsei poolt kinni. Ühel hetkel lõi ta jalaga auto esiklaasi kõrvalistuja poolt katki. Eelnevast lähtuvalt on Ta avi Kiho ja L.T käitumises tuvastatud
5) Esitatud süüdistuse viienda ja kuuenda episoodi kohaselt on Taavi Kihole inkrimineeritud liiklussüüteo objektiivse koosseisu tunnuseks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Tunnistaja K S ütlustega (I kd, tl 71-72) on tõendatud, et Taavi Kiho juhtis 28.02.2014 kella 17.34 paiku Tartus, Jaama 135 ees sõiduautot xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja sai nimetatud asjaoludest teada, kui teenistusülesandeid täites sai juhtimiskeskusest väljakutse selle kohta, et Ida-Virumaalt tuleb Tartu poole sõiduk xxxx , mis on varastatud. Sõiduk peatati ning juhile teostati alkoholitest, mille kohaselt tuvastati juhil alkoholijoove 1,22 mg/l. Juhi isikuna tuvastati Taavi Kiho, kellel puudus ka juhtimisõigus. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (I kd, tl 73-74) nähtub, et 28.02.2014 mõõdeti indikaatorvahendiga Taavi Kiho väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 1,23 mg/l, mis arvestades laiendmääramatust 0,12 mg/l, teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 1,11 mg/l. Süüdistatava Taavi Kiho ütlustest (I kd, tl 166-169) nähtub samuti, et ta oli öö läbi joonud ning kuna L.T ütles, et ta ei oska linnas sõita, läks ta ise rooli ja sõitis kuni politsei nad kinni pidas. Tunnistaja T E ütlustega (I kd, tl 147-153 ) on tõendatud, et Taavi Kiho juhtis 26.06.2015 kella 19.33 paiku Põlvamaal, Mikitamäe külas, Tartu-Räpina -Värska maanteel sõiduaut ot xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Tunnistaja sai nimetatud asjaolust teada, kui oli 26.06.2015 tööl patrullis, kui sai väljakutse selle kohta, et Põlvamaal Räpina linnas olid isa ja poeg tülli läinud ning alkoholijoobes poeg läks autoga sõitma. Peale lühikest tagaajamist sõiduk peatati ja juht saadi kätte. Juhiks osutus Taavi Kiho, kellel tuvastati alkoholijoove 0,85 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd, tl 136-137) ja tõendusliku alkomeetri 6 kasutamise protokollist (I kd, tl 138-139 ) nähtub üheselt, et 26.06.2015 mõõdeti Taavi Kiho väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 0,95 mg/l, mis arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,85 mg/l. Süüdistatava Taavi Kiho ütlustest (I kd, tl 166- 169) nähtub samuti, et 26.06.2015 sõitis ta isa autoga Räpinas, kavatsusega Peipsi äärde sõita, kuid politsei pidas ta kinni. Tunnistab, et tarvitas enne sõitma asumist alkoholi. Eelnevast lähtuvalt on Taavi Kiho käitumises tuvastatud
§ -s 424 sätestatud süüteo koosseisu objektiivsed tunnused, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest.
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda ning isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Taavi Kiho ütlustest nähtub, et ta teadis, kus asub xxxx kogudusele kuuluv mootorsaag ning ta sisenes sissetungimise teel kiriku kõrvalhoonesse selleks, et seal asub mootorsaag ära võtta, pani Taavi Kiho mootorsae varguse toime kavatsetult. Ülejäänud talle süüdistuses esitatud kuritegude episoodid pani Taavi Kiho toime vähemalt kaudse tahtlusega. Teistes varguse episoodides pidi Taavi Kiho vähemalt pidama võimalikuks, et tegemist on võõra vallasja ebaseadusliku äravõtmi sega ja möönma seda, kuivõrd teda on varem varavastaste süütegude toimep anemise eest süüdi tunnistatud. Samuti pidid Taavi Kiho ja L.T kõiki asjaolusid arvestades vähemalt pidama võimalikuks, et realiseerivad oma tegevusega asja omavolilise kasutamise koosseisu ja möönma seda. Samuti nähtub süüdistatava Taavi Kiho ütlustest, et ta oli teadlik mõlema mootorsõiduki juhtimise episoodis joobeseisundis, et on enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning istus vaatamata sellele vahetult peale alkoholi tarvitamist ebakaines olekus sõiduauto rooli. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine mõlemas episoodis toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd pärast suure koguse või pikalt alkoholi tarvitamist pidi ta vähemalt möönma, et alkoholi kogus tema organismis võib ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka Taavi Kiho ja L.T süüdistuses esitatud kvalifikatsioonide subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Taavi Kiho ja L.T tegudes puuduvad. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 7, 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 1, 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Taavi Kiho ja L.T tunnistavad end toimepandud tegudes süüdi. Seega esinevad nende k äitumises karistust kergendavad asjaolud
Raskendavad asjaolud 7 puuduvad. Eripreventiivses mõttes on Taavi Kihot, vaatamata tema suhteliselt noorele eale , varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kuritegude toimepanemine olnud tema elustiil. Taavi Kihot on kuritegude eest karistatud nii tingimusliku kui reaalse karistusega, seega on talle varem antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Tulenevalt Taavi Kiho elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Taavi Kihole karistused kvalifikatsioonide sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. Kohtu hinnangul ei avaldaks tingimisi karistus isikule mingit mõju. Isikule oli kohaldatud kriminaalasja eeluurimisel tõkend elukohast lahkumise keeld, ta pidi ilmuma menetlustoimingutele, mida isik ei täit nud ja ta tuli vahistada. K ohtul puudub veendumus, et Taavi Kiho suudab täita
§-d 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Enne eelmist kohtuotsust 15.12.2014 toimepandud
lg 2 p 7, 8, 9 järgi tuleb Taavi Kihole karistuseks mõista 1 aasta vangistust,
lg 2 p 1, 2 järgi tuleb Taavi Kihole mõista karistuseks 6 kuud vangistust ja
järgi 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust 6 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis
lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Taavi Kihole üks aasta vangistust. Kuna teod on toime pandud enne viimase karistuse mõistmist, siis
lg 1 ja
lg 1 alusel on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 7 kuud 2 päeva vangistust kaetuks mõistetava raskema karistusega 1 aasta vangistust. Samuti tuleb Taavi Kihole mõista peale eelmist kohtuotsust 15.12.2014 toimepandud
Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis
lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Taavi Kihole 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta vangistust. Taavi Kiho võeti vahi alla 16.06.2016. Seega tuleb
lg 1 aluse l lugeda eelvangistuses viibitud aeg mõistetud karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise aja alguseks 16.06.2016. Eripreventiivses mõttes on L.T varem varavastaseid süütegusid korduvalt toime pannud isik. Varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista L.T-le karistus kvalifikatsiooni sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, mis tuleb mõista reaalse vangistusena. L.T-le tuleb
Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis
lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista L.T-le 4 kuud vangistust. Kuna tegu on toime pandud enne viimase karistuse mõistmist, siis
lg 1 ja
lg 1alusel on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda mõistetav kergem karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 1 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust. TSIVIIHAGI Kannatanu A N on esitanud tsiviilhagi summas 230 eurot ning xxxx kogudus tsiviilhagi summas 270 eurot. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja süüdistatavatelt väljamõistmisele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Taavi Kiholt välja mõista xxxx koguduse kasuks 270 eurot (a/a xxxx AS’s Swedbank) ning solidaarselt Taavi Kiholt ja L.T-lt A N kasuks 230 eurot (a/a xxxx AS’s Swedbank). 8 Viru Maakohtu 08.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1- 16-4180 tunnistati kokkuleppemenetluses E F ja A K süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja P T süüdi
Nimetatud otsusega mõisteti E F, A K ja P T solidaarvastutuse korras xxxx kasuks välja 15 eurot ja solidaarvastutuse korras A K ja E F M S kasuks välja 950 eurot. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud nendes episoodides Taavi Kiholt tsiviilkahju välja mõista. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Taavi Kiho menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 alusel tuleb L.T sundraha summas 645 eurot jätta riigituludesse teistkordselt välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on L.T menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 234 eurot vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt osutatud õigusabi eest, mis KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Taavi Kiho kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon läbi vaatamata. 2. Tagastada apellatsioon Taavi Kiho kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile. 15.11.2016 kohtuotsus 1-16-6781 jõustus 24.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.