1-10-90 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. augustil 2013 . a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-90 (07930000199) Kohtukoosseis Kohtunik Teet O

§ 3891lg 1 ja 3 järgi üldmenetluses Süüdistatavad I.Z, isikukood XXX, XXXXX.

N.H, isikukood XXX, XXXXX. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311 -313, § 315, kohus otsustas: 1 S üüdi tunnistada I.Z KarS § 389 lg 1 järgi ning karistada teda (6

1. k)kuue kuulise vangistusega . KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.Z-i karistusaja hulka tema poolt 15.01.17.01.2008 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (5 k 27
2. p)viis kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, milline aga jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui I. Z (3
3. a)kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 28.08.2013 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Süüdi tunnistada N.H KarS §

§ 389lg 1,3 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata N.H karistusaja hulka tema poolt 15.01.-17.01.2008 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (5 k 27

1. p)viis kuud ja 27 päeva vangistust , milline aga jätta KarS § 73 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui N.H (3
2. a)kolme aastase katseaja jooksul ei pane 1 1-10-90 toime uut tahtlikku kuritegu. K atseaja algust arvata alates 28.08.2013 a. s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista I.Z-ilt ja N.H-lt solidaarselt VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1043 , § 1045 lg 4, § 65 lg 1, § 1050 lg 1 ja § 1043, KrMS § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi summas (273743.11) kakssada seitsekümmend kolm tuhat seitsesada nelikümmend kolm eurot ja 11 senti Eesti Vabariigi kasuks. KrMS § 313 lg 1 p 11 alusel kriminaalasja juurde liidetud asitõendid – CD plaat (reg. nr. 11.21/07/61-5) I. Z-i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbrilt X edastatud teabega jätta kriminaalasja juurde. - N.H elukohast X X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus äravõetud A4 formaadis paberileht koos kirjalike märkmetega, N.H sõiduautost X, riiklik reg. nr. X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, N.H kontorist X X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, arvuti kõvakettast tehtud koopia ning sellest vaatluse käigus leitud fail OÜ Asmakos arve blanketist ning I.Z-i elukohast X, X X X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, millised kõik asuvad kriminaalasjas, jätta kriminaalasja juurde. - N.H elukohast X X. 28- 6 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kliendikaart OÜ Asmakos arvelduskontode numbritega, N.H poolt X , X asuvast kontorist 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud OÜ Asmakos pitsat ning I.Z-i elukohast X, X, X läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud märkmepaberite plokk, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Eesti Advokatuuril hüvitada riigi eelarvest riigi õigusabi kulud summas (2246.40 ) kaks tuhat kakssada nelikümmend kuus eurot j a 40 senti vandeadvokaat Raul Obergi osalemise eest süüdistatava N.H kaitsjana. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutelt riigi tuludesse järgmised menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud – N.H -lt (4087.82) neli tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 82 senti riigi õigusabi korras süüdistatavale N.H -le määratud kaitsja Raul Obergi osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses. -KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel I.Z-ilt (62.43) kuuskümmend kaks eurot ja 43 senti tema kaitsjale Teet Veerule ja N.H -lt (0.44) nelikümmend neli eurosenti tema kaitsjale Raul Obergile kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude eest. -I.Z-ilt ja N.H-lt solidaarselt KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel ettenähtud menetluskuluna tunnistajatele hüvitatud kulud seoses nende kohtuistungil osalemisega – (33.96) kolmkümmend kolm eurot ja 96 senti A . A. ning (41.90) nelikümmend üks eurot ja 90 senti A . H. kohtuistungil osalemise eest. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha I.Z-ilt

§ 389lg 1 ja 3 järgi OÜ I.Z juhatuse liikme I.

Z-i poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasaaitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. Asja kohtulikul uurimisel süüdistatavad I.Z toimepanemises süüdi ei tunnistanud. ja N.H end kuriteo I.Z seletas kohtus, et talle kuulub OÜ Pulkjan, eelmise nimega OÜ I.Z, mille tegevusaladeks oli algul jaekaubandus, hiljem 2004 a. kuni 2009 a. ehitustööd. Aastatel 2006 kuni 2009 a. oli osaühingul ehitusbuumi ajal hulgaliselt töid, millest suuremad võeti ette riigi või kohalike omavalitsuste hanke korras. Aastatel 2006-2007 a. tegi osaühing töid uute elamuehitusrajoonide kanalisatsiooni ning ehituse alal. Seoses tööde suure mahuga (firma käibeks oli umbes 20 miljonit krooni aastas) sõlmiti lepinguid alltöövõtjatega, sealhulgas ka osaühinguga Asmakos eeskätt kanalisatsiooni ja torustiku renoveerimiseks ning paigaldamiseks. I.Z väitis kohtus, et talle esitatud süüdistus selles, nagu oleks olnud tegemist fiktiivsete töövõtulepingutega ning töid OÜ Asmakose poolt tegelikult ei tehtud, on alusetu. Kõik OÜ Asmakose poolt tehtud tööd on OÜ I. Z poolt vastu võetud ning tasutud on neile vastavalt esitatud arvetele üksnes tegelikult tehtud tööde eest. I.Z kinnitas kohtulikul uurimisel veel seda, et kuna firmal oli puudus käibevahenditest aga raha tuli investeerida, et töö seisma ei jääks, siis sõlmiti laenulepinguid erinevate isikutega (V.H., A. L., X T. K. laenas X, X elavalt R. K.), samuti laenati raha pangalt. I.Z mäletas OÜ Asmakose töömeestest nimeliselt üksnes nn. V . (perekonnanime ei teadnud), kes oli väga võimekas ja vajalik oskustööline ning kes juhendas spetsiifiliste tööülesannete täitmisel ka teisi töömehi. N.H kohtus antud ütluste kohaselt loodi OÜ Asmakos 1998 aastal. Suuremateks töödeks, mida firma on ette võtnud, on Rannila tsehhi ehitus, ehitustööd linnavalitsuses Suur Sepa tänaval, puidutööd rannapromenaadi ehitusel jm. OÜ -ga I.Z sõlmiti tööettevõtulepingud vee ja kanalisatsioonitrasside paigaldamiseks 2006 aastal Siimumetsa, Miku, Mõrra ja Võiste objektidel. Samuti sõlmiti leping suvemaja ehituseks Lemmes ning Võiste bussijaama remondiks . Lisaks sellele osales N.H ka remondi ning lammutustöödel Pärnus Tammsaare t. 24 asuvas korteris. N.H ütlustel vajas I.Z enda firma poolt ette võetud objektidel lisatööjõudu ning N.H tagas selle enda firma OÜ Asmakose kaudu. Süüdistatav kinnitas, et tal oli olemas vajalik, spetsiaalsete oskustega, põhiliselt Narvast pärit vene rahvusest tööjõud. Töömeeste brigadiriks oli V. (V. ) nimeline isik, kes oskas kõiki vajalikke, spetsiifilisi töid, kuid kes seadis omalt poolt tingimuseks, et palka makstaks talle mitte ülekandega, vaid sularahas. Töömehed ettevõetavatele objektidele leidis V., Lemme suvemaja ehitusele aga V. nimeline isik (V. L.). N.H tunnistas, et kuna ta torutööde spetsiifikat ei tunne, siis sai ta andmed tehtud töödest I.Z-ilt ning koostas selle põhjal arved. N.H tunnistas ka seda, et raha te gelik 9 1-10-90 liikumine ning vastavate dokumentide (kassaorderite) koostamine ei toimunud alati ühel ja samal ajal ning see sõltus olukorrast. N.H kinnitas kohtule, et enne tööde alustamist koostati lepingud ning kõik lepingutes kajastatud tööd on ka tegelik ult tehtud ja kõik arved on koostatud tegelikult tehtud tööde kohta. Samal ajal arvetega koostas N.H ka kassa sissetuleku orderid, kuigi OÜ I. Z-i poolt toimus maksmine ka viivitusega. Süüdistatav põhjendas kassa sissetuleku orderite ja arvete koost amist ühe ja sama kuupäevaga enda mugavusega. N.H eitas maksupettuse toimepanemisele kaasa aitamist ning leidis, et talle esitatud süüdistus maksupettusele kaasa aitamises on alusetu. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokuröri hinnangul on kriminaalasja kohtuliku uurimisega leidnud tõendamist, et I.Z OÜ I.Z juhatuse liikmena, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ja kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ I.Z käibemaksudeklaratsioonides süüdistuses toodud ajal, suurendades alusetult sisendkäibemaksu, mille tõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 842441 krooni (53841.79 eurot). Samuti esit as ta süüdistuses toodud ajavahemikul valeandmeid tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakos arvete alusel teostatud sularahaväljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 1417342 krooni (90584.66 eurot). Eeltoodust 1 tulenevalt taotles prokurör I.Z-i süüdi tunnistamist KarS § 389 lg 1 järgi ning tema karistamist lühemaajalise, 6 kuulise tingimusliku v angistusega KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi. N.H osas asus prokurör seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist, et tema aitas kaasa OÜ I. Z juhatuse liikme I.Z-i poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 2259789 krooni ehk 1 lg 1 144426.84 eurot. Prokurör taotles N.H süüdi tunnistamist KarS §

§ 289ja 3 järgi ning tema karistamist samuti 6 kuulise vangistusega Kar

S § 73 lg 1 ja 3 järgi tingimisi. Samuti leidis prokurör, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilhageja, Maksu ja Tolliameti esindaja leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal on leidnud tõendamist süüdistatavate I. Z-i ja N.H süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises. Tsiviilhageja taotles tsiviilhagi rahuldamist esitatud kujul, s.o. kogusummas 273743.11 eurot (4283149 krooni), millest käibemaks on 53841.79 eurot (842441 krooni), tulumaks 90584.60 eurot (1417341 krooni), intress käibemaksult 47663.45 eurot (745771 krooni) ja intress tulumaksult 81653.27 eurot (1277596 krooni) ning tsiviilhagi väljamõistmist solidaarselt mõlemalt süüdistatavalt. Kaitsjad leidsid, et nende kaitsealuste süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning taotlesid I.Z-i ja N.H õigeks mõistmist. N.H kaitsja Raul Oberg leidis, et kuna käesolevas kriminaalasjas kajastatud sündmused on toimunud juba pikka aega tagasi, s.o. 2006 ja 2007 aastal, samuti on kriminaalasja menetlus kestnud ka kohtus juba pikemat aega, siis tuleks kohtul kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2052 ja § 2742 alustel seoses mõistliku aja möödumisega. Samuti tegi kaitsja prokurörile ettepaneku kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 järgi. I.Z-i kaitsja toetas eelnimetatud taotlusi kriminaalasja menetluse lõpetamiseks. Prokurör leidis, et kuigi kriminaalasja menetlus on kestnud juba pikka aega, ei ole kriminaalasja menetluse lõpetamine seoses mõistliku aja möödumisega põhjendatud, kuna tegemist on mahuka ja keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mille kohtulik menetlus on kestnud pikka aega objektiivsetel põhjustel nagu kaitsja puudumine, tunnistajate kohtusse mitteilmumine, samuti kaitsja haigestumine. Eeltoodust tulenevalt on aset leidnud sellised erinevad asjaolud, mida riik mõjutada ei ole saanud. Samuti asus prokurör seisukohale, et ta ei esita kohtule taotlust kriminaalasja menetluse 10 1-10-90 lõpetamiseks KrMS § 202 järgi. I.Z-i kaitsja leidis lisaks eeltoodule, et tema kaitsealuse süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud. Kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine kinnitanud, et OÜ Asmakose poolt tegelikult toimus tööde tegemine alltöövõtjana OÜ-le I.Z vastavalt poolt vahel sõlmitud töövõtulepingutele. Töid on tehtud kokkulepitud mahtudes ning need on tellija OÜ I.Z poolt nõuetekohaselt vastu võetud. Samuti leidis kaitsja, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on alusetu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja hinnangul on hagi menetlemine käesolevas kriminaalasjas üldse ebaõige, kuna hagi ei ole menetlusse võetud TsMS § 372 kohaselt kirjaliku määrusega. Kuna käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on Maksu ja Tolliamet juba ühel korral 19.12.2008 a. tsiviilhagist loobunud, siis ei ole selle uuesti esitamine õiguspärane. Lisaks sellele on hagi esitatud määratlemata isikute ringi vastu ning on ka TsÜS § 150 lg 1 kohaselt aegunud. N.H kaitsja leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tõendatud, et N.H oleks kaasa aidanud OÜ I. Z-i poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele. Kaitsja hinnangul on OÜ Asmakose poolt tööde tegemine toimunud töövõtulepingutes kajastatud määras ning tingimustel ning need on tellija OÜ I.Z-i poolt ka vastu võetud. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt on alusetult N.H-le ette heidetud asjaolu, nagu ei olnud viimane kompetentne hindama lepingute alusel ettevõetud töid, kuna N.H osaühingu juhina ei pidanudki teadma ettevõetud nn. toru- ja ehitustööde spetsiifikat, sest selleks oli palgatud ning tööle võetud vastavad oma ala oskustöölised. Samas oli N.H pädev kontrollima, kas tööd on ettenähtud mahus ning tingimustel tehtud. Sarnaselt I. Z-i kaitsjaga leidis ka N.H kaitsja, et käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on põhjendamata ning see tuleb jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata. Esmalt analüüsib kohus I.Z-i kaitsja taotlust kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § 274 2 ning KrMS § 2052 alustel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus kaitsja taotlusega kriminaalasja menetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel ei nõustu. Riigikohtu lahendi 3-1-1-57-11 p. 15 kohaselt tuleb EIÕK ning Riigikohtu praktika kohaselt menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest : 1.Kohtuasja keerukus. 2.Kaebaja käitumine 3.Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. 4.Selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis kujutab endast maksukuritegu, s.o. käibedeklaratsioonides esitatud andmete tegelikkusele vastavusele hindamist, mida kohus hindab keskmisest keerukamaks . Kriminaalasja kohtulik menetlus on olnud ajaliselt mahukas, kuna see kestis kokku seitseteist istungipäeva. Kohtuotsuse langetamiseks tuli kohtul analüüsida hulgaliselt nii kohtuistungil antud ütlusi kui ka muid kohtulikul uurimisel esitatud ning uuritud tõendeid. Kuna menetlusosaliste, s.o. süüdistava poole ning süüdistatavate seisukohad on olnud omavahel selges vastuolus, on tulnud kohtul kõrvutada mõlema poole esitatud tõendeid ning neid hinnata. Lisaks süüdistusele on kriminaalasjas Maksu ja Tolliameti poolt esitatud mahukas tsiviilhagi, mille maht koos lisadega moodustab kokku 140 lehekülge ning mis koosneb erinevatest nõuetest ning arvestustest kogusummas 273743.11 eurot, kusjuures tsiviilhagi koosneb käibemaksu, käibemaksu intressi, tulumaksu ning tulumaksu intressi nõuetest. Tsiviilhagi osas on lisaks süü küsimusele kaitsjad vaidlustanud ka selle esitamise ning kohtuistungil menetlemise õiguspärasuse. Kohtu hinnangul kinnitab kriminaalasja keerukust ja mahukust ka asjaolu, et selle kohtuvaidlus prokuröri, tsiviilhageja esindaja ja kahe kaitsja vahel kestis kella 9.00-st kuni 18.25-ni koos lühiajalise 35 minutilise lõunapausi ning süüdistatavate 11 1-10-90 lühikese viimase sõna sõnavõtuga. Kohus on kriminaalasja arutamist mitmel korral edasi lükanud seoses kaitsjate taotlusega. Pärast süüdistusakti kohtusse saabumist määras kohus eelistungi 20.05.2010 a., kuid kuna N.H kaitsja seoses haigestumisega eelistungile ei ilmunud, määras kohus uue eelistungi aja. 09.06.2010 a. toimunud eelistungil määrati kohtuistungi toimumine alates 01.02.2011 a., kuid sellel päeval selgus, et algselt kohtu alla antud juriidilisel isikul OÜ -l I. Z (uue nimetusega OÜ Pulkjan) puudub kaitsja. Nimelt teatas juriidilise isiku kaitsja 01.02.2011 a., et tema vastav leping on lõpetatud. Kuna KrMS § 45 lg 4 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik ning osaühingu suhtes oli 28.06.2010 a. alustatud pankrotimenetlust, siis esitas kohus taotluse kaitsja määramiseks riigi õigusabi korras. Osaühingu kaitsjaks määrati Owe Ladva. Seejärel toimus kohtulik menetlus mitmetel kohtuistungitel 2011 a. novembris prokuröri poolt ning tsiviilhageja esindaja poolt esitatud tõendite uurimisega. 2011 a. detsembris kuulati kohtuistungitel üle kaitsja poolt taotletud tunnistajaid, kuid kuna nende ilmumist kohtusse ei suudetud tagada, lükkus asja arutamine kaitsjate taotlusel edasi. 08.12.2011 a. istung jäi ära seoses N.H kaitsja haigestumisega. 11.04.2012 a. määrati riigi õigusabi korras OÜ-le I.Z uueks kaitsjaks Argo Küünemäe, kuna seni kohtulikus menetluses osalenud kaitsja Owe Ladva eemaldati distsiplinaarkorras menetlustest. Kriminaalasja arutamine oli seejärel võimalik lõpule viia alles 2013 a. kevadel, kuna esmalt soovis uus kaitsja Argo Küünemäe mahuka kriminaalasja materjalidega tutvumist, seejärel aga ei olnud 2012 a. istungeid võimalik läbi viia eeskätt prokuröri hõivatusega teistes mahukates ning aeganõudvates kriminaalasjades. Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega nii objektiivsetest takistustest tulenevalt (kaitsjate vahetused, haigestumine, prokuröri hõivatus) kui ka kaitsjate enda soovist tulenevalt esitada menetluse käigus jätkuvalt omapoolseid tõendeid, kusjuures kaitsjate väidetel tekkis vajadus täiendavate tõendite esitamiseks kohtulikul uurimisel tuvastatu pinnalt. Seega puudus kohtul, kui riigi esindajal seadusest tulenevalt võimalus menetlust kiiremas korras lõpule viia. Hinnates eeltoodut nõustub kohus ka prokuröri seisukohaga selles, et süüdistatavate jaoks ei ole olnud oluline mitte kriminaalasja menetluse võimalikult kiire lõpuleviimine, vaid selle võimalikult pikaajaline menetlemine sooviga kallutada kohtulahendit endale soodsas suunas. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et vaatamata kriminaalasja suhteliselt pikaajalisele menetlemisele nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses, ei ole selle menetluse mõistlik aeg möödunud ning selle lõpetamine KrMS § 2742 ja § 2052 ettenähtud alustel ei ole põhjendatud. Lisaks eeltoodule, peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasja lõpetamine seoses mõistliku aja möödumisega keerukates ning mahukates kriminaalasjades peaks olema äärmiselt erandlik, kuna vastasel juhul tekiks olukord, kus süüdistatavad pääseksid keerukates ning mahukates kriminaalasjades üldse karistuseta, kuivõrd on loomulik, et selliste asjade menetlemine nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses on mahukas ning aeganõudev. Seega on menetluse kergekäeline lõpetamine seoses mõistliku aja möödumisega vastuolus nii ühiskonna kui ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Hinnates käesolevas kriminaalasjas süüdistuse põhjendatust, asus kohus seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises. KarS § 3891 objektiivne koosseis näeb ette vastutuse maksude maksmisest kõrvalehoidumises suures ulatuses, sealhulgas ka maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I.Z selles, et tema esitas kokku 42 fiktiivset, OÜ Asmakose nimelt koostatud reaalset majandustegevust mittekajastavat arvet 2006 a. juuni, augusti, oktoobri ja detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juunikuu kohta suurendades oma tegevusega antud maksustamiseperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Samuti esitas ta sama perioodi kohta tulu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja 12 1-10-90 töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakose arvete alusel teostatud sularaha väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu. N.H süüdistatakse nimetatud tegevusele kaasa aitamises. Kohus nõustub I.Z-i kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleb kohtul antud süüdistuse puhul hinnata, kas OÜ I.Z ja selle juhatuse liikme I. Z-i poolt tegelikkuses soetati OÜ-lt Asmakos teenuseid ning kui teenuseid soetati, siis kellelt. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et I.Z-i puhul oli tegemist ajavahemikus 20.01.1998 a. (II kd. t.l. 55-57) kuni osaühingu äriregistrist 22.12.2012 a. kustutamiseni OÜ I. Z (alates 14.04.2010 a. ärinimega OÜ Pulkjan) juhatuse liikme ning juriidilise isiku esindajaga kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 alusel oli tema kohustuseks juhtida ja esindada osaühingut . ÄS § 181 lg 1 kohaselt omas ta esindusõigust kõigis õigustoimingutes, korraldades sealhulgas ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutas osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, kuivõrd ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega . KarS § 3891 ettenähtud maksukuriteo koosseis ei eelda samas täideviijalt erilist isikutunnust ning maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, kui süüteo eest võib täideviijana vastutada ka isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos (3-1-1-60-07 p. 25), nt. esitatakse raamatupidajale võltsitud arveid, mille alusel põhjendamatult väheneb maksukohustuslase maksukohustus. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega tegi kohus veel kindlaks, et I.Z esitas raamatupidajale T. K. OÜ Asmakos arved jm. andmed. T. K. koostas nende põhjal maksudeklaratsioonid ning esitas e-maksuameti kaudu. Süüdistatava N.H kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt koostas arved tema, kuid seda I.Z-i, kui OÜ I.Z juhatuse liikme poolt esitatud andmete põhjal. N.H tunnistas, et kuigi tema vormistas kõik süüdistuses kajastatud arved (kokku 42 tk.), ei tea tema nende arvete sisu ja ta koostas need täpselt nii, nagu I.Z talle ette ütles. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle s, et OÜ I. Z ning OÜ Asmakos vahel on koostatud töövõtulepingud. Samuti on koostatud arved. Süüdistatavate kaitsjate hinnangul eksisteeris seega OÜ I.Z kui tellija ning OÜ Asmakos kui töövõtja vahel lepinguline suhe. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas puudutavad süüdistuse episoodid töövõtulepingutega kaetud töid Lemme, Siimumetsa ja Miku, Võiste, Mõrra (Pärnu linnas Mõrra tänaval), Lillepõllu ja Tammsaare t. korteri objektidel ning ka menetlusosalised, prokurör ning kaitsjad analüüsisid tõendeid objektide kaupa, siis hindab ka kohus kohtulikul uurimisel tuvastatut objektide kaupa. Alltöövõtuleping Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Orajõe külas ehk Lemmes asuval Lepa kinnistul suvemaja ehituseks on OÜ I.Z kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel on sõlmitud 01.11.2006 a. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Asmakos alltöövõtjana tegema või korraldama peatöövõtja materjalist suvemaja üldehitustöid ning lõpetama tööd hiljemalt

1. detsembriks 2006 a. Peatöövõtja poolt kohustutakse lepingu p. 5.1 kohaselt alltöövõtjale tasuma tehtud tööde eest ilma käibemaksuta 600000 krooni (II kd. t.l. 91-93). Süüdistatava I. Z-i kohtus antud ütluste kohaselt tegid Lemme objektil OÜ Asmakos mehed vundamendi ja keldritöid, samuti fassaadi. Tema hinnangul töötas objektil kokku 6 -7 meest. Tööde tegemise kohta ehituspäevikut ei peetud. Tööde tegemist organiseeris N.H. N.H ütluste kohaselt oli Lemme Lepa suvemaja ehitusel eestööliseks V. L.. Temaga koos töötas seal A . M.. Alltöövõtuleping ehitustööde tegemiseks OÜ I.Z ja OÜ Asmakose vahel on sõlmitud 01.11.2006 a. Lepingu koostas I. Z . Ehitusmaterjalid objektile muretses I.Z, samuti kontrollis tema ehitustööde käiku. N.H kinnitusel on ta ka ise kohapeal käinud ning näinud ehitusobjektil põranda valamist ja müüri ladumist. N.H hinnangul said 13 1-10-90 kõik lepingujärgsed tööd objektil tähtaegselt tehtud. Süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus, kuna N.H ei kinnitanud I. Z-i väiteid selle kohta, et N.H tööde organiseeris tööde tegemist. Tunnistaja A. M. kohtus antud ütluste kohaselt pakkus talle ehitusobjektil tööd N.H . Koos V. L. tegi ta suvemaja ehitusel keldri ehituse ja betoneerimise töid. A.M. teadis N.H kaudu, et ehitusobjekt kuulus I.Z-ile , kes vaatas tehtud tööd üle ning kelle mehed tõid kohale ehitusmaterjali . Ehitusobjektil käis kohal ka N.H, kes maksis töö eest palka sularahas. Samas jäi N.H osa palgast võlgu makstes töömeestele lubatud 300000 krooni asemel välja üksnes 50000, millest A.M. sai kolme kuu eest kätte 17000 krooni. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, töömehed töötasid suulise lepingu alusel , kuigi N.H oli lubanud sõlmida kirjalikud lepingud . Tunnistaja ütlustel ei tea ta N.H firma nimetust, kuid teab seda, kus firma kontor asub, kuna on käinud seal saamata jäänud töötasu küsimas. Lisaks endale nimetas A.M. Lemme objektil töötanud meestest veel V. L., T. (T. R.), I. M., A., G.. Saadud tulusi maksuhalduri juures tunnistaja deklareerinud ei ole. -V. L. ütluste kohaselt pakkus 2006 a. lõpus talle samuti Lemme suvemaja ehitusel tööd N.H , kellega lepiti kokku, et ettenähtu d tööde tegemise eest makstakse 300000 krooni, millele lisandub veel tasu lisatööde tegemise eest. Kirjalikku lepingut tööde tegemise kohta ei sõlmitud, vaid töötati suulise lepingu alusel. Töödena rajati maja keldri vundament, samuti kelder. Materjalid toodi objektile I. Z-i firma autodega ning ka ehitusobjekt kuulus I. Z-ile, kuid kohapeal käis ja töid vaatas üle ka N.H . V.L. ütluste kohaselt palus ta tööde tegemiseks veel appi T. R. . Palga maksmine toimus sularahas, kusjuures palgaraha andis N.H, V.L. aga maksis tema käest saadud palgaraha edasi T. R. ning teistele töömeestele. Sarnaselt A.M. kinnitas ka V.L. , et N.H jäi töömeestele ettenähtud 300000 krooni palgarahast umbes 250000 võlgu. N.H äriühingut ta ei tea, kuid teab seda, kus asub firma kontor, kuna on käinud seal saamata palgaraha otsimas. -T. R. ütluste kohaselt töötas ta Lemmes koo s S. ja V. (A. M. ja V. L.), kus tegi vundamendi müüri, keldri treppi, vundamendi isolatsiooni, samuti tegi trepi ees valamistöid. Objekt, s.o. suvemaja ehitus kuulus I.Z-ile ning materjale toodi firma I.Z kirjaga kollase autoga. T.R. ütluste ko haselt käis ehitusel koos V.. L. ka N.H , kes kontrollis ka tööde tegemist. Sarnaselt V.L. ja A.M. kinnitas ka T.R., et tööle teda ei vormistatud, kirjalikku lepingut tööde tegemise kohta ei sõlmitud ning palga maksmine toimus sularahas. Hiljem tekkisid probleemid palga väljamaksmisega . Tunnistaja kinnitusel sai ta sellest teada, et tööandjaks on N.H alles hiljem, samuti kuulis ta kellegi käest osaühingust nimetusega Asmakos. Samas on ta seoses palga väljamaksmata jätmisega käinud Riia maanteel asuvas OÜ Asmakose kontoris. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate A.M., V.L. ja T.R. ütlused seda, et töid nn. Lemme suvemaja ehituse objektil küll tehti, kuid seda mitte OÜ Asmakose poolt, vaid mitteametlikult, nn. mustalt, kuna tööle neid ei vormistatud, samuti ei sõlmitud nendega kirjalikke töölvõtulepinguid. N.ö. mustalt, sularahas toimus ka töö eest tasustamine, kusjuures enamus lubatud töötasust jäeti neile tööandja poolt välja maksmata. Samuti oli A.M.e, V.L. ja T.R. väidetava tööandja OÜ Asma kos nimi tundmatu. Üksnes T.R. oli OÜ Asmakos nime kuulnud, kuid seda ka n.ö. „kellegi käest“. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati kõikidele eeltoodud tunnistajatele kohtuistungil vaatamiseks kriminaalasja toimikus olevaid fotosid. A. M. kinnitas, et IV kd. t.l. 126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134 on jäädvustatud tööde tegemist Lemme objektil – vundamendi saalungite paigaldamist, penoplasti panekut põranda paneku ettevalmistamiseks, vundamendi armatuuri paigaldamist, betoonplaatide paneku ettevalmistust jm. töid. Tunnistaja on fotodelt tööde tegijatena ära tundnud enda, V. L., I. M., A., A. ning G. nimelised isikud. V. L. on samuti fotodelt IV kd. t.l 126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134 ära tundnud, et tegemist on ehitustööde jäädvustamisega Lemmes, kus tehti vundamendi ja põranda valamise jm. töid . Fotodel olevate isikutena on V.L. nimetanud ennast ja A.M. ning I. ja S. nimelisi isikuid. T.R. väitis, et IV kd. t.l. 126 ja t.l. 130 14 1-10-90 fotodel on ilmselt jäädvustatud tööde tegemist Lemmes, kuid tööde tegijaid ta fotodelt ära ei tunne. Fotodel IV kd. t.l. 131 ja 132 tundis T.R. ära V. ja S. ning t.l. 134 asuval fotol on jäädvustatud Lemmes saalungite paigaldamine vahelae valamiseks. Kohus leidis, et tunnistajad on fotodelt ära tundnud selle, et jäädvustatud on töötamist Lemme elamu ehitusel, samuti on nad ära tundnud seal töötanud isikuid. Nimetatud asjaolu kinnitab tööde tegemist ning nende poolt nimetatud isikute viibimist ehitusobjektil. Samas aga ei kinnita aga see seda, et töid oleks tehtud OÜ Asmakos poolt. - Kohtus üle kuulatud tunnistaja M. R. kinnitas, et töötas Lemmes 2007 a. suvel ning tööd pakkus talle V. (V. L. ). Objektil töötas ka tema isa T. R.. Palga maksmine toimus sularahas ning palgaraha andis V. T. R. (X), kes andis omakorda raha üle M. R. . Tunnistaja tundis talle kohtus näidatud fotodelt IV kd. t.l. 134, 136 ja 138 ära, et tegemist on Lemme objektiga ning kinnitas, et ei ole seal töötamise ajal N.H-ga kokku puutunud. Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes seda, et Lemmes tehti maja ehitustöid, kuid ei tõenda seda, et tööde teostajaks oleks olnud OÜ Asmakos, kuna sarnaselt V.L., A.M. ning T.R. ei olnud M.R vormistatud OÜ Asmakos töötajaks, tal puudus leping töötamiseks ning palga maksmine toimus sularahas kaastöötaja kaudu. Samuti oli talle OÜ Asmakos täiesti tundmatu. -A. L. väitis kohtus, et tema töötas samuti mõned päevad Lemmes, kus tööandjaks oli „vist“ I.Z . M. R. kaudu teadis ta, et maja, mida ehitati, kuulus I.Z-ile. Samas ei teadnud ka tema midagi töövõtulepingujärgsest OÜ-st Asmakos, samuti ei teadnud ta selle juhatajat N.H . Tunnistaja A.L . ütlused kinnitavad seda, et ka temal, kui töötajal puudus puutumus väidetava tööettevõtjaga OÜ-ga Asmakos, kuigi nimetatud firma oleks pidanud olema tööettevõtjaks. -A. T. ütluste kohaselt on ka tema töötanud Lemmes ehitusel. Ehitusobjektil tegi ta segu ning ladus kive. Samuti nägi ta seal I.Z , kes olevat käinud seal T . (T. R.) rääkimas. N.H võis ta ühel korral Lemmes näha „midagi mõõtmas“. Tunnistaja möönis, et OÜ Asmakos nimi ei ütle talle midagi, kuigi töövõtulepingu kohaselt pidi ta olema selle töötajaks. A.T. kohtuistungil esitatud, kohtutoimikus olevatelt fotodelt (IV kd. t.l. 126, 130, 134, 136, 138 tundis ta ära , et need on tehtud Lemmes. Samas ei teadnud ta fotode põhjal midagi täpsemalt kinnitada tööde tegijate ning tööandja kohta. -Tunnistajad J. S. ja R. H. seletasid kohtus, et töötasid Lemmes suvemaja ehitusel ajal, kui maja vundament oli juba valmis. Kumbki tunnistaja ei teadnud ei N.H ega OÜ-d Asmakos. Eeltoodust nähtub, et A . T., J. S. ja R. H. ei teadnud midagi OÜ -st Asmakos, kes pidi väidetavalt olema nende tööandjaks. Kohtu hinnangul oli ka nende isikute puhul tegemist nn. musta tööjõu kasutamisega, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et ehitusobjektile värvatud töötajad ei tea enda tööandjat ega sealset ülemust. -T. E. ütluste kohaselt on I.Z tema koolivend. Treimani kandis käis ta kunagi 2006 a. sügisel koos I. Z-iga paati vaatamas. Treimani ja Kabli lähedal nägi ta ehitusobjekti, mille vundamendi juures töötasid vene keelt kõnelevad mehed. Samuti mäletas tunnistaja seda, et I.Z pildistas ehitusobjekti ning vestles seal töötanud meestega. T.E. tundis kohtus talle näidatud fotodelt (IV kd. t.l. 126, 131) ära, et tegemist on mere ääres asunud Lemme objektiga, kus tehti tööd, kuid töö tegijad olid tema jaoks võõrad. Kohtu hinnangul ei kinnita T.E. ütlused muud, kui seda, et Lemmes ehitati maja ning seal töötasid talle võõrad, vene keelt rääkinud mehed. Samas ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et töömehed olid OÜ Asmakose töötajad, samuti ei kinnita tema ütlused töövõtulepingu täitmist N.H firma OÜ Asmakos poolt. -Kriminaalasja toimikusse on lisatud ning kohtulikul uurimisel uuritud OÜ Asmakos arveid (maksjaks OÜ I.Z) : arve nr. 26 02.03.2007 a. kogusummas 53100 krooni (koos käibemaksuga) (II kd. t.l. 161), arve nr. 62 07.06.2007 a. kogusummas 41300 krooni (II kd. t.l. 185), arve nr. 64/1 11.06.2007 a. kogusummas 119475 krooni (II kd. t.l. 186), arve nr. 64/2 12.06.2007 a. kogusummas 124785 krooni (II kd. t.l. 187), arve nr. 66 18.12.2006 a. kogusummas 708000 krooni (II kd. t.l.138) 15 1-10-90 arve nr. 70 21.06.2007 a. kogusummas 50740 krooni (II kd. t.l. 192). Raamatupidamise andmetel on nimetatud summad maksja OÜ I. Z-i poolt OÜ -le Asmakos üle kantud. Seega on väljamakseid tehtud kogusummas 1097400 krooni, mis tunduvalt ületab töövõtulepinguga ettenähtud summa 600000 krooni. Samas avaldasid kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajad A.M. ja V.L., et N.H tööandja esindajana lubas neile töö eest palgarahana 300000 krooni, kuid kätte said nad sellest üksnes 50000 krooni, millest järeldub, et 250000 jäi võlgu. Asjaolu, et tööandja jäi osa palgaraha töömeestele võlgu kinnitas ka T.R .. Eeltoodust nähtub, et kuigi OÜ -le Asmakos maksti väidetavalt välja suured rahasummad, ei suutnud väidetav tööandja OÜ Asmakos sellest välja maksta isegi kokkulepitud palkasid. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas N.H, et osaühingul esinesid rahalised raskused. Samas jäi aga selgusetuks, kuhu läks ning millesse paigutati väidetavalt OÜ I.Z poolt sularahas välja makstud ligikaudu miljon krooni. Osade arvete puhul ei ole võimalik kindlaks teha, milliseid töid millises mahus on tehtud ning mille eest on tehtud väljamaksed. Nii on arve nr. 66 alusel (II kd. t.l. 138) tehtud väidetav sularaha väljamakse suures summas – 708000 krooni (koos käibemaksuga). Samas aga ei selgu, milliste tööde eest väljamakse on tehtud, kuna arvel on märgitud üksnes „tööd vastavalt lepingu punktile 5.1.1“. Ühikuna on märgitud „kompl.“ Arve nr. 62 alusel (II kd. t.l. 185) on väidetavalt sularahas väljamakstud 35000 krooni + käibemaks 6300 krooni fassaadi ikopali paigaldamise eest ühiku „1.kompl.“ eest, millest ei selgu samuti tehtud tööde maht. Arve nr. 70 alusel (II kd. t.l. 192) on toimunud väidetav sularaha väljamakse summas 43000 krooni + käibemaks 7740 krooni keldri sissekäigu vundamendi valamise ja müüri ladumise eest. Ühikuna on samuti märgitud „1.kompl.“, mis on samuti ebakonkreetne ning millest ei selgu, millises mahus töid tehti. Nimetatud arvetest ei selgu seega ei tööde tegemise aega ega seda, millises mahus töid tehti. Mõnevõrra konkreetsemad on arved nr. 26 (II kd. t.l. 161), nr. 64/1 (II kd. t.l. 186) ja 64/2 (II kd. t.l. 187). Nii on arve nr. 26 kohaselt tehtud väljamaksed võsa lõikuse ja prahi koristamise eest ning mõõtühikuna on kajastatud ruutmeetreid (kokku 1000). Arvete nr. 64/1 ja 64/2 põhjal on väljamakseid tehtud armeeritud lae valu tööde eest, milles mõõtühikutena on arvestatud ruutmeetreid - vastavalt 45 ja 47 ruutmeetrit. Samas ei saa aga jätta tähelepanuta seda, et üksnes lihtsate korrastamistööde eest nagu võsa lõikus ja prahi koristus on väljamakstud 45000 krooni ning 92 m2 betoonivalu tööde eest kokku 207000 krooni (summad ilma käibemaksuta). Seda, millise ajavahemiku jooksul antud tööd on tehtud, arvetest ei selgu. Arvestades seda, et eelnimetatud tööd moodustavad maja ehitusest üksnes väikese osa töödest (tegemist on ehituse esmaste ettevalmistustöödega), läheks ehitatav objekt maksma ilmselgelt mitmeid kordi suurema summa (hinnanguliselt mitte vähem kui kümme korda). Lisades juurde väljamaksed ülejäänud arvete põhjal üksnes esmaste välistööde eest (keldri ja vundamendi ehitus jm. ettevalmistavad tööd), mille kogusummaks oli 1097400 krooni, on ilmne, et ehituse kogumaksumuseks oleks seega mitu miljonit krooni. Kuna tegemist oli suvemajaga, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli väga mastaapse ning suure ehitusega. Arvetest 64/1 ja 64/2 nähtuvalt oli vundamendi pindalaks 92 m2, mis tähendab seda, et tegemist oli ilmselt keskmise suurusega alla 200 m2 pinnaga majaga, juhul kui ei olnud tegemist mitme, üle 2 korruselise ehitusega, mis on aga ebatõenäoline. Kohus leidis, et eeltoodud, arvetes esitatud summad on ilmselt üle paisutatud ning fiktiivsed. Lisaks sellele tuleb pidada ebareaalseks ning üle paisutatuks juba töövõtulepinguga kindlaksmääratud alltöövõtjale vähem kui kahe kuu eest üksnes esmaste ehitustööde eest väljamaksmisele kuuluvat summat – 600000 krooni. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu seda, et tegelikku raha liikumist lepingupoolte OÜ I. Z ja OÜ Asmakos vahel ei toimunud ning tegemist oli näiliste raha väljakannetega sisendkäibemaksu pettuse eesmärgil. - Ülaltoodule lisaks kinnitas I. Z kohtus, et OÜ Asmakose mehed tegid majal vundamendi, keldri ning fassaditöid. Maja ehitasid aga valmis teised mehed. I.Z-i ütlused kinnitavad samuti seda, et ehituse maksumus pidi sellisel juhul olema miljoneid kroone, mis aga ei ole eluliselt usutav. -01.11.2006 a. OÜ I.Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt (II kd. t.l. 9194) on ette nähtud OÜ Asmakos poolt alltöövõtjana ehitustööde tegemine Lepa suvemaja ehitusel vähem kui kahe kuu jooksul, ajavahemikus 01.11.2006 a. kuni 22.12.2006 a. Selle eest kohustus 16 1-10-90 lepingujärgne peatöövõtja OÜ I.Z tasuma alltöövõtjale OÜ -le Asmakos lepingu p. 5.1 kohaselt summa 600000 krooni (ilma käibemaksuta). Nimetatud summast pidi palgarahana tööme estele, A.M. ja A.L. välja makstama 300000 krooni, mis teeb töötasuna vähem kui kahe kuu eest kummagile 150000 krooni. Ettevõetavateks töödeks oli maja ehituse vundamenditööd ning ehitusobjekti ettevalmistamine. Tegelikkuses tehti töid aga tunduvalt kauem, koos pausidega 2007 a. mai või juunikuuni. A.M. ja A.L. ütluste kohaselt maksti neile ning teistele töömeestele töötasuna välja kokku 50000 krooni, ülejäänud 250000 jäi aga välja maksmata. Kohtu hinngnul ei ole töötasu 150000 krooni töömehe kohta vähem kui kahe kuu eest eluliselt usutav. Samas kui arvestada seda, et mõlemale neile , s.o. A:M. ja V.L. kokku maksti töötasuna välja 37000 krooni umbes kolme kuu eest, mis teeb kummalegi veidi üle 6000 krooni kuus, siis see summa on reaalne ning eluliselt usutav. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on eluliselt usutav, et töömeestele makstigi nimetatud perioodi eest töötasuna kokku 50000 krooni, ülejäänud rahasummad aga kanti seoses sisendkäibemaksu pettusega firmast välja. Käesoleva kriminaalasja menetluses on kogutud tõendeid jälitustoimingutega, mis seisnes mobiiltelefoniabonentidelt tehtud kõnede pealtkuulamises. Asja kohtulikul arutamisel esitas I.Z-i kaitsja kohtule taotluse kriminaalasjas läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Kaitsjate seisukoha kohaselt on jälitustegevuse raames tõendite kogumisel rikutud KrMS nõudeid, kuna jälitusprotokoll allkirjastati maksu- ja tolliametniku poolt. Seega on rikutud KrMS § 113 nõudeid, tõendi saamiselei ole järgitud seaduse nõu deid ning tegemist on kõlbmatu tõendiga KrMS § 111 mõttes. Riigikohtu lahendi 3-1-1-63-08 p. 13.3 kohaselt ei saa kohus, erinevalt muudest kohtuliku arutamise käigus esitatavatest taotlustest jätta rahuldamata kohtumenetluase poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Kohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohtul tuleb jälitustoimingute seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitse, millest tuleneb jälitustoimingute materjalide avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Jälitustoimiku pinnalt kujundatud seisukohta saab kohus avaldada. Taotlusest tulenevalt kontrollis kohus jälitustegevuse seaduslikkust, tutvudes vastava jäitustoimikuga ning avaldas oma seisukohad 24.11.2012 a. toimunud kohtuistungil (kohtuistungi protokoll V kd. t.l. 167). Kohtu hinnangul on jälitustoimingute läbiviimine toimunud seaduslikult. Käesolevasse kriminaalasja on tõenditena lisatud jälitusprotokollid 04.12.2007 a. ajavahemikus 30.07.2007 a. kuni 28.08.2007 a. ja 28.08.2007 a. kuni 27.09.2007 a. läbiviidud jälitustoimingute kohta (V kd. t.l. 87,88). Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt on 26.07.2007 a. ning 27.08.2007 a. esitatud taotlused loa andmiseks jälitustoimingu, I.Z-i mobiiltelefoni abonentnumbri pealtkuulamiseks . Pärnu Maakohtu kohtuniku määrusega 26.07.2007 a. on antud luba nimetatud jälitustoimingu läbiviimiseks ajavahemikus 30.
2. -28.08.2007 a. ning Pärnu Maakohtu kohtuniku määrusega 27.08.2007 a. on antud luba jälitustoimingu läbiviimise pikendamiseks ajavahemikuks 28.08.-27.09.2007 a. J älitusmenetluse esmase algatamise aluseks oli kahtlus, et Tahkuranna valla ametnik on võtnud pistist, s.o. kuriteo toimepanemises KarS § 293 lg 1 järgi, milline näeb raskeima karistusena ette vangistuse kuni kolm aastat. Sellega oli täidetud KrMS § 110 lg 1 ettenähtud tingimus jälitustoimingu lubatavuse osas. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud CD plaadile nr. 11.2-1/07/61-5 (registreeritud Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas), mille kohta on koostatud 17.06.2009 a. vaatlusprotokoll (V kd. t.l. 91-157). Riigikohtu lahendi 3-1-1-15-10 p. 9.1 kohaselt tähendab jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis seda, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud, millal ja mis ajavahemiku suhtes on toiming teostatud ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust. 17 1-10-90 Kohus ei leidnud, et jälitustegevuse käigus oleks seadust rikutud. Salajasel pealtkuulamisel salvestatud teave on kantud KrMS § 118 lg 2 kohaselt jälitusprotokolli. Samuti nähtub jälitusprotokollist, millal anti kohtu poolt luba jälitustegevuse läbiviimiseks (26.07.2007 a. luba nr. 24 ja 27.08.2007 a. luba nr. 39). Jälitusprotokolli kohaselt on jälitustoimingud läbi viidud ajavahemikus 30.07.-28.08.2007 a. ning 28.08.-27.09.2007 a., s.o. ajavahemikul, mille suhtes oli antud kohtu luba. 3-1-1-15-10 p. 9.3 kohaselt peab jälitustoimingu protokollist nähtuma selle koostamise aeg, mis aga ei pea kokku langema jälitustoimingu teostamise hetkega. Seadus ei näe ette jälitusprotokolli koostamise tähtaega, kuid kriminaalmenetluses kasutatav jälitusteave peab olema reeglina protokollis vormistatud. Jälitusprotokollid on koostatud 04.12.2007 a., millega ei ole seadust rikutud. Samuti on jälitusteave protokollis vormistatud. Sama kohtulahendi p. 9.4 kohaselt minetused jälitusprotokolli vormistamisel, ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunnistamist. Käesoleval juhul on kaitsjate poolt ette heidetud seda, et jälitusprotokolli on allkirjastanud maksu- ja tolliametnik. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist sellise minetusega jälitusprotokolli vormistamisel, mis ei too kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunni stamist, kuna seadusandja poolt kehtestatud garantiidesüsteemi, millel kohus eelnevalt peatus, ei ole antud juhul rikutud. Lisaks eeltoodule on kohtutoimikusse täiendavalt lisatud tõendina sama teavet sisaldav jälitusprotokoll, milles on kõrvaldatud esmane viga nii allkirjastaja kui pealkirja osas. - Jälitustegevuse käigus on salvestatud 28.08.2007 a. kella 10.39 ajal T. K. ja I. Z-i vahel toimunud telefonivestlus, mille sisu on järgmine – T. K. – Ma ei tea, mis selle Lepaga saab, seal on nii palju kulutusi peal. I.Z – Ma ei lähe seda kinnistut… Ma seda kinnistut ma talle näitama ei lähe ju. Tiia I.Z – No aga kuidas ma need kulud ära põhjendan ? I.Z – No lepingu teeme. Ma maksan hiljem kinni selle ju. Tiia I.Z – Ahah, teeme siis lepingu. I.Z – Tagantjärgi. Ega praegu on ehitusleping ju sees, ehitatakse ja tehakse (V kd. t.l. 109110). Kohtu hinnangul kinnitab nimetatud vestluse salvestus seda, et Lepa ehitusobjekti kohta koostatud lepingud ning esitatud arved olid f iktiivsed, kuna OÜ- s I. Z raamatupidajana töötanud T. K. poolt öeldust võib järeldada tema muret tegelikkusele mittevastavate kulutuste kajastamise kohta raamatupidamise dokumentides. Antud asjaolu läheb kokku eeltoodud kohtu hinnangutega ülepaisutatud arvete ning väidetavate rahaliste väljamaksete osas. Kõiki ülaltoodud tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ Asmakos arved olid fiktiivsed ning tegelikkuses kanti raha maksupettuse eesmärgil osaühingust välja. Asjaolu, et ehitusobjektil töötasid nn. „vene mehed“, ei tähenda tööde tegemist OÜ Asmakos poolt. OÜ I. Z kui peatöövõtja ning OÜ Asmakos, kui alltöövõtja vahel on 01.05.2006 a. sõlmitud alltöövõtuleping Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Laadi külas asuva Siimumetsa elamurajoonis vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil ning pumplate ehitamiseks tähtajaga 10.06.2006 a. kuni 14.10.2006 a. Lepingu objektiks olevate tööde maksumuseks on määratud lepingu p. 5.1 kohaselt 578400 krooni (II kd. t.l. 68-71). 07.07.2006 a. on OÜ I. Z kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos, kui alltöövõtja vahel sõlmitud alltöövõtuleping vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil samas elamurajoonis kruntidel 14- 37 tööde maksumusega 550000 krooni tähtajaga 10.07.-31.07.2006 a. (II kd. t.l. 7275). 03.10.2006 a. on samade poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil Miku elamurajoonis Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Laadi külas tähtajaga 10.10.-31.10.2006 a. ning tööde maksumuseks on lepingu p. 5.1 kohaselt 160000 krooni (II kd. t.l. 87-90). 18 1-10-90 I.Z-i ütluste kohaselt kuulutas Tahkuranna vald välja hankepakkumise veetrasside paigaldamiseks ning OÜ I.Z võitis selle. Kuna OÜ -l I. Z ei jätkunud vajalikku tööjõudu, anti spetsiaalsete tööde tegemine OÜ -le Asmakos. I.Z-i ütluste kohaselt jagati tööd nii, et OÜ I.Z töötas peatrassil, OÜ -le Asmakos jäid teha aga kõrvaltrassid ning isevoolse kanalisatsiooni peatrassi sissetoomine. Samuti tegi OÜ Asmakos liitumised kinnistutele ning rajas viimase krundi juurde pumpla. Tööde tegemist OÜ Asmakos poolt korraldas ning selle eest vastutas N.H , kes käis töid kohapeal kontrollimas. N.H ütluste kohaselt koostas I.Z OÜ I.Z ja OÜ Asmakose vahelised töövõtulepingud 01.05.2006 a. ja 07.07.2006 a. Siimumetsa objekti vee – ja kanalisatsioonitrasside lahtisel meetodil ning pumplate ehitamiseks. T ehtud tööd Siimumetsa elamurajoonis andis tema alltöövõtja esindajana tööde vastuvõtjale OÜ I.Z üle 13.10.2006 a. (II kd. t.l. 76). 03.10.2006 a. sõlmiti samade poolte vahel alltöövõtulepingud vee ja kanalisatsioonitrasside ehituseks Miku elamurajoonis (II kd, t.l. 87-90). N.H kinnitas, et Siimumetsa ja Miku elamurajooni objektil töötasid OÜ Asmakose poolt V. nimeline mees, kelle perekonnanime ta ei tea ning veel paar vene rahvusest meest, kellele maksti palka pärast tööde tegemist sularahas. Palgaraha anti V . kätte ning temas jagas seda teistele töömeestele. Kirjalikke lepinguid töömeestega ei sõlmitud, samuti ei makstud nende pealt makse. Arved koostas N.H I.Z-i poolt esitatud andmete kohaselt ning väljamaksed toimusid sularahas. OÜ Asmakose meeste tööd kontrollis Siimumetsas I. U. , OÜ I. Z poolt käisid kohal I.Z ja A. K.. Miku objektil OÜ Asmakose poolt spetsiaalset järelvaatajat ei olnud. Süüdistatava kinnitusel said kõik tööd ettenähtud tähtajaks tehtud ning tellija poolt vastu võetud. Ise käis ta samuti mõnel korral objektidel ning nä gi, et töid tehti V . ning tema meeste poolt. Arved jm. dokumendid tehtud tööde kohta koostas N.H I.Z-i etteütlemise põhjal. Süüdistatava ütlused kinnitavad kirjalike lepingute sõlmimist. Samas väljendas süüdistatav aga ka seda, et kuigi ta oli al ltöövõtja esindajaks, siis viibis ta kohapeal harva ja juhuslikult. T äpset arvestust ning andmeid tehtud tööde kohta teadis I.Z . Nimetatud asjaolu on vastuolus sellega, et lepingute järgi kohustus N.H osaühing tegema töid suhteliselt lühikese aja jooksul suurtes mahtudes ja suurtes summades (nt. 07.07.2006 a. lepingu kohaselt Siimumetsa elamurajoonis ajavahemikus 10.07.-31.07.2006 a., s.o. kolme nädala jooksul summas 550000 krooni). Seega on kahtlusi tekitav ning ebausutav, et N.H, alltöövõtja juhatuse liikme ning esindajana, kes lepingu kohaselt on võtnud kohustused teha lühikese ajavahemiku jooksul ära suuremahulised ning rahaliselt kallid tööd, viibib kohapeal harva ja juhuslikult, tööde tegemist ei jälgi ning teab sellest üksnes I.Z-i kaudu. - Asja kohtulikul uurimisel esitati N.H -le kohtutoimikusse lisatud arveid, millised on tema poolt koostatud tööde tegemise kohta Siimumetsa ja Miku elamurajoonis. N.H kinnitas kohtus, et tema koostatud on arved nr. 23 09.06.2006 a., nr. 25 16.06.2006 a., nr. 28 22.06.2006 a. nr. 29 30.06.2006 a., nr. 35 01.08.2006 a., nr. 36 11.08.2006 a., nr. 37 18.08.2006 a., nr. 3 30.08.2006 a., nr. 52 16.10.2006 a., nr. 54 20.10.2006 a., nr. 55 26.10.2006 a. (II kd. t.l. 100, 101 102, 108, 113, 114, 115, 116, 125, 126, 127). N.H märkis arve nr. 23 puhul, et see puudutab trasside vedamist majade juurde, arve nr. 25 veetorustiku rajamist, arved nr. 28, 35, 37 kanalisatsiooni, arved nr. 29, 36, 38 veetorustiku rajamist. Samas aga väitis ta, et täpsemalt ta tööde tegemisest ei tea. Töid tegid V. mehed ning tööde tegemist juhtisid kohapeal A. K. ja I. U.. Kõik andmed arvete koostamiseks sai ta I. Z-ilt, kuna ise „asjast täpselt ei teadnud“ ning kohapeal käis harva ja juhuslikult. Arve nr. 38 osas, mis puudutas lisaks veetorustiku ehitusele ja nende liitumiste rajamisele veel pinnase taastamist, mäletas N.H, et seal tuli maapind pärast tööde lõpetamist tasandada. Arved nr. 52, 54 ja 55 puudutavad aga Siimumetsa ja Miku elamurajooni vee ja kanalisatsioonitrasside ehituse järgmist etappi. Ka nende puhul kinnitas N.H, et töid tegi V . oma meestega, objektidel võis käia ka I . (I. U.). Arved koostas küll N.H, kuid I.Z-i esitatud andmete põhjal. N.H kommentaarid arvete kohta kinnitavad, et temal puuduvad ülevaa de ning teadmised selle 19 1-10-90 kohta, mida ning kuidas ehitati ehk kuidas täideti tema kui töövõtja poolt lepingut. Kriminaalasja kohtutoimikusse on lisatud foto (IV kd. t.l. 112), mille kohta süüdistatavad väitsid, et sellele on jäädvustatud, kuidas I. Z ja N.H koostavad kohapeal akti tööde valmimise kohta. Kohtu hinnangul võib fotol jäädvustatu tähendada mida iganes ja ei tõenda seda, et seal toimuks alltöövõtja OÜ Asmakos poolt tegelikult tehtud tööde vastuvõtmine peatöövõtja esindaja poolt. - Asja kohtulikul uurimisel andis kohtus ütlusi tunnistaja S. N. . Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema tööandjaks OÜ I.Z, milline tegi ka kanalisatsiooni ja veetrassi töid Tahkuranna vallas Siimumetsa ja Miku elamurajoonides. Tunnistaja kinnitusel tööde tegemisel OÜ I.Z poolt alltöövõttu ei kasutatud ning kõik tööd tehti OÜ I.Z poolt v.a. nn. suundpuurimine, mille tegi vene rahvusest meeste firma, kuid mille nime S.N. ei teadnud. S.N. kinnitas veel seda, et OÜ Asmakos nimi oli talle tundmatu kuni 2008 a. jaanuarini, kui talle helistas OÜ I.Z raamatupidaja T. K. ning teatas probleemidest firmas. Samuti käis tema juures kodus OÜ I.Z töötaja A. K., kes teatas, et S.N. peab rääkima juhul, kui teda üle kuulatakse, et töid eelnimetatud elamurajoonides ei teinud mitte OÜ I. Z, vaid OÜ Asmakos. Lisaks sellele andis A.K. talle paberi, millel olid juhised selle kohta, mida ta peaks rääkima – seda, et Siimumetsa objektil tehti töid maikuus kruntidel 1-6 ja 8-13 ning, et tema, s.o. S.N. on haiguslehel alates 26.06.2006 a. (III kd. t.l. 195). S.N. tunnistas ka seda, et tal oli I. Z-iga konflikt ning seda seetõttu, et ta sai töövigastuse, kuid I.Z nõudis töövigastuse var jamist. Haiguslehel viibis S.N. 1 kuu alates 2006 a. juuni lõpust, seejärel töötas umbes kuu aega ning lahkus töölt. Samas olevat ta tööde tegemise juures viibinud üle päeva ka haiguslehel olemise ajal ning kogu selle aja jooksul, kui ta tööl viibis, tehti töid ainult OÜ I.Z meeste poolt. S.N. tunnistas, et tal esines tööandjaga vastuolusid, kuid see ei tähenda, et ta annaks OÜ I.Z-i ja I.Z-i suhtes valeütlusi. Tunnistaja S. N. ütlused ei kinnita tööde tegemist OÜ Asmakos poolt. Samuti kinnitas ta seda, et teda püüti mõjutada andma ütlusi selliselt, mis oleks kasulikud I. Z-ile ja ka N.H-le . Asja kohtulikul uurimisel avaldas I. Z , et S.N. töötas traktoril, kuid jäi mingil ajal haiguslehele ning tööle enam ei ilmunudki. Enne seda oli ta sõitnud puruks firma OÜ I.Z bussi. Samuti kasutas ta OÜ I.Z traktorit isiklikuks otstarbeks, millest tekkis konflikte. Kaitsjad leidsid, et eeltoodust tulenevalt tuleks S. N. ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kohus kaitsjate seisukohaga ei nõustu, kuna väidetavad omavahelised vastuolud ning konfliktid ei tähenda veel seda, et isik asuks ilmtingimata andma teadvalt valeütlusi pärast tema hoiatamist valeütluste andmise eest kriminaalvastutusega. Samuti tuleb tunnistaja S.N . ütluste usaldusväärsuse hindamisel kõrvutada neid teiste kriminaalasja menetluses kogutud tõenditega. -A. H. ütluste kohaselt ostis ta endale kinnistu Siimumetsa külla. 2006 a. suvel tehti seal vee ja kanalisatsiooni trassitöid. Töid tehti OÜ I.Z poolt. Samuti kuulus tööks kasutatav tehnika OÜ-le I.Z, kuna sellel oli peal kiri firma nimega „I. Z OÜ“. Tunnistaja ütlustel suhtlesid töömehed omavahel eesti keeles, samuti on talle nimed OÜ Asmakos ja N.H tundmatud. A.H. kinnitas kohtus ka seda, et ta ei ole N.H kordagi Siimumetsa objektil näinud ning näeb teda üldse esimest korda kohtus. Sarnaselt S . N. kinnitas ka A.H., et I.Z käis teda ütluste andmiseks mõjutamas. A.H . ütluste kohaselt käis I.Z tema juures kodus ja käskis rääkida „objektil töid teinud vene meestest“. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole kindlaks tehtud, et A. H. ja I. Z-i vahel oleks olnud olulisi omavahelisi konflikte või vastuolusid, siis ei ole kohtul alust kahelda nende usaldusväärsuses. Asjaolu, et tal tekkis I.Z-iga vastuolu tema elamu ja trassi ühendamise hinna osas, ei ole kohtu hinnangul selliseks põhjuseks, mis põhjustaks tunnistaja poolt teadvalt valeütluste andmist. A.H. ütlused lähevad kokku ning kinnitavad S. N. ütlusi selle kohta, et OÜ Asmakos poolt Siimumetsa objektil töid ei tehtud. -M. M. ütlustel töötas tema OÜ I.Z objektil Uulus Siimumetsas vee ja kanalisatsioonitrasside paigaldusel. Lisaks nende firmale töötasid seal veel vene keel t kõnelenud mehed, kes tegid nn. suundpuurimist. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta N.H ei tunne, kuid ei välistanud, et on 20 1-10-90 teda Uulus näinud koos I.Z-iga , mäletamata seda millal, kus ja millega seoses. OÜ Asmakos nimi on talle aga tundmatu. Tunnistaja möönis ka seda, et S. N. juhtus trauma, mille juhtumises pidas ta süüdlaseks I. Z . Samuti esinesid S.N . I.Z-iga konfliktid seoses traktori kasutamisega enda tarbeks ning maja asukoha pärast. Veel kinnitas tunnistaja seda, et töötas ka OÜ I. Z Võiste ja Mõrra tänava objektidel. Tunnistaja M.M. ütlused ei kinnita tööde tegemist Siimumetsa elamurajooni rajamisel OÜ Asmakos poolt, milline oleks lepingu kohaselt tegema suuremahulisi ning kalleid ehitustöid. Tunnistaja nägi objektil nn. vene keelt rääkinud meh i üksnes spetsiifilise töö, suundpuurimise tegemisel, kuid ta ei kinnitanud teise firma poolt nende tööde tegemist, mis olid ette nähtud lepingu kohaselt OÜ-le Asmakos. -K. L.’i ütluste kohaselt töötas ta 2006 a. suvel OÜ I. Z Siimumetsa objektil tehes e kskavaatoriga nn. kopatöid. Palka maksti talle sularahas, N.H -st ja OÜ-st Asmakos ta ei tea midagi. -R. S. ütluste kohaselt töötas ta Siimumetsa objektil autojuhina vedades sinna OÜ I.Z-i meestele kruusa. Tunnistaja väitis, et ta ei tea midagi OÜ -st Asmakos ning vene mehi seal töötamas ei mäleta. Samas mäletas ta seda, et Siimumetsa objektil tegi veel töid firma nimega Edela Ehitus. Tunnistajate K.L. ’i ja R. S. ütlused ei tõenda seda, et töid oleks tehtud väidetava alltöövõtja OÜ Asmakos pool t. Tunnistaja R.S. ütlused ei kinnita ka nn. vene meeste töötamist Siimumetsa ehitusobjektil. Samas viitavad tema ütlused sellele, et töid tegi seal OÜ Asmakos asemel hoopis Edela Ehitus. -E. P. ütlustel töötas ta I.Z-i firmas 2006 a. kevadest kuni 2007 a. maini, sealhulgas ka Siimumetsa ehitusobjektil. Tunnistaja ütlustel korraldas seal töid I.Z . Palka maksti sularahas summas 5000 krooni kuus ning palga väljamaksjaks oli T . K.. N.H on ta ühel korral Siimumetsas näinud siis, kui ta käis kaeviku ääres, milles töötas tema koos teiste OÜ I.Z-i meestega. E.P. kinnitas kohtus, et ta ei tea midagi alltöövõtust ega OÜ-st Asmakos. E. P. ütlused ei kinnita alltöövõtu tööde tegemist OÜ Asmakos poolt, kuna ta ei ole sellise nimetusega töövõtjast midagi kuulnud, samuti ei ole ta ehitusobjektil näinud OÜ Asmakose töömehi. Samuti on ta väidetava alltöövõtja OÜ Asmakos juhatajat N.H näinud ehitusobjektil üksnes ühel korral ning sedagi mitte enda firmat juhendamas, vaid OÜ I. Z töömeeste juures. Kohtu hinnangul viitab see sellele, et OÜ Asmakos poolt töid ei tehtud, sest ei ole usutav, et lepingute kohaselt lühikese aja, nelja kuu jooksul (10.06.-14.10.2006 a.) kahe ajaliselt kattuva lepinguga võetud mahukad ehitustööd kogumaksumuses 1128400 krooni oleks jäänud märkamata. Samuti ei ole usutav, et sellises mahud ehitustööd ei nõua üldse alltöövõtja esindaja ning juhi, N.H kohalviibimist. - Tunnistajad Ü. P., R. R. ja T. L. kinnitasid kohtus, et teavad I.Z , kuna ostsid tema kaudu endale Siimumtesa kinnistud. Kõigi nende ütluste kohaselt tehti ehitusobjektil 2006 a. veetrassi ehitustöid. Ükski nimetatud tunnistajatest ei teadnud OÜ -st Asmakos ega N.H (nimed nende jaoks tundmatud). Samas teadsid nad kinnitada seda, et töid tehti OÜ I.Z poolt, kuna nende kasutatud tehnikal oli peal OÜ I.Z märgistus. Samuti kinnitasid nii Ü . P. kui ka T. L., et töid teinud töömehed rääkisid eesti keelt ning nn. vene mehi nemad ehitusobjektil näinud ei ole. Kohus leidis, et kuna eeltoodud tunnistajad ei ole ehitusel näinud ei N.H ega OÜ Asmakose poolt väidetavalt nende tööde tegemiseks palgatud nn. vene mehi, siis ei tõenda nende ütlused tööde tegemist OÜ Asmakos poolt. -Kriminaalasja ko htulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistaja T. L. kinnitas, et töid tehti Siimumetsa ehitusobjektil OÜ I. Z poolt (teadis seda kinnitada, sest töömehed olid põhiliselt Võiste külast pärit ning seetõttu talle isiklikult tuttavad). Samuti kinnitas ta tööde tegemist enda firma OÜ Globetrotten poolt, millele omakorda oli andnud töö OÜ I.Z kaudu OÜ Edela Ehitus. T.L. kinnitusel ei tea tema midagi ei N.H -st ega OÜ -st Asmakos. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel panid I.Z ning süüdistatavate kaitsjad kahtluse alla selle, kuivõrd usaldusväärsed on tunnistaja Taivo Luige kohtus antud ütlused. I.Z avaldas, et T. L. firmale anti Siimumetsa objektil töid, kuid nad ei tulnud nende tegemisega toime, pärast 21 1-10-90 mida leping firmaga lõpetati. Sellest tulenevalt olid tal T. L. konfliktid ning T. L., ajendatud varasematest konfliktidest, andis seetõttu kohtus I.Z-i vastu valeütlusi. T. L. kinnitas ka omalt poolt seda, et tal on I. Z-iga konflikte olnud. Samas kinnitas ka seda, et konflikti d ei olnud mitte isiklikud, vaid firmade vahel, tekkinud ärisuhete pinnalt. Samuti kinnitas ka I.Z, et konfliktid tekkisid töösuhete pinnalt. Kohtu hinnangul ei muuda I. Z-i ja T.L. vahel väidetavad töösuhete pinnalt tekkinud vastuolud T.L. poolt kohtus antud ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on ka muude tõendite, sealhulgas mitmete juba eelpool nimetatud tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust, et töid tehti Siimumetsa elamurajooni ehitusel OÜ I.Z poolt, samuti ei ole sarnaselt T. L. ka mitmed teised isikud (Ü . P., R. R., T. L., E. P., R. S. jt.) näinud seal vee ja kanalisatsioonitrassi ehitustöid tegemas nn. vene mehi või OÜ -d Asmakos. Samuti ei ole nad seal näinud ega ei tea midagi N.H-st. -Tunnistaja R. L. kinnitas kohtus, et Siimumetsa objekti vee ja kanalisatsioonitrasside ehitust tehti 2006 a. suvel. Töömehed kasutasid tehnikat, millel oli märgistus „OÜ I.Z“. Samuti olid mitmed töömehed talle isiklikult tuttavad. R.L. ütluste kohaselt ei ole ta ehitusobjektil kohtusaalis viibivat N.H kordagi näinud, samuti ei näinud ta seal vene keelt kõnelevaid töömehi. Lisaks sellele andis ta ütlusi selle kohta, et I.Z tundis kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal huvi selle vastu, millisei d ütlusi on tunnistaja uurijale andnud ning soovitas R. L. uurijaga „mitte suhtlema“, mis viitab sellele, et süüdistatav püüdis tunnistajat mõjutada mitte andma tema suhtes ebasoodsaid ütlusi. Sarnast mõjutamist I.Z-i poolt kinnitas kohtus ka tunnistaj a A.H.. Tunnistaja ütlused lähevad samuti kokku mitmete teiste kohtus ütlusi andnud tunnistajate ütlustega selle kohta, et OÜ Asmakose poolt tööde tegemist ei ole täheldatud, samuti ei ole seal viibinud väidetava töövõtja esindaja N.H. Kohtu hinnangul ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta 2006 a. suvel viibis ka Ruhnus sadama ehitusel, kuna tunnistaja ütlustel töötas ta Siimumetsas paar nädalat ning käis ka Ruhnus töötamise ajal talle tuttavate OÜ I.Z töömeestega suhtlemas. Kuna nimetatud paar nädalat suve jooksul töötamist langeb kokku ajaga, millal pidid toimuma lepingujärgsed tööd OÜ Asmakos poolt, siis pidi R.L. ka selle aja jooksul nendepoolset tööde tegemist nägema. Kohu s leidis, et nn. paar nädalat selleks piisavalt pikk a eg. -T. M. ütluste kohaselt töötas ta 2006- 2007 a. OÜ-s Vesoka, milline tegeles veetrasside haldamisega. Siimumetsa ja Miku elamurajoonis tegeles veetrasside paigaldamisega OÜ I. Z. Spetsiifilist ning erilisi töövahendeid nõudnud tööd, nn. suundpuurimist tegi aga mingi teine firma, mille töömehed rääkisid omavahel vene keelt. Samas ei teadnud tunnistaja ei OÜ-d Asmakos ega N.H kinnitades, et ei ole N.H Siimumetsa ega Miku objektidel näinud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt töötas Siimumetsa objektil veetrasside paigaldamisel peale OÜ I.Z veel teine firma, kuid see ei teinud selliseid töid, mis olid töövõtulepinguga ette nähtud teha OÜ-l Asmakos. Suundpuurimise tegemist OÜ I. Z-i ja OÜ Asmakose vahelised töövõ tulepingud ette ei näinud. -Analoogselt T. M. töötas OÜ-s Vesoka 2006-2007 a.-l ka M. T. , kes teadis, et OÜ I. Z ehitas Uulu ja Laadi külas (Siimumetsa ja Miku elamurajoonide asukohad) veetrasse. Tunnistaja väidetel on ta OÜ I.Z vormiriietuses mehi seal töötamas näinud. Samuti kasutati töö tegemisel OÜ I.Z kirjadega tehnikat. Tunnistaja ei teadnud midagi OÜ- st Asmakos ega N.H-st, kuid kinnitas sarnaselt T.M., et vene keelt kõnelenud mehed tegid Uulus ja Laadil nn. suundpuurimist, mis nõudi s selleks eri tehnikat. Sarnaselt T.M. ütlustega ei kinnita ka M.T . ütlused seda, et Siimumetsa ja Miku elamurajoonides oleks vee ka kanalisatsioonitrasside rajamist tehtud OÜ Asmakos poolt, kuna suundpuurimise tegemine tunnistaja jaoks võõra firma poolt, seda ei tõenda. -R. L. ’i ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s I.Z 2006-2007 a. erinevatel objektidel, sealhulgas ka Siimumetsas, kuhu ta viis tagavaraosi ning aitas tehnikat (traktorit) parandada. Tunnistaja väitis, et Siimumetsa objektil töötasid ka OÜ Asmakose mehed, kellest nimepidi teadis ta üksnes G.. N.H firmast tunnistaja aga ei teadnud. Kohus leidis, et R.L.’i ütlused ei kinnita ega tõenda tööde tegemist Siimumetsas OÜ Asmakose 22 1-10-90 poolt. Tunnistaja ütlustest jäi selgusetuks, kuidas ta teadis seda, et töid tehti OÜ Asmakose poolt, väites kohtule üksnes seda, et „ta teab seda“. Samas aga ei osanud ta seostada OÜ-ga Asmakos N.H. -I. U. , kes töötas OÜ-s Asmakos 2005 – 2009 a. töödejuhatajana, v.a. 2007 a. veebruarist oktoobrini, kui ta viibis vahepeal kinnipidamiskohas, andis kohtus järgmisi ütlusi - Uulu kanti, ilmselt Siimumetsa või Miku objektile vedas ta N.H käsul materjale (torusid) „kuhugile poe juurde mere äärde“ teadmata samas kellele. Samas ta möönis, et võib-olla on Siimumetsa ja Miku ehitusobjektidel viibinud, kuid töö tegemist ta seal ei mäleta. Kohtuistungil I.U. näidatud fotod (IV kd. t.l. 109, 112, 113) ei seostunud talle konkreetsete objektide või kohtadena. Lisaks eeltoodule kinnitas I.Uustal veel seda, et tegi üks i ja koos S. T. erinevatel objektidel torutöid, millest osa töid sai N.H kaudu, osa leidis ise. I. U. ütlusest ilmneb, et kuigi ta oli vormistatud tööle OÜ- sse Asmakos töödejuhatajana ning formaalselt ka töötas 2006 a -l sellel ametikohal, ei tea ta midagi tööde tegemisest ei Siimumetsa ega Miku, samuti muudel väidetavatel OÜ Asmakos ehitusobjektidel. Nimetatud asjaolu on vastuolus N.H ütlustega, kes kinnitas kohtulikul uurimisel, et Siimumetsa ja Miku ehitusobjektidel oli kohapealseks töödejuhatajaks I. U.. I.U. viibimist nimetatud ehitusobjektidel ei mäletanud ka OÜ- s I. Z töödejuhatajana töötanud A. K.. Kuivõrd I.U. kinnitas, et tegi kas üksi või koos S. T. hoopis erinevatel objektidel torutöid, on ilmne, et ta ei saanud samal ajal olla OÜ-s Asmakos töödejuhatajaks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et samal ajal kui osaühingule on töövõtulepinguga pandud ulatuslikud kohustused lühikese ajavahemiku jooksul vee ja kanalisatsioonitrasside välja ehitamiseks, ei tea sama valdkonna spetsialistist töödejuhataja midagi nimetatud tööde tegemisest ega viibi kordagi ehitusobjektidel tehes samal ajal ise mujal torutöid. Kuivõrd ka OÜ Asmakos juhataja N.H ei teadnud ega olnud teadlik tööde tegemisest, siis jääb selgusetuks, kas ja kelle poolt üldse pidi korraldatama ning tehtama OÜ Asmakose poolt töövõtulepinguga ette võetud töid. Kohtu arvates viitab eeltoodu ilmselgelt sellele, et tegelikkuses puudusid I.U. osaühingus konkreetsed tööülesanded ning töid OÜ Asmakos poolt Siimumetsa ja Miku ehitusobjektidel ei tehtud. -I.Z-i kaitsja taotlusel kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. K. seletas, et töötas OÜ- s I.Z vee ja kanalisatsioonitrasside tööde juhatajana alates 2005 a. septembrist kolme aasta jooksul. 2006 ja 2007 aastal tehti OÜ I.Z poolt vee ja kanalisatsioonitrasside paigaldustöid Siimumetsa ja Miku elamurajoonides, kus trasside kõrvalharusid tegid alltöövõtjad. Tunnistaja ütlustel tutvustas nn. „Asmakose abiväge“, mis koosnes kolmest vene mehest talle I.Z . Samuti kinnitas ta, et Ura jõe alt tehti ka nn. suundpuurimistöid, kuid seda ei teinud mitte OÜ Asmakos, vaid OÜ Baltox. Kohtus tunnistajale esitatud fotodelt tundis ta ära Siimumetsa objektil tööde tegemise IV kd. t.l. 110, 111, 112, 113 ja 117, millest fotodel t.l. 112 ja 117 on jäädvustatud I.Z ja N.H n.ö. objekti üleandmisel, ülejäänud fotodel aga seda, kuidas tehakse Siimume tsa objektil töid ning kus tema koos OÜ I. Z teiste töömeestega neid töid teeb. Lisaks sellele osundas A.K. kohtus talle esitatud Siimumetsa ja Miku objekti plaanidel sellele, millised trassid rajati OÜ I.Z ning millised OÜ Asmakos poolt (IV kd. t.l. 96, 97). Nii olevat Siimumetsa objekti skeemil sinisega tähistatud OÜ I. Z poolt paigaldatud peatrass, rohelise ja punasega aga OÜ Asmakos poolt paigaldatud kõrvaltrassid. Miku elamurajooni objekti skeemil aga on sinisega tähistatud peatrass, mille paigaldas OÜ I.Z, punasega aga isevoolne kanalisatsioon, mille paigaldas OÜ Asmakos. Kohus leidis, et ka tunnistaja A.K. poolt kohtus antud ütlused ei tõenda seda, et töid tehti OÜ Asmakos poolt. Sarnaselt mitmete teiste, eelpool nimetatud tunnistajatega, on ka A.K. kinnitanud, suundpuurimistööde tegemist teise firma, OÜ Baltox poolt, milles võisid ka töötada vene rahvusest töömehed. Samas ei ole teised tunnistajad, erinevalt A.K . rohkem nn. vene mehi ei kõrvaltrasside rajamisel ega mujal töid tegemas näinud. A.K. poolt nimetatud asjaolu, et OÜ I. Z vajas tööde suure mahu ning lühikeste tähtaegade tõttu nn. abiväge OÜ-st Asmakos, ei kinnita muud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud faktilised asjaolud. Nii ei teadnud antud 23 1-10-90 objektidest ega seal tööde tegemisest midagi vaatamata hädaolukorrale midagi OÜ-s Asmakos töödejuhatajana töötanud I. U. ega osaühingu juhataja N.H , mis ei ole eluliselt usutav. A.K. poolt on fotodelt küll ära tuntud Siimumetsa ehitusobjekt ning töö tegemine objektil tema ning teiste OÜ I.Z töömeeste poolt, kuid kuskil ei ole jäädvustatud OÜ Asmakose poolt appi saadetud nn. „abiväge“. Sarnaselt kõigi teiste kohtus ütlusi andnud tunnistajate ning süüdistatavatega, ei teadnud ka A.K. nimeliselt nimetada peale V. (perekonnanime ei tea), kes konkreetselt olid need OÜ Asmakose töötajad, kes töid tegid. Asjaolu, et A.K. näitas skeemidel seda, millised töid tegi OÜ I.Z ning milliseid OÜ Asmakos, ei tõenda veel samuti seda, et ka tegelikult tööde tegemine sellisel viisil aset leidis. -R. K. ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s I.Z traktoristina. Samuti osales ta Siimumetsa ja Miku objektidel trasside liitumistööde tegemisel. Siimumetsas töötas ta koos R. O. ja A. K.. R.K. poolt avaldatu on vastuolus N.H ütlustega, kes kinnitas kohtus, et majade juures tegid trasside liitumistöid hoopis OÜ Asma kose mehed. Seega tõendavad R.K . ütlused seda, et trasside liitumistöid ei ole teinud OÜ Asmakose poolt. -R. O. ütlustel töötas ta 2006 ja 2007 a. OÜ-s I.Z, milline tegi vee- ja kanalisatsioonitrassi töid Siimumetsa elamurajoonis. Lisaks OÜ -le I. Z tegid seal kõrvaltrassidel, kaevikutes töid ka teiste firmade mehed, kuid millised firmad töid tegid ning kes oli nende ülemus, seda ta ei tea. R.O. mäletas ka seda, et teiste firmade töömehed rääkisid vene keeles. N.H olevat ta „vist“ Siimumetsas näinud, kui I.Z tutvustas teda P.. Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja ütlused üksnes seda, et töid tehti ehitusobjektidel OÜ I.Z poolt. Samas ei tõenda tema ütlused seda, kelle poolt seal veel töid tehti, s.o. seda milline firma seal veel töötas või tehti töid ametlikult vormistamata töömeeste poolt n.ö. „mustalt“. Seda, et töid olekjs tehtud OÜ Asmakos poolt, tunnistaja ütlused ei kinnita. Samuti ei kinnita tema ütlused seda, et N.H OÜ Asmakose juhatuse liikmena oleks ehitusobjektidel viibinud, seal tehtud töid juhendanud või nende üle järelevalvet teinud. -I.Z-i kohtus antud ütluste kohaselt vajas OÜ I.Z abi, kuna tema ettevõtte töömehed ei osanud teha kõrvaltrasside jaoks mõeldud isevoolset kanalisatsiooni. Selleks võeti appi OÜ Asmakose töömehed. Samas ilmnes kohtulikul uurimisel, et ka kanalisatsiooni peatrassi ehitusel tuli kasutada kallet, mis kujutabki endast isevoolset kanalisatsiooni (vesi voolab kalde suunas). Seega jääb selgusetuks, miks oli isevoolsete kõrvaltrasside puhul vaja kasutada n.ö. eriteadmistega lisatööjõudu aga peatrassi rajamisel seda tarvis ei läinud. -01.05.2006 a. OÜ I. Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ Asmakos alltöövõtjana ehitama Siimumetsa elamurajoonis kanalisatsioonitrassid (PEH 160), veetrassid (DN 110 ja DN 63) ning paigaldama maakraanid (DN 31) (II kd. t.l. 68). Lepingu p. 5.1 kohaselt on lepingu objektiks olevate tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 578400 krooni (koos käibemaksuga 682512 krooni) (II kd. t.l. 70). Seega näeb leping ette mitte üksnes nn. isevoolse kanalisatsiooni rajamist, millest rääkisid kohtus süüdistatavad ja milleks oli vaja võtta täiendavat, neid töid oskavat tööjõudu, vaid kõikide vee ja kanalisatsioonitrasside rajamist puudutavate tööde tegemist. 07.07.2006 a. OÜ I.Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtuleping näeb ette, et OÜ Asmakos alltöövõtjana kohustub lepingu p. 1.2 kohaselt analoogselt 01.05.2006 a. lepinguga ehitama valmis kanalisatsiooni ja veetrassid ning paigaldama maakraanid. Lepingus on täpsustavalt äratoodud, et nimetatud tööd puudutavad elamukrunte nr. 14-37 (II kd. t.l. 72). Lepingu p. 5.1 kohaselt nähakse ette tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 550000 krooni (koos käibemaksuga 649000 krooni) (II kd. t.l. 74). Tööde tegemise tähtajaks on 21 päeva ehk 3 nädalat 10.07.-31.07.2006 a. (II kd. t.l. 72). Sarnaselt eelmise lepinguga, nähakse ka antud lepinguga ette kõikide vee ja kanalisatsioonitrasside rajamisega seotud tööde, mitte üksnes isevoolse kanalisatsiooni tegemist. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel rääkisid tunnistajad üksnes „mingitest neile tundmatutest vene meestest“, kes tegid kraavitöid (kaevasid labidaga kaevikutes), samas kui lepinguga nähakse ette hoopis mahukamate, spetsiifiliste tööde tegemist. 24 1-10-90 -13.10.2006 a. koostatud täidetud ehitustööde üleandmise- vastuvõtmise aktist (II kd. t.l. 76) nähtub OÜ I.Z kui peatöövõtja ja tellija poolt Siimumetsa elamurajoonis OÜ Asmakos kui alltöövõtja ehk tööde teostaja poolt tehtud veetrasside ja maakraanide ning isevoolse kanalisatsioonitrassi tööde vastuvõtmine. Tööde maksumuseks on koos käibemaksuga 170000 krooni. Aktist ei selgu, kas tehtud tööd puudutavad kogu elamurajooni vee ja kanalisatsioonitrasside ehitust vaid ainult osa sellest. Samas on 16.10.2006 a. koostatud arve nr. 52 (II kd. t.l. 125), mille summa 170000 krooni kattub aktis märgitud tööde maksumusega. Arve on koostatud vee ja kanalisatsiooni ehituse kohta Siimumetsa kruntide nr. 14-20 osas. Lepingu kohaselt (II kd. t.l. 72-75) oli elamurajooni kruntide nr. 14-37 tööde tegemise tähtajaks 31.07.2006 a., samas on aga vastuvõetavad tööd akteeritud tunduvalt hiljem, 13.10.2006 a., s.o. ajal, kui OÜ Asmakos pidi lepingute järgi tegema töid Miku ja Võiste objektidel. Kuivõrd arved nr. 35, 36, 37 ja 38 puudutavad veetorustiku ja ja kanalisatsiooni ehitust Siimumetsa elamurajooni kruntidel nr. 14-37 ning väljamakstud summa (koos käibemaksuga 649000 krooni) kattub lepingujärgse summaga (550000 krooni + käibemaks 99000 krooni = 649000 krooni), jääb selgusetuks, milliste veel tehtud tööde osas on samade ehitusobjektide suhtes koostatud nimetatud, lepingutes mittekajastatud arve ja tööde vastuvõtu akt. Kriminaalasjas puuduvad samas tõendid 01.05.2006 a. ja 07.07.2006 a. lepingutega ettenähtud tööde vastuvõtmise ja akteerimise kohta. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et olemasolevad lepingud ei kattu väljastatud arvetega, samuti on nende sisu vastuolus tunnistajate poolt räägituga. Riigikohtu lahendi 3-3-1-46-11 p. 15 kohaselt puuduvad antud juhul seega arvetel andmed tehingute majandusliku sisu kohta ning need ei vasta algdokumentidele esitatavatele nõuetele. -Tahkuranna vallavalitsuse kui tellija ning OÜ I.Z kui töövõtja vahel on sõlmitud töövõtulepingud Laadi küla veetrasside ehitamiseks koos projekteerimisega (leping nr. 1104 11.04.2006 a. III kd. t.l. 25-26), Laadi küla kanalisatsioonitrasside ehitamiseks koos projekteerimisega (leping nr. 1204 12.04.2006 a., III kd. t.l. 28-29) ning 08.08.2006 a. täiendav töövõtuleping nr. 1204 Laadi külla isevoolse kanalisatsioonitrassi ehitamiseks ja survetrassi asendamiseks (IV kd. t.l. 13), hinnapakkumine objekti väljaehitamiseks 20.06.2006 a. (IV kd. t.l. 16). Tahkuranna vallavalitsuse kui tellija poolt on lepinguga nr. 1204 ette nähtud ja selle alusel rajatud kanalisatsiooni I ja III etapp 02.08.2006 a. vastu võetud (IV kd. t.l. 17), isevoolse kanalisatsiooni trass on vastu võetud 30.09.2006 a. (IV kd. t.l. 18). Eeltoodust nähtub, et vallaga sõlmiti leping isevoolse kanalisatsioonitrassi ehitamiseks 2006 a. augustikuus . Samas on lepingud OÜ-ga Asmakos Siimumetsa objekti osas vee ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks sõlmitud juba varem (01.05.2006 a. ja 01.07.2006 a., kusjuures viimane tööde valmis tegemise tähtajaga 31.07.2006 a.). Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt ol i abitööjõudu vaja eeskätt isevoolse kanalisatsiooni rajamiseks , kuid selle rajamiseks sõlmiti vallaga leping hoopis hiljem. Nimetatud asjaolu on vastuolus I.Z-i ja N.H poolt väidetuga, mille kohaselt oli OÜ -le I. Z vaja OÜ Asmakose poolt abi s petsiifilise oskustöö, isevoolse kanalisatsiooni rajamiseks ning mille tõttu sõlmiti alltöövõtulepingud OÜ-ga Asmakos. Seega ei kinnita vallaga, alltöövõtulepingutest hiljem sõlmitud leping seda, et kanalisatsiooni rajamise töid tehti OÜ Asmakos poolt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud OÜ Asmakos poolt lepingutes ette nähtud ning arvetes kajastatud tööde tegemine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selle kohta, suvaliste vene keelt kõnelevate meeste nägemine ehitusobjektil, teadmata samas kes nad olid, keda nad esindasid, kes andis neile tööülesandeid ning kes neid juhendas, ei tähenda seda, et tegemist oli OÜ Asmakos töömeestega ja et tööd oleks Siimumetsa ja Miku ehitusobjektil ära tehtud OÜ Asmakos poolt. Alltöövõtulepingud OÜ I.Z kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel on sõlmitud järgmiselt - 05.09.2006 a. Võiste veetrasside ehitamiseks ajavahemikus 11.
3. -15.10.2006 a. 25 1-10-90 Lepinguliste tööde maksumuseks on lepingu p. 5.1 kohaselt 340000 krooni, millele lisandub käibemaks (II kd. t.l. 77-80). 01.10.2006 a. on sõlmitud alltöövõtuleping Võiste veetrasside vahetuseks tööde tegemisega ajavahemikus 01.10.2006 a. kuni 30.06.2007 a. Lepingu p. 5.1 kohaselt oli lepingu objektiks olevate tööde maksumuseks 850000 krooni (ilma käibemaksuta) ning tööde eest tasumiseks oli koostatud maksegraafik neljas osas (II kd. t.l. 82-85). I.Z-i ütluste kohaselt soovis Tahkuranna vald veetrasside rekonstrueerimist. Ainuke pakkumine tehti OÜ I. Z poolt. Kuna samal ajal oli OÜ- l I.Z käsil ka teine, Mõrra tänava objekt, siis tuli võtta appi abitööjõudu, mida saadigi N.H kaudu. Süüdistatava ütluste kohaselt töötas Võistes korraga kaks brigaadi, üks OÜ Asmakose, teine OÜ I.Z-i brigaad. Ekskavaatorid ning tehnika olid OÜ I.Z poolt. Tööde tegemine firmade vahel oli jagatud tänavate kaupa. OÜ I.Z töömeestest, kes objektil töötasid nimetas I. Z E. P., A. K., R. O.. I.Z nimetada ei teadnud. Tööde eest tasuti OÜ -le Asmakos sularahas tehtud tööde eest nende esitatud arvete alusel. Vähemalt kolmel korral käis I.Z Võistes kohal tööde tegemist kontrollimas koos N.H -ga. OÜ Asmakose meeste poolt tehtud tööd võttis vastu A . K.. N.H ütluste kohaselt sõlmiti OÜ I.Z-i kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel alltööettevõtuleping ud Võiste alevikus veetrasside vahetamiseks, kuna OÜ Asmakos sai selleks tagada oma oskustööjõudu. Nende poolt töötas ka Võiste objektil V . nimeline töömees koos enda meestega. Tööde tegemist objektil kontrollis OÜ I.Z poolt A. K. , OÜ Asmakose poolt aga I. U.. Tasumine tehtud tööde eest toimus sularahas N.H poolt koostatud arvate alusel, millised N.H koostas I.Z-i poolt esitatud andmete alusel. N.H kinnitas ka seda, et on mõnel korral Võistes kohapeal käinud ning näinud, et tema mehed töötasid kraavis, kuid täpset ülevaadet ja järelevalvet tal tööde üle ei olnud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati N.H-le tema poolt OÜ Asmakose nimelt kohtutoimikusse lisatud arveid. Arvete nr. 67 18.12.2006 a., nr. 22 23.02.2007 a., nr. 22/1 23.02.2007 a. (II kd. t.l. 139, 155, 156) osas kinnitas N.H , et need on tema koostatud, kuid andmed arvete koostamiseks andis I.Z . Arvete nr. 22 ja 22/1 kohta avaldas N.H, et need on küll tema koostatud ning puudutavad veetrasside vahetust, kuid seda, millist piirkonda ning milliseid töid need täpselt hõlmavad, seda ta ei tea. Samuti kinnitas ta, et töid tegi V. oma meestega. Arved nr. 40, 44, 50 puudutavad täiendavaid lisatöid Võistes Matsi tänava ehitusobjektil (II kd. t.l. 167, 168, 169). Sarnaselt eelmiste arvetega, sai N.H ka nende arvete koostamiseks andmed I.Z-ilt. Samas N.H ei mäletanud, milliseid töid täpselt tehti, kuid kinnitas, et tööde tegijaks oli V. koos kolme mehega, samuti oli ühel objektil töötanud üks Poolast pärit töömees (poolakas), kelle olevat toonud tööle .I U.. Lisaks sellele väitis N.H arve te nr. 57 ja nr. 65 puhul (II kd. t.l. 171, 188), et need puudutavad Võiste kaupluse ja bussijaama remonti ning nende tööde tegijateks olid nn. MTÜ Tuleviku mehed (töötute rehabilitatsiooni organisatsioon Pärnus). Arvete nr. 66, 67 ja 69 (II kd. t.l. 189, 190, 191) osas avaldas N.H, et puudutavad heakorra ja haljastustöid pärast trassitööde lõppu. N.H ise nende tööde tegemise juures viibinud ei ole, kuid sai andmed tööde kohta I.Z-ilt . Töid olevat teinud V . koos oma meestega. Lisaks arvetele näidati N.H-le kohtuistungil kriminaalasja toimikus t Võiste veetorustiku rekonstrueerimise tööde eskiisiprojekti (IV kd. t.l. 96). Nimetatud joonisel on märgistatud musta joonega nn. vana trass ning soovitatav uus trass, rohelisega väidetavad OÜ I.Z-i poolt rajatud trassilõigud v.a. Matsi tänava osa, mille väidetavalt rajas OÜ Asmakos ning punase joonega OÜ Asmakos rajatud lõigud. N.H väitis skeemiga tutvudes, et tema ei tea, milliseid trasse keegi rajanud on, kuid „on kuulnud, et punase joonega on märgistatud OÜ Asmakos poolt rajatud trassilõigud“. N.H ütlustest ilmneb, et vaatamata sellele, et ta koostas OÜ Asmakose nimelt arveid, ei teadnud ta ise midagi tööde tegemisest, kuivõrd „käis üksnes mõnel korral Võistes kohapeal ja nägi, et tema mehed töötasid kraavis“. Andmed arvete koostamiseks sai ta I.Z-ilt. Samas on aga 26 1-10-90 eelnimetatud arveid koostatud kogusummas 980520 krooni, milline on suur summa. Seega jääb selgusetuks, kuidas N.H osaühingu juhatuse liikme ning selle esindajana, kes allkirjastas ka lepingud, ei teadnud kohapealset tegelikku olukorda, s.o. kas ja kui palju ning kelle poolt töid tehti usaldades samas nn. pimesi I.Z, kes talle andmeid arvete koostamiseks andis. Samuti ei osanud ta skeemi põhjal selgitada, kus ning milliseid töid tehti tema firma OÜ Asmakos poolt. Kohtu hinnangul ei tõenda I. Z-i ja N.H ütlused seda, et alltöövõtu töid OÜ -le I. Z oleks tehtud OÜ Asmakos poolt. Tööde tegemist OÜ Asmakos poolt ei kinnita ka järgmised kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid. -Tunnistaja I. U. avaldas kohtus, et tema tööde tegemist Võistes ei mäleta ning on sealt üksnes mööda sõitnud. Samuti viibis ta 2007 a. vanglas. I. U. ütlused lükkavad ümber N.H kohtus avaldatu selle kohta, et Võiste objektil kontrollis OÜ Asmakos poolt tööde tegemist I. U.. Samuti ilmnes kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et I.U. viibis 08.02.-16.10.2007 a. X vanglas, mistõttu ei olnudki tal võimalik Võistes tööde tegemist juhendada ega kontrollida. I.U. ja N.H ütlusest ilmneb, et OÜ Asmakos poolt ei viibinud Võiste objektil kedagi, kes oleks töid kontrollinud ja korraldanud, sest N.H ei teadnud midagi sealsetest tööde tegemistest ning I.U. seal samuti ei ole viibinud. -M. M. ütlustel töötas ta OÜ-s I.Z ning osales seal veetrassi paigaldamisel. Peale tema töötasid OÜ-st I. Z seal veel K. ja R.. Tunnistaja ütlustel on talle nimetus OÜ Asmakos tundmatu. Samas töötasid seal ka teised, talle tundmatud mehed, kellele andis tööülesandeid I.Z. Tunnistaja möönis, et ka need võisid olla OÜ I. Z töötajad, keda ta ei tundnud. N.H ta ei tea, kuid on teda vist näinud Uulus koos I.Z-iga . Tunnistaja ütlused ei kinnita seega tööde tegemist Võistes OÜ Asmakos poolt, kuna ta ei ole seal näinud N.H , samuti ei tea ta kinnitada sellenimelise firma töömeeste poolt tööde tegemist. -R. S. ütluste kohaselt töötas ta OÜ- s I.Z autojuhina vedades Võiste objektile torusid. N.H ega OÜ -d Asmakos ta ei tea ning on N.H näinud üksnes Uulus mitte Võistes. Samuti töötas OÜ-s I.Z autojuhina ning ka ekskavaatorijuhina (nn. kopamehena) R. S.. Sarnaselt R.S. ei tea ka tema OÜ-d Asmakos ega N.H. Tunnistaja on Võistes näinud ka teise firma mehi torutöid tegemas, kes kõnelesid vene keelt, kuid kes need olid ning millisest firma st, tunnistaja ei teadnud. -E. P. ütluste kohaselt töötas ta I.Z-i firmas 2006 a. kevadest kuni 2007 a. maini. Võiste objektil tegi ta erinevaid töid. Seal töötasid OÜ I.Z-i mehed, kuid töötas ka teisi töömehi, keda t a ei tundnud. Tunnistaja ei teadnud, kas OÜ -l I.Z oli mõne firmaga sõlmitud alltöövõtuleping, samuti ei osanud ta konkreetselt kirjeldada, milliseid töid nende nn. võõraste meeste poolt tehti. N.H ta Võistes näinud ei ole, küll on näinud ühel korral Siimumetsas, kus N.H käis ühel korral selle kaeviku juures, mille sees töötasid OÜ I.Z-i mehed. -R. H. ja J. S. ütluste kohaselt töötasid nad I. Z-i firmas Võiste pumbamaja ehitusel. Kumbki neist ei teadnud midagi OÜ -st Asmakos ega N.H-st. -T. L. (L.) ütluste kohaselt on ta Võiste elanik. Veetrassi töid tehti ka tema kodu juures, kuid tema ei ole seal näinud töötamas vene rahvusest mehi. Asja kohtulikul uurimisel avaldasid kaitsjad kahtlusi T.L. kui tunnistaja ütluste usaldusväärsuses seoses tema ja I. Z-i vahel toimunud konfliktiga . Sellel, kuidas hinnata T. L. ütlusi, on kohus juba eelnevalt, Siimumetsa ja Miku ehitusobjekti episoodides peatunud ning asunud seisukohale, et tema ütlusi ei saa lugeda ebausaldusväärseteks, kuivõrd need haakuvad muude kriminaalasja kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. -M. T. ütluste kohaselt ei tea tema samuti OÜ- d Asmakos ega N.H, samuti ei tea ta midagi alltöövõtjatest (sellest kas alltöövõttu kasutati) . Tunnistaja teadis, et Võistes tegi veetrassitöid OÜ I. Z ning tööde juhatajaks oli nendel R . L.. Samasuguseid ütlusi andis kohtus ka T. M. , kes teadis samuti, et tööde tegijaks oli Võistes OÜ I. Z. -J. K. ütluste kohaselt on ta Võiste elanik ja mäletab, et 2007 aastal toimus seal veetrasside 27 1-10-90 renoveerimine. Veetrasside ehitusel töötas ka 3-4 vene rahvusest meest, kuid seda, kes oli nende ülemuseks, tunnistaja ei teadnud. Tööde tegemisel oli neil abiks ka OÜ I. Z kirjadega tehnika ning hoiti tehnikat tunnistaja maja juures. Samas olid vene rahvusest töömehed nn. labidamehed, kes olevat kaevanud Matsi tänavat mööda Riia maantee poolt mere suunas kogu selle ulatuses. N.H ta ei tunne ega ole ka Võistes tööde tegemise juures näinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et vene rahvusest mehed tegid üksnes lihtsamaid abitöid, milleks ei ole vaja spetsiaalset ettevalmistust ega eriteadmisi. Nimetatud asjaolu ei haaku ja on vastuolus süüdistatava N.H poolt kohtus avaldatuga, mille kohaselt vajas I.Z tööde tegemiseks nn. oskustööjõudu , millest tulenevalt N.H saatiski talle selleks appi spetsialistist V. koos oma töömeestega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töid seal ei tehtud OÜ Asmakose poolt palgatud väidetava oskustööjõu poolt. -R. K. avaldas kohtus, et Võistes töötas veetrassi rajamisel ka vene rahvusest kolmemeheline brigaad, kelle ülemuseks oli Peeter (N.H ) ja kes käis ka kohapeal töömeestega suhtlemas. Samas kinnitas ka tema, sarnaselt J.K., et vene mehed töötasid kraavis sees ehk tegid nn. lihtsamaid labidatöid. R.K. ütlused on vastuolus J.K. ütlusega, sest tema kinnitusel hoiti nn. koppasid ehk ekskavaatoreid hoopis tema juures. R. K. ütlused on esmalt vastuolus N.H avaldatuga, kes kinnitas kohtus, et tema Võiste objektil ei viibinud ning sealsetest tööde tegemistest midagi ei tea, millest järeldub, et R.K. ei saanud teda seal mehi juhendamas näha. Sarnaselt teiste vene meestest rääkinud tunnistajatega, ei teadnud ka R.K. nn. vene meestest midagi täpsemalt – nii ei teadnud ta seda, millist firmat nad esindasid ega ka nende nimesid. Kohus leidis ka seda, et kui Võistes tegelesidki kraavi kaevamisega vene rahvusest mehed, siis see ei tähenda seda, et tegemist oli OÜ Asmakos töömeestega. Samuti ei nähtu nende töö kirjeldusest, et nad oleksid teinud veetrasside väljavahetamist ning uute trasside rajamist sellisel viisil ning mahtudes, mida nägid ette OÜ I.Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepingud. -R. O. ütlustel töötasid Võistes veetrasside rajamisel lisaks OÜ I.Z-i töömeestele veel vene rahvusest mehed, kuid täpsemalt ta nendest ei tea, samuti ei ole ta Võistes näinud N.H. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema töötas Võistes Pikal tänaval, kus liiguti tööga Matsi tänavalt Riia poole. -T. E. ütluste kohaselt ei ole tema OÜ- s I.Z töötanud, kuid kuna elab Võiste lähedal, siis on näinud Võistes toimunud veetrasside ehitust. Ühes n.ö. Võiste otsas töötasid OÜ I. Z, teisel pool aga tema jaoks võõrad töömehed, kellega ta aga ei suhelnud ning kes kõnelesid vene keelt (tunnistaja kuulis kraavist vene keelset juttu). Samas ei teadnud tunnistaja kohtus kinnitada nimeliselt, milline tänav oli üles kaevatud, väites üksnes seda, et see asus Võiste Pika tänava otsas. -M. M. Võiste küla elanikuna seletas kohtus, et umbes 5 aastat tagasi tehti Võistes veetrasse. Trasside rajamisel töötasid Tarvi (I.Z-i) firma mehed ning kolm vene meest, kellega koos töötas veel OÜ I.Z kirjadega ekskavaatoril nn. kopajuht, kes oli eestlane. Vene rahvusest m eeste ülemust tunnistaja ei teadnud. M.M . mäletas veel seda, et vene mehed kasutasid koos OÜ I.Z meestega ühist tööriista ladu ning sõitsid sinise Opeliga. -R. L. kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta aastatel 2006 ja 2007 a OÜ- s I.Z, kuid Võiste objektil ta töötanud ei ole. Samas ta kinnitas, et Võiste elanikuna nägi ta seal veetrassitööde tegemist OÜ I.Z poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt töötasid Võistes Pika tänava pikendusel ja Matsi tänaval Asmakose mehed, Pikal tänaval aga OÜ I. Z-i mehed. OÜ -st Asmakos töötas tema ütlustel seal kaks meest, kuid nimeliselt ta neid ei teadnud. Samuti ei teadnud ta seda, kes oli nende ülemuseks. Tunnistajate R.O., T.E., M.M. ja R,L.’i ütlusest nähtub, et kõik nad on näinud Võistes töötamas OÜ I.Z töömehi ja vene rahvusest töömehi. Nimetatud tunnistajatest teadis üksnes R.L . nimetada nimetust OÜ Asmakos ning seda, et on neid mehi näinud ka töötamas Mõrra tänava objektil. Samas nimetas R.L., et objektil töötas kaks OÜ Asmakose meest, teised tunnistajad on aga rääkinud kolmemehelisest brigaadist. Ükski tunnistaja ei kinnitanud samas süüdistatavate väiteid, mille 28 1-10-90 kohaselt oli Võiste objektil vaja spetsialistidest abitööjõudu ning selleks oli V. oma meestega, kuna R.O., T.E. ja M.M. ei tea nimepidi nimetada üht egi nn. vene meest, R.L. on aga rääkinud hoopis kellestki G. . Kuivõrd R.L. töötas OÜ- s I.Z enda ütlustel n.ö. labidamehest kopameheni ning oli ka Mõrra objektil töödejuhiks, siis oleks ta pidanud teadma ning kohtus ka nimetama V., kui spetsialistist töömeest, kes oli I.Z-i ja N.H ütluste kohaselt spetsiaalselt appi kutsutud nii Mõrra objektile kui ka Võistesse. -R. V. avaldas kohtus, et töötas OÜ- s I.Z autojuhina ning vedas Võistesse N.H-le tema tellimise peale puistematerjali (nn. kildu ehk killustikku). Lisaks OÜ I.Z meestele töötasid Võistes veel teise firma mehed, kuna nad ei kandnud OÜ I.Z kirjadega tööriideid. Tunnistaja seletas, et tema nende meestega ei suhelnud, kuid mäletab, et need mehed töötasid labidatega (nn. labidamehed). Seda, kes neid juhendas, tunnistaja ei teadnud. R.V. kohtus antud ütlused ei lähe kokku N.H ütlustega, kes kinnitas kohtus, et ta on küll mõnel korral seal kohapeal käinud ning näinud, et tööd tehti, kuid täpset ülevaadet tal tööde tegemisest ei olnud ning tööde tegemisest ta ei tea. Seega ei teadnud ta ka seda, milliseid materjale ning millises koguses kohapeal vajati. Nimetatud asjaolu ei kinnita R.V. ütlusi selle kohta, et N.H korraldas töid ning tellis vastavalt vajadusele materjale. -A. K. kohtus antud ütlustest nähtub, et tema töötas OÜ-s I.Z alates 2005 a. septembrist 3 aastat olles vee ja kanalisatsioonitrasside tööde juhatajaks. Võistes töötasid veetrasside rajamisel nii OÜ I.Z-i kui ka OÜ Asmakose brigaadid. Tunnistaja suhtles Asmakose meestega viies neile tööriistu. Töö tegemise ajal nende mehed vahetusid, kuid üks nende meestest töötas ka Siimumetsa objektil. A.K. kinnitas ka seda, et meeste tööd käis vaatamas ning kontrollimas ka N.H. Tunnistajale kohtuistungil esitatud Võiste veetorustiku rekonstrueerimise skeemi põhjal (IV kd. t.l. 96) teadis tunnistaja nimetada, et sellel märgitud peatrassi paigaldasid OÜ I.Z-i, kõrvaltrassid aga OÜ Asmakose mehed. Tunnistaja ütlused on vastuolus N.H ütlustega, kes kohtus ei kinnitanud enda poolt Võistes objektil käimist ning selle kontrollimist. Lisaks sellele ei teadnud A.K. konkreetselt nimetada, kes nn. Asmakose mehed olid. Erinevalt kohtueelsest menetlusest meenus tunnistajale, et ta on OÜ Asmakose mehi näinud ka Mõrra tänava objektil. Samas väitis A.K . kohtus, et Võistes töötanud meestest oli ta ainult ühte näinud varem Siimumetsas. I. Z-i ja N.H väidete kohaselt aga kasutasid nad nii Siimumetsas, Mõrras kui ka Võistes spetsiaalset oskustöölistest abitööjõudu, keda juhendas V.. Seega pidi V. töötama kõikidel nimetatud objektidel, kuid A.K . kui töödejuhataja nimetatud fakti ei kinnitanud. Samuti ei kinnitanud A.K. ütlused seda, et väidetavad OÜ Asmakose mehed oleks Võistes teinud spetsiaalseid oskuseid vajavaid eritöid. Sarnaselt teiste tunnistajatega, kes kirjeldasid nn. vene meeste seal töötamist, järeldus ka A.K . ütlusest, et nad töötasid ekskavaatoriga eelnevalt valmis kaevatud kraavis üksnes nn. labidameestena. Hinnates kõikide eelnimetatud tunnistajate ütlusi ilmneb, et nad kinnitavad tööde tegemist Võistes eeskätt OÜ I.Z poolt. Samas on ka nimetatud nn. teise firma mehi, kes väidetavalt tegid labidatega kaevetöid ning suhtlesid omavahel vene keeles. Seda, et nad oleks teinud muid spetsiaalseid oskusi nõudvaid montaaži või torustiku ühendustöid, ei kinnitanud ükski tunnistajatest. Osaühingut Asmakos teadsid nimetada üksnes kaitsjapoolsed tunnistajad R. L. ja A. K.. Samuti ei kinnitanud ükski tunnistaja süüdistatavate ütlusi nn. V. nimelisest töömehest, kes vastavate ettevõetud tööde spetsialistina oleks pidanud viibima kõikidel objektidel. -Kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud arvetest nr. 47 02.10.2006 a. ((II kd. t.l. 123) ja nr. 49 09.10.2006 a. (II kd. t.l. 124) nähtub, et esimese arve puhul on sularahas tasutud lepingulise ettemaksuna veetrasside esimese etapi lõpetamise eest 200000 krooni ning teise arve põhjal samuti sularahas Võiste veetrasside ehituse esimese etapi lõpetamise eest vastavalt lepingule tööde, tööde vastuvõtmise ja üleandm ise aktile summas 140000 krooni. Seega on arvete põhjal tasutud kokku 340000 krooni, milline kattub 05.09.2006 a. OÜ I.Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud alltöövõtulepingu summaga (II kd. t.l. 77 -80). 16.10.2006 a. seisuga on koostatud täidetud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, milles tööde vastuvõtja OÜ I.Z ning tööde üleandja 29 1-10-90 OÜ Asmakos kinnitavad, et Võiste aleviku veetrasside paigaldus koos väljavõtete ja maakraanidega on lõpetatud. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 340000 krooni (II kd. t.l. 81). Samas on eelnimetatud dokumentides ebaselgused. Lepingu kohaselt algas veetrasside ehitus juba 11.09.2006 a. Kuivõrd n.ö. ettemaksu arve on esitatud alles 02.10.2006 a., ei saanud selle puhul enam tegemist olla ettemaksuga. Samas on lõpparve esitatud juba nädal aega hiljem ehk 09.10.2006 a., kuigi akt tööde lõpetamise kohta koostati alles 16.10.2006 a. Eeltoodust järeldub, et töid pidi tehtama väga suures mahus lühikese aja jooksul, mis ei ole aga kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud faktiliste asjaolude põhjal eluliselt usutav, kuivõrd seda pidi tegema üksnes maksimaalselt kolmeliikmelisest mehest koosnev nn. labidameeste brigaad. Samuti äratab tähelepanu, et lepinguga nähti ette veidi enam kui 1 kuu jooksul tehtavate tööde eest 340000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul alltöövõtjale sellise summa tasumine eluliselt usutav, kuna kohtuliku uurimisega leidis samas tuvastamist, et OÜ I.Z enda töötajatele maksti palka keskmiselt 5000 krooni kuus. -01.10.2006 a. OÜ I.Z ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepinguga nähti ette täiendavate tööde tegemine OÜ Asmakos kui alltöövõtja poolt Võiste veetrasside vahetamisel (II kd. t.l. 82-85). Täiendavalt on poolte vahel veel sõlmitud alltöövõtulepingu lisa nr. 1 04.06.2007 a., millega muudetakse lepingu punkti 5.1.4 tööde eest maksmisele kuuluva summa osas suurendades seda 465000 kroonilt 496949.15 kroonini (II kd. t.l. 86). Lepingujärgsete summade osas on esitatud arved nr. 63, 64 ja 67 (II kd. t.l. 135, 136,) ning viimase lepingu p. 5.1.4 ettenähtud summa osas arved nr 22, 22/1, 66, 67 ja 69 (II kd. t.l. 155, 156, 189, 190, 191). Arvetest ei selgu, millises mahus ning milliseid nende puhul on tehtud, kuna teenusena on arvetel nr. 22 ja 22/1 märgitud üksnes veetrasside vahetus kompl. 1, arvetel nr. 66, 67 ja 69 aga veetrassi ehitus ja maa koorimine kompl. 1 (nr. 66), veetrassi ehitud, kapude paiga. kompl. 1 (nr. 67) ja haljastustööd kompl. 1 (arve nr. 69). Seega jääb ebaselgeks tehtud tööde maht. Lisaks eeltoodule kinnitas N.H kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et töid Võiste bussijaama remontimisel (arve nr. 65 13.06.2007 a., II kd. t.l. 188) tegid musta tööjõuna nn. Tuleviku mehed, kes ei olnud OÜ -sse Asmakos tööle vormistatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et te gelikkuses OÜ Asmakos poolt OÜ-le I.Z lepingujärgseid töid tehtud ei ole ning selle kohta koostatud dokumendid on fiktiivsed. Nimetatud objekti osas on 01.11.2006 a. sõlmitud alltöövõtuleping OÜ I.Z kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel Pärnus Mõrra tänava reoveesiibrite vahetamiseks tähtajaga 01.
4. – 31.12.2006 a. tööde maksumusega ilma käibemaksuta summas 340000 krooni, mille maksmine nähti ette graafiku alusel kahes osas
5. ja
6. detsembriks 2006 a. mõlemal korral summas 170000 krooni (II kd. t.l. 95-96).. I.Z-i ütluste kohaselt oli Mõrra tänava objektil vaja teha siibrisõlmede vahetus . OÜ I. Z sai nimetatud töö hankepakkumisega. Kuna seal oli vaja teha spetsiifilisi eritöid, leppis I.Z alltöövõtu osas kokku N.H-ga, kellel oli võimalik tuua vastavate oskustega tööjõud u Narvast. Süüdistatava ütluste kohaselt osutusid sealsed tööd ettearvatust keerulisemaks. Tööde käigus käigus tuli maha monteerida vanad reovee siibrid ning paigaldada uued. Nende tööde tegemiseks tuli appi võtta OÜ Asmakose mehed, kuna see nõudis erilist montaaži ning oskustöid. I.Z kinnitas, et tema, OÜ I.Z-i firmast töötasid objektil R . V., R. K., R. S. ja R. S.. OÜ Asmakose poolt töötasid objektil vene rahvusest töömehed ning neid juhtis V . (V.). N.H alltöövõt ja esindajana käis samuti pidevalt objektil vene meestele korraldusi andmas ning OÜ-ga Asmakos oli sõlmitud töövõtulepingud. Tööde eest tasumine toimus sularahas, kuna nii soovisid töövõtjad. I. Z kinnitas, et töid OÜ Asmakose poolt tehti, kuid kassadokumentide vormistamine võis toimuda ka maksmisest erineval ajal, kui ei olnud hetkel raha või teda ennast (I.Z) ei olnud kohal. OÜ Asmakose poolt tehtud tööd võttis vastu R. L.. N.H ütluste kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping OÜ -ga I.Z Pärnus Mõrra tänava reoveesiibrite vahetamiseks 01.11.2006 a. I.Z-i soovil. Antud objektil viibis ta ise kohal ainult 30 1-10-90 ühel korral koos I.Z-iga . Kohapeal toimuvaid töid korraldas I . U., N.H ise sinna ei sekkunud, kuna usaldas I. U.. Tehtud tööde eest tasuti sularahas, maksjaks oli kas I. Z või T. K.. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati I.Z-ile fotosid kriminaalasja toimikust. I.Z väitis, et fotol nr. 15 (IV kd. t.l. 122) on jäädvustatud Mõrra tänava objekti maap ealsete kraanide montaaži, mida teeb ilmselt „Peetri mees“ tema firmast. Fotodel nr. 16 ja 17 (IV kd. t.l. 123, 124) on oranžis riietuses töömehed OÜ -st I.Z, mustas riietuses mehed aga muust firmast, ilmselt OÜ-st Asmakos. Fotol nr. 18 (IV kd. t.l. 125) on aga jäädvustatud Mõrra objekti suurte torude paigaldust. Seega kinnitas I.Z kohtus lisaks ütlustele ka fotode põhjal, et töid Mõrra t. objektil tehti ja et lisaks OÜ -le I.Z tehti töid ka OÜ Asmakos töömeeste poolt. -Tunnistaja M. M. ütlustel töötas ta OÜ I. Z-i objektidest ka Mõrra tänava objektil, kus tema tööülesandeks oli käia öösiti vett pumpamas. OÜ Asmakos ning N.H nimed on talle tundmatud. Samuti käis objektil vett pumpamas R . S. nii öösiti kui ka päeval. Tunnistaja ütlust el nägi ta seal ainult ühel korral karjamaal talle tundmatuid vene rahvusest mehi keevitamas, kuigi käis enda ütlustel objektil vett pumpamas mitmel korral. Rohkem ta nn. vene mehi objektil näinud ei ole, samuti ei tea ta seda, kes ning millisest firmast nimetatud mehed olid. - E. P. töötas ta Mõrra tänava objektil koos teiste OÜ I.Z töötajatega ning tema tööks seal oli siibrite tõstmine ja keeramine. Muude töömeeste kohta teistest firmadest tunnistaja kohtus ei rääkinud. -R. S. avaldas kohtus, et Mõrra tänava objektil toimus torude vahetus, milles osales OÜ I.Z ja kus tööde juhatajaks oli R . L.. Torutöid tehti mingi teise firma poolt, mille töömehed (neli meest) kõnelesid vene keelt. Tunnistaja mäletas, et samad mehed töötasid ka Võiste objektil, kuid nende firmat ja ülemust tunnistaja ei teadnud. -Tunnistaja K. T. ütlustel viis tema läbi koolituse OÜ I.Z töötajatele A. K. ja R. L. ’ile. Seoses materjalide viimisega objektile nägi ta seal ka nimetatud isikuid töötamas. Tunnistaja ei ole kuulnud alltöövõtust ega OÜ -st Asmakos, samuti ei ole ta näinud objektil töötamas vene keelt kõnelevaid mehi. -M. M. ütlustel töötas ta aastatel 2006-2007 OÜ- s Pärnu Vesi insenerina, kelle tööülesandeks oli ka ehitusobjektide järelevalve. Tunnistaja kinnitas, et Pärnu Vesi tellis OÜ -lt I. Z Mõrra tänava objekti tööd ning tema ülesandeks oli järelevalve sealsete tööde üle. Kohapeal käis ta vähemalt üks kord nädalas või veelgi rohkem. Kohapealseks ülemuseks oli R. (R. L. ) ning töömehi oli 4, kellest kaks töötasid OÜ I.Z kirjaga masinatel, kaks töömeest aga kaevikus. Tunnistaja kinnitas veel seda, et ehitusobjekti ehituspäevikut täideti puudulikult, mistõttu ta algul seda järelvalvajana ei allkirjastanud. Ehituspäevikus oli küll märge alltöövõtu kasutamise kohta, kuid täpsem info selle kohta puudus. Kohtu hinnangul ei kinnita M.M. järelevalvet teinud ametnikuna seda, et objektil oleks töötanud alltöövõtjana teise firma töötajaid. Käies kohal suvalistel aegadel ja ette teatamata, pidi ta ilmselt kohapeal nägema, kes seal töötavad ning märkama ka teistest firmadest pärit töömehi. Alltöövõtu kasutamisest sai ta teada alles siis, kui töö lõppedes oli vaja allkirjastada ehituspäevikut. -L. M. ütlustel töötas tema OÜ- s Pärnu Vesi tootmisdirektorina ning tegeles torutike rajamise ja rekonstrueerimisega. OÜ -ga I. Z oli tal lepinguline suhe, kuna ni