← Eesti

1-11-12341/21

1-11-12341 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-11-12341 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.A (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 13.11.2013.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

  1. Vabastada R.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Ehte 9, Haapsalu) ning kohustada R.A järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
  2. Kohaldada R.A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. R.A vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks talitusele ja R.A-le. Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.10.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega tunnistati R. A süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 654 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
  3. märts
  4. Tartu Maakohtu 04.04.2013.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu
  5. veebruari 2012 otsusega R.A-le mõistetud vangistusest kandmata vangistus 8 kuud ja 7 päeva täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 23.04.2013.a ja lõpp on 30.12.2013.a. R.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav, üks kehtiv distsiplinaarkaristus - noomitus. Enne vangistust elas koos abikaasa ja nelja lapsega abikaasa vanemate juures XXX, peale vabanemist asub elama samal aadressil. Isiku ennetähtaegsel või tähtaegsel vabanemisel on OÜ XXX juhataja huvitatud uuesti isiku tööle võtmisest. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. R.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on säilinud vangistuse ajal suhted lähedastega. Ennetähtaegse vabanemise taotluses esitatud elukoht kuulub R.A abikaasa XXX, eramu aadressil XXX vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Enne vangistust töötas R. A OÜ XXX juhataja sõnul nende firmas ja kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel on ta huvitatud uuesti R.A töölevõtmisest. R.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. 3 Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt R.A puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 12-korral, peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ta paneb toime vargusi süstemaatiliselt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on küll R.A olemas elukoht XXX ja töökoht OÜ-s XXX, kuid arvestades, et ta on varasemalt pannud kontrollnõuete täitmise ajal toime uusi kuritegusid ja ka käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole ta vanglas suutnud distsiplineeritult käituda - talle on määratud distsiplinaarkaristus, mis näitab isiku negatiivset hoiakut vangla sisekorra suhtes ning samuti seda, et tal on raskusi allumisega ettenähtud korrale ja nõudmistele, ei ole ka praegu usutav kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmine. Karistusaja lõppemise kuupäev on 30.12.
  6. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta prokurör R.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuivõrd see ei ole põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.A arvamuse, leiab, et R.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.A on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, vastavalt esitatud materjalidele on kuriteod valdavalt varavastased, ka praegust karistust kannab varguste eest, samuti liitkaristusena kehalise väärkohtlemise eest. Kohus arvestab, et kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalvega, kuigi võiks taotleda vabastamist ka ilma sellekohase valveta, mis näitab, et kinnipeetav püüab oma käitumist tõsimeeli korrigeerida paremuse suunas ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Samuti arvestab kohus vangla iseloomustuses märgituga, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav ning vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla on märkinud, et kinnipeetav ise arvab, et uue kuriteo toimpanemise tõenäosus on väga väike, sest tal on toetav pere, mille pärast on motiveeritud muutuma, vabanedes soovib pühenduda perele ja asuda tööle. Kohus lähtub siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on vägivallaga seotud rikkumised sooritatud joobes, alkoholijoobes impulsiivne ja agressiivne. Kohtu hinnangul aitab R.A arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna R. A karistusaja lõpuni on ligikaudu poolteist kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul R. A tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R. A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R.A olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa R. A edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.