lg 2 p 1 - § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning Maria Nikolajeva süüdistuses
lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.10.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.V ja tema kaitsja adv Talvi Vaske Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Evelin Ansip, kaassüüdistatav Maria Nikolajeva, kannatanud E. M ja K. V Süüdistatav J.V isikukood XXX , Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras kaheksal korral karistatud, vahi alla alates 22.08.2012.a. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 2 p 4 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.05.2011.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (11 kuud ja 20 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.08.2012.a. 2. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Maria Nikolajeva, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 3. J.V tunnistati
lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna ajavahemikul 28.05 – 10.06.2011.a. varastas Tallinnas Telliskivi 26-7 üürikorterist 4 meetrit vasest veetorusid, dušilifti ja segisti.
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi tunnistati ta süüdi selles, et varem kelmuse toime pannud isikuna 15.10.2011.a Tallinnas Kopli 1 Jaama turul Fixation OÜ elektroonikapoes püüdis 38 eurot maksva Nokia mobiiltelefoni, 3-eurose mälukaardi ja 9 eurot maksvate kõrvaklappide eest tasuda 200-eurose suveniirrahaga, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest müüja K T märkas, et kauba eest tasumiseks esitatud rahatähel puudub vesimärk ning rahal on venekeelne kirje „ei ole kasutatav maksevahendina“. APELLATSIOONIDE SISU 4. J.V taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi,
lg 2 p 4 järgi enda karistamist üldkasuliku tööga ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Karistusest palub kantuks lugeda 1 päev s.o 21.08.2012.a. Apellatsiooni põhjendab J.V järgmiselt. Talle ei väljastatud enne istungi toimumist süüdistusakti, ta polnud kursis süüdistuse täpse sõnastusega. Tal puudus võimalus enne asja arutamist kaitsjaga kaitsetaktikat arutada. Kelmuse tõestatus on apellandi arvates puudulik. Igasugused tõendid selle kohta, et tal esines tahtlus petta, puuduvad. Tegemist ei olnud võltsitud maksevahendiga, vaid legaalselt müügil oleva suveniirrahaga. Tõestamist ei ole leidnud väide, et ta oleks vale ettekujutuse tekitamise teel püüdnud kaupa välja petta. Tegemist oli inimliku eksitusega. Ühiseks arutamiseks oli kokku liidetud tema ja M. Nikolajeva kriminaalasi, kuigi puudus neid asju ühendav ühine kuriteoepisood. Tegemist oli seetõttu kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Karistuse hulka ei arvatud vahi all viibitud ühte päeva, s.o 21.08.2012.a, mil ta tegelikult kinni peeti. J.V ei nõustu tsiviilhagiga. Kannatanu on esitanud 10 korda suurema nõudmise võrreldes tegelikult tekitatud kahjuga. Hagi tõestuseks on esitatud hinnapakkumine, mis ei kajasta tegelikult tehtud kulutusi. Vargusega tekitatud kahjustustega ei haaku kuidagi kraanikausi segisti ja kanalisatsioonitorude paigaldamine. Lisaks andis M. Nikolajeva ütlusi, et on hüvitanud E. M süüdistuses nimetatud kahjud – toru eest 19.20, dušilifti eest 38.35 ja segisti eest 28.76 eurot. Kuna tegemist oli seina peale paigaldatud torudega, ei tekitanud ta vargusega mingeid kahjustusi, millised vajaksid remonti – nt duši aluse remonti, mis ei puutu üldse veetorudesse. 5. J.V kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse õigeksmõistmist
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi, kergendada oluliselt karistust ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja osundab, et J.V ennast kelmuses süüdi ei tunnista. Kohus aga jättis J.V poolt süüdistusele esitatud vastuväited arvestamata. Kohtu järeldused tuginevad oletustele, mitte objektiivsetele tõenditele. J.V kohapeal kinni ei peetud ega kontrollitud kui palju ja millistes kupüürides tal raha tegelikult kaasas oli. Seetõttu ei saa ka väita, et J.V ütlused usutavad ei ole. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, millest käsitatakse karistuse mõistmist ja märgib, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-12 kohaselt on ebaõige seisukoht, mille kohaselt peab kohus vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga olema tuvastanud mingid erandlikud asjaolud, kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isikus, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kriminaalkolleegium märkis, et selline järeldus ei tulene kehtivast karistusõigusest, kuna just vangistuse kohaldamine eeldab erandlikke asjaolusid. J.V on kindel elukoht ja ka tööoskused, ta on üldkasulikku tööd nõus tegema. Kohus võinuks arvestada ka seda, et J.V kuriteod on kaotanud aktuaalsuse, kuna need on toime pandud eelmisel aastal ning uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Siit tuleneb, et süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Ning vastupidi – kui isikul on süüteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on isik oma tegevusega veel üldjuhul mittekaristatavas ettevalmistusstaadiumis. Maakohtus on tuvastamist leidnud, et J.V tegi kõik endast oleneva
Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks J.V apellatsioonis esitatud etteheiteid selle kohta, et kriminaalmenetlusõigust on rikutud tema ja M. Nikolajeva süüdistusasjade ühendamisega ning sellega, et talle ei ole antud süüdistusakti ega võimaldatud nõu pidada kaitsjaga. Kohtukolleegium märgib, et algselt kahtlustati nii J.V kui M. Nikolajevat Telliskivi 267 korterist vasktorude, dušilifti ja segisti varguses /I kd tl 38-39/. 07.06-2012. määrusega on aga selles kuriteoepisoodis menetlus M. Nikolajeva suhtes lõpetatud /I kd tl 142/. Kriminaalasja materjalides puuduvad J.V väiteid kinnitavad viited selle kohta, nagu oleks talle süüdistusakt saatmata jäänud või et tema kaitseõigust oleks rikutud. Kohtuistungil on J.V kinnitanud, et tal mingeid taotlusi ei ole ning et talle on süüdistus arusaadav /I kd tl 183/. E. Männiksoo poolt esitatud tsiviilhagisse puutuvalt osundab kohtukolleegium esmalt, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-1-196-04; 3-1-1-11-07; 3-1-1-60-07). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on J.V tsiviilhagiga nõustunud, mingeid vastuväiteid ei ole esitanud ka tema kaitsja /I kd tl 183-184/. Kohtukolleegium osundab, et olukorras, kus süüdistatav on hagiga nõustunud, on teinud maakohus, rahuldades E. Männiksoo hagi, ainuvõimaliku otsuse ning viitab siinjuures Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. J.V poolt esitatud väide, mille kohaselt kinnitanud M. Nikolajeva kohtuistungil E. Männiksoole tekitatud kahju hüvitamist, on eksitav. Kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Nikolajeva on rääkinud varastatu tagastamisest kannatanu A. I. Seetõttu ei esitanud A. I. ka süüdistatava vastu nõudmisi /I kd tl 183/. J.V-le mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Maakohus on lähtunud
§-s 56 lg 2 sätestatud nõudest ning põhistanud, miks ei ole võimalik J.V-le rahalist karistust mõista ning millised asjaolud tingivad talle vangistuse mõistmise, mis tuleb reaalselt ära kanda (lk 8). Kaitsja viitab oma apellatsioonis Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-83-12, milles on kriminaalkolleegium osundanud, et kehtivast karistusõigusest ei tulene, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema tuvastanud mingeid erandlikke asjaolusid, kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isikus, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks ning leiab, et maakohus ei ole eelosundatud põhimõtet järginud. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja arusaam on eksitav. Maakohus ei ole sõnagagi puudutanud erandlike asjaolude puudumist kuritegude tehioludes või J.V isikus. Küll on aga maakohus
mõttest tulenevalt analüüsinud, kas üldkasuliku töö kohaldamise formaalsete eelduste kõrval on J.V puhul täidetud ka materiaalsed eeldused st kas J.V on üldkasulikuks tööks sobiv ning leidnud kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et arvestades J.V varasemat käitumist, kohtumenetlusest kõrvalehoidumist ning kindla elukoha puudumist ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik. J.V poolt esitatud taotlus arvata karistusaja hulka ka 2012.a
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.