Obsah (7)

§ 424§ 74§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50

1-15-10755 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 11.01.2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 1-15-10755 Kohtunik Katre Poljakova Kohtu

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses; Helen Kiviloo isikukood: XXX, Eesti A.E , Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, ametlikult ei tööta, teeb juhutöid, elukoht: XXX, väärteokorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.01.2015.a kell 02:31 kuni 17.01.2015.a kell 13:40, alates 17.01.2015.a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 17.01.2016.a; Varem kohtulikult korduvalt karistatud, viimati: 01.07.2013.a Pärnu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta

§ 74kohaldamisel katseajaga 2 aastat koos sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4, 6 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§ - dest 65 lg 2; 68 lg 1; 69; 75 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada A.E

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.01.2015, s.o 1 päev, mõistes A.E-le lõplikuks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.

§ 65

lg 2 alusel mõistes A.E-le liitkaristust kohtuotsuste kogumis suurendada temale käesoleva otsusega mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse s.o 01.07.2013 Pärnu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada A.E-le mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga 717 Varasem karistus (seitsesada seitseteist) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Allutada A.E vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. 6. Käitumiskontrolli ajal on A.E kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: • • • • • • • • elama alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta A.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 11 (üheteistkümneks) kuuks.

1. LS § 127 alusel on A.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
2. A.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
3. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 6 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel A.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis) eurot; • kaitsjatasu kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 120.- (ükssada kakskümmend) eurot; • KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud A.E tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu A.E on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 17.01.2015 kella 02.31 ajal Harjumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 41.kilomeetril suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 0,94 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/nõudeid. Seega A.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

21. detsembril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo, süüdistatav A.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.01.2015, s.o 1 päev, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 01.07.2013 Pärnu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva, mis asendada

§ 69

lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 717 (seitsesada seitseteist) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) 2) 3) 4) elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) 6) 7) 8) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 11 (üheteistkümneks) kuuks. Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et süüdistatav A.E-le on selgitatud, et süüdi mõistva kohtuotsuse korral peab ta hüvitama käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt: kaitsjatasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 585 eurot. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.01.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav A.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Kaitsjat kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ei soovinud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A.E tuleb süüdi tunnistada temale

§ 424

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ning määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.E on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub A.E-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele kogusummas 120.- eurot. Süüdistatavalt sundraha, asitõendi saatekulu ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 6 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/