lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: M.T; ik: XXX; elukoht: xxxx. Kaitsja: Janika Drobot, Eesti Õigusbüroo OÜ, Lembitu 8-1, Tallinn, 10114 RESOLUTSIOON 1. Jätta M.T kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 12.02.2018 otsusele nr 2302,17,013002 M.T karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 12.02.2018 otsus nr 2302,17,013002 M.T karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, selles, et M.T juhtis mootorsõidukit 15.12.2017 kella 10:10 ajal Tallinnas Jääraku tee ja Kelluka tee reguleerimata ristmikul ja ei andnud teed LM 221 "Anna teed" alusel sõidueesõigusega teel paremalt lähenenud sõidukile Porsche ning sõitis talle ette, mis kokkupõrke vältimiseks kaubikuga tõmbas paremale ning sõitis vastu aeda. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XxxxOÜ-le, aia omanik xxxx ning tervisekahjustused xxxx. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 ja § 17 lg 1 kohustusi ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isik alljärgneva kaebuse Kaebuse esitaja sai Põhja Prefektuuri kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 2302,17,013002, millest sai teada, et teda karistati Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses summas 180 eurot. Kaebuse esitaja ei nõustu otsusega alljärgnevatel põhjustel. Kaebuse esitaja sõites Jääraku tee Kelluka tee ristmikule oli kindel et peatee on vaba ja saab sõita. Olles juba peateel nägi, et suure kiirusega läheneb sõiduauto. Kohapeal käinud politseipatrull teatas, et kaebuse esitaja ei ole süüdi, kuna on näha, et auto liikus suure kiiruse ületamisega vähemalt 80 km/h. Seoses sellega kaebuse esitaja ei saanudki näha teist sõidukit. Kellukese teel on kiiruse piirang 30 km/h. Järelikult kaebuse esitaja ei ole rikkunud liiklusnõudeid ja on alusetult karistatud. Kaebuse esitaja kunagi ei ole rikkunud mingeid norme. Arvestades ülaltoodut kaebuse esitaja palub tühistada otsuse täies ulatuses, kuna ei ole rikkunud liiklusnõudeid ja on alusetult karistatud Liiklusseaduse alusel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et sõitis mööda Jääraku teed, lähenes ristmikule, nägi, et kedagi ei ole ja järsku paremalt poolt mööda Kelluka teed tuli sõiduauto, mis tegi manöövri paremale ning sõitis aeda sisse. Läks autojuhi juurde küsima kuidas ta end tunneb, palus kutsuda politsei. Tundis autost alkoholi, pohmelli lõhna. Jäi seisma „Anna teed“ märgist poole meetri kaugusele. Pärast ajas sõidukit tagasi meetri võrra. Sõidutee oli kaherealine, ühesuunaline, standardlaiusega, iga rada 3 meetrit. Tee läheb allapoole, kui tema poolt vaadata, tee on sirge ja nähtavus on poole pikkuse ulatuses, 300 meetrit. Sõitis nii palju välja seetõttu, et ei näinud kedagi, ei tea kust ta tuli. Kui välja sõitis, siis järsku ilmus. Musta värvi auto on hästi nähtav. Kelluka tänaval on parema käe reegel, siis on kiirus 30 km/h, seal kus kokku said, oli 50 km/h. Eespool on hoovid, kehtib parema käe reegel. Sellel ristmikul on „Anna teed“ märk. On näha märk, et samaväärsete teede ristmiku ala lõpeb. Oli kohustus teed anda ja andis teed. Jäi ristmikul seisma, vaatas paremale, veendus, et kedagi ei ole. Porsche ületas kiirust, sest kõigepealt on 30 km/h ja siis 50 km/h. 50 km/h kiiruseni ei ole võimalik nii lühikese maaga jõuda, 100 meetrit on eelmise ristmikuni. 2 Tunnistajana üle kuulatud Xxxx selgitas, et 15.12.2017 oli liiklusõnnetus. Sõitis kodust Rahvakooli tee 8 välja, Kellukat pidi üles. Sõitis kuni ristmikuni Jäärakuga oma kiirusega, seal on väike kiirus, 30 km/h. Sõidab iga päev. Kui tee hakkab tõusma, teab, et vasakul on Jääraku teega ristumine, „Anna teed“ märk. Nägi, et risti liigub valge mikrobuss, tundus, et hakkab pidurdama. Jätkas sõitu ja sai aru, et ei peatu. Et vältida kokkupõrget alustas pidurdamist, võttis paremale. Väga väike ristmik, tänavavalgustuspostid. Ei saanud temast mööda, pidi aeda sisse sõitma. Autot vedas paremale. Teist manöövrit ei oleks saanud teha, muidu oleks sisse sõitnud, bussijuhile oleks olnud ebameeldivad tagajärjed, auto kaalub 2 tonni. Kaubik oli lähenemas, nagu pidurdas, siis veendus, et ei pidurda. Püüdis ümber põigata, alustas pidurdamist, rool paremale. Autol on väga efektiivsed pidurid. Teepeenral oli lumi, peateel oli asfalti rohkem väljas, teel, kus buss sõitis, oli libedam. Rooli keerates hakkas teepeenrale vedama. Rohkem ei saanud keerata, seal oli post. Sõites sai aru, et ta peatub, kuid kui oli jäänud vähe maad, siis oli selge, et ei peatu. Tee on sirge, 90 kraadine ristmik, nähtavust piirab post, aed, kuid bussi kõrguselt on kõik hästi näha, selge, et nägi teda, peatus. Kaubikul olid pidurdusjäljed, kuid ei saanud pidama, ei valinud sellist kiirust, et pidama saada. Tehtud fotol on näha, et kaubik on jäänud seisma üle poole tee peal, pigem ¾ peal, saadab foto kohtule. Joovet kontrolliti indikaatorvahendiga kohapeal, haiglas võeti veri alkoholile ja narkootikumidele. Tulemus oli negatiivne. Sõiduk kuulub firmale, on juhatuse liige ja omanik. Sõiduk oli üle kuu aja remondis, taastamismaksumus oli 24 000 eurot, sõiduk on sõidukorras. Teab, et kindlustus hüvitas aia taastamise, kuid summat ei tea. Tunnistajana üle kuulatud Xxxx selgitas, et liiklusõnnetust ise ei näinud. Auto sõitis aeda sisse. Oli majas ja kuulis lööki ning läks välja. Aeda sisse sõitnud sõiduki juht oli autos, tal oli halb olla, aitas juhi välja. Teise sõiduki juht oli oma autos. Seal olid Porsche ja valge mikrobuss. Aeda sõitis Porsche, juht oli vanem mees, kes istub saalis tema taga. Pakkus juhile vett, tabletti, kuid siis tulid politsei ja kiirabi. Aed sai viga, lendas välja, kuid on parandatud. Palju maksma läks, seda ei tea, kindlustus hüvitas. Sai aru, et mikrobuss sõitis tagasi, jäljed olid näha, tegi fotod. Jäljed olid küllaltki kaugel ristmikust, kaevu kaanest edasi. Porsche kiirust ei tea, Porsche on selline, et iga kiirusega võib aia maha sõita. Saadab fotod kohtule. Kaitsja jäi kaebuse juurde, leides, et kaebuse esitaja andis teed. Pidurdas ristmikul, hakkas sõitma peateele, jäi seisma poole meetri kaugusel ristmikust. Esitatud piltidel on arusaamatu, kelle jäljed need on ja kus auto täpselt seisis. Kui politsei käis kohapeal, koostati skeem. Fiat Ducato on 0,7 meetri kaugusel. Kaebuse esitaja andis teed, teadmata põhjusel tegi Porsche juht manöövri paremale ja sõitis Jääraku 46 aeda. Otsus tuleks tühistada täies ulatuses. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, jääb arusaamatuks kaebuse motiiv. Kaebuse esitajat süüdistatakse selles, et tema, juhtides mootorsõidukit, reguleerimata ristmikul ei andnud teed paremalt lähenevale sõidukile Porsche. Kaebuse esitaja selgitustest nähtuvalt ei saanud ta aru, kust Porsche tuli. Väljend „Anda teed“ on lahti kirjutatud Liiklusseaduse § 2 p 1, anda teed, mitte takistada, on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Teise sõiduki juht on pidanud kaebuse esitaja käitumise tõttu muutma suunda ja kiirust. Kaebuse esitaja on välja sõitnud vähemalt poole ristmiku peale. Seda ei saa lugeda tee andmiseks. Igati normaalne reaktsioon on keerata ohust eemale. Kaitsja on väitnud, et jäljed ei ole seostatavad, kuid fotodelt on näha kuidas on pidurdusjälg lõppenud ja läheb Fiati alla. Läbi menetluse on kõlanud, et sõiduk oli kaugemal. Kui avariigrupp tuli, olid jäljed juba hävinenud, kuid on olemas tunnistajatel. M.T ei täitnud kohustust anda teed ja ta on olnud tähelepanematu. Kui oleks nõudeid järginud, oleks märganud ega oleks ette sõitnud. Mingeid takistusi, mis nähtavust piiraks, ei ole. Puutuvalt alkoholi, siis esimesena kohale tulnud politsei kontrollis, siis võeti veri. Mis trükiviga see on, et teatises puudub vigastuste lahter. Viiteid joobele ei ole. Veri saadetakse EKEIsse, Ida-Tallinna Keskhaigla ei saa väljastada paberit joobe kohta, see tuleb EKEIst. Liiklusõnnetuse põhjustamist ei saa Xxxx inkrimineerida. M.T oleks saanud teha kõik selleks, et ei kujutaks ohtu. Isikule on määratud rahatrahv 1/3 ulatuses, maksimaalne oleks olnud 1200 3 eurot või arest või juhtimisõiguse äravõtmine. Määratud karistus on proportsionaalne ja vastab kohtupraktikale. Jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja väärteotoimikuga, kohtule kohtuistungil esitatud fotodega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt
lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et M.T süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit 15.12.2017 kella 10:10 ajal Tallinnas Jääraku tee ja Kelluka tee reguleerimata ristmikul ja ei andnud teed LM 221 "Anna teed" alusel sõidueesõigusega teel paremalt lähenenud sõidukile Porsche ning sõitis talle ette, mis kokkupõrke vältimiseks keeras paremale ning sõitis vastu aeda. Oma sellise tegevusega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ja varalise kahju XxxxOÜ-le, aia omanik Xxxxning tervisekahjustused Xxxx. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja protokollile lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta, s.o Jääraku ja Kelluka tänava ristmikku ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohas on kaks sõidukit. Tee on kaetud kinnisõidetud lumega, mille sõidetava osa laius on 5,3 meetrit. Liiklusmärk nr 221 „Anna teed“ asub valge kaubiku reg nr xxxxparempoolse tagaratta juures ja sõiduk ise on esiosaga sõidueesõigusega teel, s.o Kelluka tänaval. Must sõiduk Porsche reg nr xxxx seisab esiosaga vastu Jääraku teel asuvat aeda ning on näha auto esiosa kahjustused ja aia kahjustused. Eeltoodust nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt juhitud kaubik reg nr xxxx„Anna teed“ liiklusmärgist mööda sõitnud ja seisma jäänud sõidueesõigusega teel. Sõidueesõigusega teel sõitnud sõiduki Porsche reg nr xxxxjuht on kõrvalteelt ette sõitnud sõidukit nähes keeranud rooli paremale, et kaubikule otsasõitu vältida ning seetõttu on sõitnud vastu aeda. Selliste sündmuste käigu osas ei ole ka vaidlust. Vaidlus on selle üle, kelle süül selline liiklusõnnetus tekkis. 4 Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema liiklusohtlikku olukorda põhjustanud ei ole. Sõites Jääraku tee Kelluka tee ristmikule oli kindel, et peatee on vaba ja saab sõita. Olles juba peateel nägi, et suure kiirusega läheneb sõiduauto. Miks Porsche juht manöövri paremale tegi, tema ei tea. Samas nähtub sündmuskoha fotodest, et kaubiku Fiat Ducato ees on näha pidurdusjälg, kuid sõiduk ise on pidurdusjäljest tagapool. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tagurdas ta tagasi kuskil meetri võrra. Samas fotolt nähtuv pidurdusjälg on oluliselt pikem kui meeter. Lisaks sellele on tunnistajad Xxxxja Xxxxise pildistanud sama pidurdusjälge, mis on sündmuskohal seisva Fiat Ducato ees ning andnud selgitusi, et Fiat Ducato oli ristmikule välja sõitnud enam kui poole tee laiuselt. Tunnistajate poolt esitatud fotod viitavad üheselt sellele, et need jäljed saavad kuuluda vaid sõidukile Fiat Ducato, mida juhtis kaebuse esitaja. Kui arvestada seda, et jälje lõpp tähistab põhimõtteliselt sõiduki esiratta keskkohta, tuleb jälje pikkusele lisada veel sõiduki esiosa pikkus esiratta keskkohast ettepoole, mis on enam kui pool meetrit. Seega oli liiklusõnnetuse hetkel vähemalt pooles laiuses Kelluka tee sõidutee osa tõkestatud. Juhul, kui Xxxxsai lõpuks aru, et talle teed ei anta ja sõidutee oli pooles laiuses tõkestatud, ei saanud Xxxxenam viimasel sekundil hakata mõtlema, kas kaubik peatub ja talle jääb edasiliikumiseks tema juhitud sõiduki laiusele vastav vahe kaubiku esiosa ja tänavavalgustusposti vahelt või tõmbab ta rooli järsult paremale ja väldib tee tõkestanud sõidukiga kokkupõrget. Viimasel hetkel tehtav järsk pidurdus ilmselt kokkupõrget ära poleks hoidnud, sest pidurdustee olnuks väikese vahemaa tõttu liialt pikk. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis tuvastada, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Ja
lg 1, mille kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt sõites Jääraku tee Kelluka tee ristmikule oli ta kindel, et peatee on vaba ja saab sõita. Olles juba peateel nägi, et suure kiirusega läheneb sõiduauto. Kohus juhib tähelepanu, et Kelluka tee on sirge ja piisavalt pikk, nii et on näha ka kaugemalt lähenevat sõidukit. „Anna tee“ liiklusmärk kohustab juhil veenduda, et sõidueesõigusega teelt ei lähene ühtegi sõidukit ja on ohutu sõidueesõigusega teed ületada ilma seal sõitvaid sõidukeid segamata. Seda kaebuse esitaja aga ei teinud. Ei ole eluliselt usutav ega reaalselt võimalik, et sõidueesõigusega tee oli täies ulatuses tühi ja siis juba sekundi pärast on seal liikunud sõiduk jõudnud kohakuti kaebuse esitaja sõidukiga. Sündmuskoha fotodelt on näha ja kaebuse esitaja enda ning tunnistaja Xxxxütlused kinnitavad, et Kelluka tee on pikk ja sirge, seega nähtavuse kaugus on piisav, et veenduda ristmikult väljasõidu ohutuses ja võimaldada tee andmist sõidueesõigusega tänaval liikuval (ka kiiremini kui liiklusmärgid lubavad liikuval) sõidukil. Seejuures juhtis kaebuse esitaja kaubikut, mille vaateväli on kõrgemal asuva juhiistme tõttu oluliselt parem kui madalal sõiduautol, mille juhi vaatevälja võib takistada piirdeaed. Seega menetlusalune isik ei veendunud piisava hoolsusega, et on ohutu sõiduõigusega teele sõita ja ei andnud teed LM 221 "Anna teed" alusel sõidueesõigusega teel paremalt lähenenud 5 sõidukile Porsche ning sõitis talle teele ette, mis omakorda kokkupõrke vältimiseks keeras paremale ning sõitis vastu aeda. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad
See aga ei tähenda automaatselt seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Vaja on ka analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollis ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud kahjustada saanud sõidukit Porsche ning selgelt on näha sõiduki kahjustused, s.o esiosa on deformeerunud. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, saab väita, et tekkinud on varaline kahju sõiduki omanikule OÜ-le Xxxx. Samuti nähtub, et kahjustusi on saanud aed, millele Porsche otsa sõitis ning silmnähtavalt vajab see taastusremonti. Seega on varaline kahju tekkinud ka aia omanikule Xxxx. 6 Kohtuistungil selgitas tunnistaja Xxxx, et tema sõiduk on taastatud ja sõidukorras ning sõiduki taastamisremondiks kulus 24 000 eurot. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt on tema kinnistu aed samuti kindlustuse kuludega taastatud, kuid kui suur oli taastamisremondi maksumus, seda ta ei tea. Seega saab tunnistajate ütlustest teha järeldused, et tekkinud varalised kahjud on kindlustusandja poolt hüvitatud ning sõiduki Porsche taastamismaksumus oli oluline. Ida-Tallinna Keskhaigla teatisest liiklusõnnestuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtuvalt oli 15.12.2017 kell 10.20 toimunud liiklusõnnetus Jääraku 49 ees, mille tagajärjel Xxxxsaabus haiglasse ning tal tuvastati kerged tervisekahjustused ja temale määrati ambulatoorne ravi. Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud teistele isikutele varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Puutuvalt kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud väitesse, et kaebuse esitaja tundis pärast liiklusõnnetust tunnistaja Xxxxjuurest alkoholilõhna ning kaitsja väidet selle kohta, et IdaTallinna Keskhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et Xxxx võis olla kerge joove, leiab kohus, et taolised väited tuleb jätta tähelepanuta. Tunnistaja Xxxx ütlustest nähtuvalt kontrolliti temal joobe olemasolu või puudumist liiklusõnnetuse sündmuskohal politseiptarulli poolt indikaatorvahendiga ning haiglas võeti temalt joobe tuvastamiseks vereproov. Vastavalt Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korrale võetakse vereproov küll üldjuhul tervishoiuteenuse osutaja juures, kuid proov edastatakse riikliku ekspertiisiasutuse laborisse ja hinnangu alkoholisisalduse olemasolu või puudumise kohta annab riiklik ekspertiisiasutus, mitte tervishoiuteenuse osutaja. Seega ei saa Ida-Tallinna Keskhaigla teatisel oleva märge „kerge“ viidata joobe astmele, vaid viitab tervisekahjustuse raskusastmele. Vereproovis tuvastatava alkoholisisalduse kohta antakse riiklikus ekspertiisiasutuses uuringu tulemusena hinnang mitte joobe raskusastmetes, vaid milligrammides ühe grammi vere kohta. Väärteoasjas ei leidu riikliku ekspertiisiasutuse uuringut tunnistaja Xxxxjoobe olemasolu või puudumise kohta. Seega ei saa kohus kaebuse esitaja ega kaitsja väidetega Xxxxil alkoholi tarvitamise tunnuste või joobe esinemise kohta arvestada. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja eiras
lg 1 ja § 57 lg 1 sätestatud nõudeid ning selle tulemusena tekitas teistele isikutele varalist kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustuse. Seega on täidetud kõik
lg 1 süüteokoosseisu tunnused ning kaebuse esitaja käitumises sisaldub
Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis kohtuistungil, et tema liiklusnõudeid rikkunud ei ole ning andis teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalised kahjud ja tervisekahjustused hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Ja kuigi väärtegu ei ole toime pandud teadlikult ja tahtlikult, siis juba väärteo koosseis ise näeb ette mootorsõidukijuhi karistamise liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. 7 Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et M.T käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 57 lg 1 sätestatud kohustusi ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Hinnates M.T süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusohtlik olukord, kus kokkupõrke vältimiseks pidi Porsche juht teelt kõrvale keerama ja sõitis vastu aeda. Selle tagajärjel sai varalise kahju XxxxOÜ, aia omanik Xxxxning tervisekahjustusi Porsche juht Xxxx. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena, kuna kahjustused ei olnud väga suured. 8 Seejuures ei tuvastanud kohtuväline menetleja menetluse jooksul karistust raskendavaid asjaolusid. Küll on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Kuigi menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses möönnud, et süüdi on mõlemad juhid, siis kaebemenetluses menetlusalune isik oma süüd ei tunnistanud. Seega tegelikkuses väärteomenetluses kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja oma süüd ei tunnista, vaid süüdistas juhtunus hoopis peateel sõitnud sõiduki juhti Xxxxi. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta Kohus juhib tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt on kaebuse esitajal kehtiv väärteokaristus
Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib korduvalt liikluseeskirju rikkunud isiku puhul mõista rangema karistuse, kui seda esmakordse rikkuja puhul. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuste põhjustajate karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses ettevaatlikumad ja hoolsamad. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole, kuigi seadus sellise võimaluse annab. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus väga leebe ja selle on ilmselgelt tinginud asjaolu, et kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik oma süüd osaliselt tunnistanud. Samas, arvestades väärteo asjaolusid, saabunud tagajärgi ja kohtuvälise menetleja poolt väga leebe karistuse määramist, leiab kohus, et määratud karistuse kergendamine ei oleks proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Kaebuse esitaja olukorda raskendada kohus kaebemenetluses aga ei saa ning seega jätab karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.