Obsah (5)

§ 423§ 73§ 78§ 56§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 23. novembril 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-6177 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri P.B Kohtuistungi sekret

§ 423

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav P.B elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Kannatanu esindaja vandeadvokaat Rene Varul vandeadvokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.B

§ 423lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada P.B 1 (ühe) aasta vangistusega. 3.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi 1 kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. DVD+R plaat liiklusõnnetuse sündmuskoha fotodega (Pakend nr 1) ja DVD+R plaat kõneeristusega (Pakend nr 2) jätta kriminaalasja juurde.
2. Mõista P.B-lt KrMS § 180 lg 1 alusel kannatanu S.P. (isikukood XXX) kasuks välja 1159 (üks tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti kriminaalmenetluses esindajale makstud tasu katteks.
3. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et P.B on õigus kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu 1159 (üks tuhat ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 20 senti tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja ekspertiisitasu 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot.
5. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et P.B on õigus riigituludesse väljamõistetud menetluskulud summas 918 (üheksasada kaheksateist) eurot tasuda ositi 9 (üheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Riigituludesse menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
6. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest 2 loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
7. detsembril 2016 alates kella 13.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus P.B süüdistatakse

§ 423

lg 1 järgi selles, et tema 27.04.2015 kella 17.30- 17.40 vahel Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste mnt 4.4 kilomeetril juhtis kaubikut Ford Transit reg. märgiga XXX Otepää suunas ning sõitis tagant otsa samas suunas liikunud jalgrattale, mida juhtis I.P.. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus sündmuskohal jalgrattur I.P., kelle surma põhjuseks oli liittrauma lülisamba kaelaosa, mõlemapoolsete roiete ja vaagnaluude murdudega ning siseorganite rebendite ja kopsupõrutusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Süüdistuse kohaselt rikkus P.B liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 33 lg 1, § 35 lg 1, § 33 lg 11 p 1, § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid. II. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kannatanu S.P. ütluste (kd 2, tl 1-3) kohaselt kuulis ta abikaasa I.P. liiklusõnnetuses hukkumisest 27.04.

1. a kella 19.16 paiku, kui talle helistas kaplan. 27.04.
2. a ütles abikaasa talle, et läheb jalgrattaga sõitma. Ta käis sageli maanteel rattaga sõitmas, oli liikluses hoolikasja järgis liiklusreegleid. Ta ei vastanud sõitmise ajal kunagi telefonikõnedele. Tunnistaja R.K. ütlused (kd 2, tl 5-6) tõendavad, et
3. a aprillikuus kella 17.30 paiku sõitis ta Tatra-Otepää-Sangaste maanteel Otepää suunas. Sõidukis oli veel tema elukaaslane K.S., kes istus juhi kõrvalistmel. Pärast seda, kui ta keeras Võru maanteelt ära Otepää maanteele ja oli saanud sõita 3-4 km, nägi ta et 400-500 m temast eespool tegi traktorist möödasõidu valge Transit buss, reastudes oma sõiduritta tagasi. Ta laskus sel ajal orgu ja väikebussi manöövrit oli hästi näha. Peale orgu tuli paremkurv ja buss ei olnud enam tema vaateväljas. R.K. tegi samuti traktorist möödasõidu ja paarisaja meetri pärast märkas ta teepeal vedelemas autoosasid. Ta põikas neist mööda ja märkas põllul jalgratast. Ta peatas oma sõiduauto tee ääres asuvas bussipeatuses. Sellest umbes 300 m edasi seisis paremal teeääres sama valge buss. Tema auto ette jäi seisma veel üks sõiduk, mille juht küsis, mis siin juhtus. R.K. väljus autost ja kõndis õnnetuspaigale, helistades samal ajal numbrile
4. Õnnetuskohal peatus üks Subaru, mille juht läks põllul lamava inimese juurde ja pööras ta külili. Mehel oli veel pulss olemas, ta hingas 3 korinal. K.S. tõi sõidukist teki ja nad panid selle kannatanule peale. Kiirabi saabus sündmuskohale umbes 20 minutit peale telefonikõnet. Meest neil elustada ei õnnestunud. Transit bussi juht õnnetuspaigale ei tulnud, jäi seisma K. auto juurde, kus vestles K.S.ga. Elukaaslane ütles talle pärast, et transitijuht oli olnud šokis, nuttis, ütles, et oli päikesesirmi alla tõmmanud. R.K. sõnul oli päike õnnetuse ajal hästi madalal ja pimestas nägemist. Tee on õnnetuspaigas hästi kitsas. Menetleja õiend (kd 2, tl 43) kinnitab, et R.K. tegi häirekeskusesse numbrile 112 kõne liiklusõnnetuse kohta 27.04.2015 kell 17.
5. Tunnistaja K.S. ütlused (kd 2, tl 7-8) tõendavad, et pärast traktorist möödasõitu umbes 1 km kaugusel märkasid nad R.K.ga teel vedelemas jalgratta juppe ja põllul jalgratast. Nad sõitsid teel olevatest juppidest mööda ja jäid seisma. Eespool seisis valget värvi kaubikbuss. Nad jooksid R.K.ga tagasi jalgrattajuppide juurde ja märkasid põllul inimest, samal ajal helistas K. numbrile
6. Seal jäi veel seisma üks Tartu poolt tulnud sõiduk, mille juht katsus kannatanu pulssi. K.S. sõnul ei saanud ta aru, kas kannatanu sel hetkel oli elus või mitte. Ta ei liigutanud ja hingamist ei olnud kuulda. K.S. tõi autost teki ja kattis sellega kannatanu kinni. Pärast seda läks ta oma auto juurde tagasi. Vahepeal oli sinna tulnud meesterahvas, kes ütles, et ta ei tahtnud ja ei saanud aru, mis ta tegi, sellepärast sõitis nii palju maad edasi. Mees oli šokis ja korrutas sama lauset. K.S. küsis temalt , mis juhtus. Mees vastas, et ta oli enne traktorist möödasõitu rääkinud mobiiltelefoniga, kõne lõpetas ta möödasõidu ajal, seejärel pani telefoni käest, reastus oma sõiduvööndisse tagasi ning hakkas päikeseprille otsima ja päikesesirmi ette tõmbama. Selle tegevuse vältel oligi käinud pauk. Ta ütles, et ei julge õnnetuspaigale minna. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (kd 2, tl 11-12, fotod tl 16-19) nähtub, et liiklusõnnetuse koht asub Tartumaal Kambja vallas Tatra-Otepää-Sangaste maantee 4,4 kilomeetril. Enne sündmuskohta on kerge tõus ja parem kurv. Asfaltkattega tee on kuiv ja sõidukorras. On fikseeritud sõidukite osade paiknemine paremal tee poolel ja põllul ning laiba asukoht. Sündmuskohast 57,8 m edasi on paremal teeots, sellest 178,4 m edasi seisab teeääres kaubik Ford Transit suunaga Otepää poole. Liiklusõnnetuse aktist (kd 2, tl 114-15) nähtub, et üks liiklusõnnetuses osaleja oli P.B, kes juhtis sõidukit Ford Transit reg märgiga XXX. Tema sõidukil on muljutud esimene parem nurk. Stange, tuli, esiklaas. Teine osaleja on I.P. jalgrattal, jalgratas deformeerunud. Vaatlusprotokolli lisana on koostatud skeem, millel märgitud samad esemed ja vahemaad, mis vaatlusprotokollis. Pärisuunas sõiduraja laius on 3,6 m, vastassuunas 4,1 m, parem teepeenar 1,6 m. Liiklusvahendi Ford Transit reg. märgiga XXX vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et süüdistatava P.B poolt juhitud sõidukil on saanud vigastada parem esimene nurk: poritiib, stange, esituli, udutuli, kapott, esiklaas, peegel ja suunatuli. Rooliseade ja pidurisüsteem töötavad, rehvid vastavad nõuetele, tuled põlevad. Parem peegel on liiklusõnnetuse käigus küljest murdunud (kd 2, tl 20-25). Vaadeldud on ka jalgratast Scott (kd 2, tl 26-29), mille raam on kõver, tagaratas ja tagumine käiguvaheti on raamist eraldunud. Tagaratta velg on kõver. Eksperdi arvamus tõendab, et I.P. surma põhjuseks on liittrauma lülisamba kaelaosa, mõlemapoolsete roiete ja vaagnaluude murdudega, siseorganite rebendite ja kopsupõrutusega, 4 mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kõik vigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud 27.04.2015 löögist kaubikult jalgrattal sõitvale kannatanule ning keha järgneval paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu, esemeid. I.P. ei olnud alkoholi- ega narkojoobes (ekspertiisiakt nr 15E-LÕS0014/114, kd 2, tl 32-37). Süüdistatava P.B ütluste (kd 2, tl 49-51) järgi juhtis ta 27.04.2015 tööandjale kuuluvat kaubikut Ford Transit reg märgiga XXX, sõites Tartust töölt koju Otepää suunas. Tatra-OtepääSangaste maanteel enne Kiisa mäkke jõudmist, vahetult enne mäe jalamit tegi ta traktorist möödasõidu ja reastus paremasse sõiduvööndisse tagasi. Kaubikus on seadistatud telefoniga rääkimiseks käed-vaba süsteem, mis aktiveerub kohe kui sõidukisse istuda. Talle helistati töö asjus ja just sellel hetkel, kui ta andis telefoninumbrit, toimuski kokkupõrge. See oli Kiisa mäel varsti pärast traktorist möödasõitu. Mäe jalamil pimestas teda päike ja vastu mäge sõites oli nähtavus tugevasti häiritud. Ta tõmbas päikesesirmi alla ja käiski pauk. Sõiduki kiirus kokkupõrke hetkel oli 90 km/h või veidi alla selle. Ta ei näinud jalgratturit üldse, kokkupõrke hetkel nägi silmanurgast, et midagi lendas. Sõiduk veeres vabahooga edasi kuni seisma jäi. Ta tuli autost välja ja jalutas pool maad tagasi, nägi põllul maas inimest, tee ääres vedelemas jalgratast ja sai aru, mis oli juhtunud. Ta oli šokis ja ei suutnud õnnetuspaigale minna. Kui ta teepeenrale istus, peatus auto ja noormees jooksis õnnetuspaigale, naine jäi tema juurde. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (kd 2, tl 41-42) tõendab, et P.B helistas 27.04.2015 kell 17.20 numbrile XXX, kõne on kestnud 3 minutit. Tunnistaja A.K. ütlused (kd 2, tl 9-10) tõendavad, et see number kuulub talle. Ta on tööülesannete tõttu korduvalt helistanud Agriland OÜ-s töötavale Taavile, kelle perekonnanime ei tea. Viimati suhtles ta temaga kevadel, võimalik, et õnnetuse päeval. Kui kõne ajal oleks midagi erakordset juhtunud, näiteks pauku kuulnud, oleks see talle meelde jäänud. Midagi sellist ei olnud ja liiklusõnnetusest kuulis ta alles politseis ülekuulamise päeval, s.o 04.08.
7. Ta teab, et kaubikul, mida Taavi kasutab, on telefoniga rääkimiseks käed-vaba süsteem. Taaviga rääkides ei ole aru saada, kas ta seda kasutab või ei. Prokurör loobus kohtuvaidlustes P.B süüdistusest LS § 33 lg 11 p 1 nõude rikkumises, mille kohaselt juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist. KrMS § 14 lg 2 kohaselt vabastab prokuröri poolt süüdistusest loobumine kohtu menetluse jätkamise kohustusest ja selline loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseks. Käesolevas kriminaalasjas loobus prokurör süüdistusest vaid osaliselt ning kohus ei saa sellest tulenevalt anda hinnangut sellele, kas kõrvaliste toimingutega tegelemine (telefoniga rääkimine, päikesirmi alla tõmbamine) oli põhjuslikus seoses P.B poolt liiklusõnnetuse põhjustamisega. Vaidlust ei ole selles, et I.P. hukkus 27.04.2015 Tartumaal Kambja vallas Tatra-OtepääSangaste mnt 4,4 kilomeetril jalgrattaga sõites kui talle sõitis tagant otsa kaubik Ford Transit reg märgiga XXX, mida juhtis P.B. Surma põhjuseks olid löögist kaubikult ning keha järgneval paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu saadud vigastused. P.B ei tunnista end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, leides, et päike pimestas teda niivõrd, et ta jalgratturit ei näinud. See oli sekundite küsimus ja ta ei saanud otsasõitu vältida. 5 P.B-le on arvatud süüks liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, mis põhjustas inimese surma.

§ 423koosseis kujutab endast materiaalset ettevaatamatusdelikti.

Seega tuleb kohtul sarnaselt tahtliku süüteoga kontrollida tegu, tagajärge ja nendevahelise põhjusliku seose olemasolu. Vastutus järgneb vaid siis, kui isik on rikkunud hoolsuskohustust. P.B-le on arvatud süüks liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, mis põhjustas inimese surma.

§ 423koosseis kujutab endast materiaalset ettevaatamatusdelikti.

Seega tuleb kohtul sarnaselt tahtliku süüteoga kontrollida tegu, tagajärge ja nendevahelise põhjusliku seose olemasolu. Vastutus järgneb vaid siis, kui isik on rikkunud hoolsuskohustust. LS § 14 lg 2 sätestab üldise liiklusreegli, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Juhi üldkohustusena näeb LS § 33 lg 1 ette, et juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. LS § 35 lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Selleks, et hinnata, kas P.B on liiklusnõuete rikkumisega põhjustanud jalgratturi surma, tuleb kohtul võtta seiskoht talle süüks arvatud LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõuete täitmise osas, mis reguleerivad sõidukiiruse valimist. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 50 lg 3 p 2 kohaselt peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusõnnetuse toimumise ajal 27.04.2015 kella 17.30 paiku oli kuiv päikseline ilm, mida tõendavad tunnistajate R.K. ja K.S. ütlused, samuti süüdistatava enda ütlused.

1. aprillil loojub päike kell 21.
2. Tunnistajate sõnul paistis päike kella 17.30 paiku hästi madalalt. Mõlema samas suunas, Otepää poole liikunud juhi R.K. ja P.B ütluste kohaselt pimestas päike nägemist. Olukorras, kus päike pimestab ja takistab nähtavust, on sõidukijuht tulenevalt LS § 50 lg 3 p-st 2 kohustatud vähendama kiirust selliselt, et ta oleks vajadusel võimeline seisma jääma. P.B seda ei teinud. P.B enda ütlustega on tõendatud, et päike pimestas teda mäe jalamil, sõitu jätkas ta kiirusega umbes 90 km/h ning jalgratturit ta ei näinud. Kohus leiab, et P.B oli kohustus sellises olukorras kiirust vähendada, et võimalikku ohuolukorda vältida. Vahetult enne otsasõitu oli P.B rääkinud telefoniga. Seda kinnitavad nii tema enda ütlused kui ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. P.B ütluste kohaselt otsis ta telefoninumbrit. Ta on ise muuhulgas öelnud, et just sellel hetkel kui ta andis telefoninumbrit, toimuski kokkupõrge. Samas on ta öelnud ka, et kokkupõrge toimus hetkel, kui ta päikesirmi alla tõmbas. Viimased ütlused kattuvad tunnistaja K.S. ütlustega, kellele P.B tunnistas 6 vahetult sündmuskohal, olles alles toimunud sündmuse mõju all, et kui ta hakkas päikeseprille otsima ja päikesesirmi ette tõmbama, siis selle tegevuse ajal toimus kokkupõrge. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et enne sündmuskohta on kerge tõus ja parem kurv. P.B ütluste kohaselt pimestas päike teda mäe jalamil ja ta tõmbas ette päikesesirmi. Tegemist oli teega, mida P.B kasutas Tartust kojusõiduks sageli. Seega oli talle hästi teada, millised on ohtlikud teelõigud sellel teel ning asjaolu, et mäkke tõustes on päike talle vastu ja võib pimestada, ei saanud talle olla teadmata. Tegemist ei olnud olukorraga, kus päike oleks ootamatult pilve tagant välja tulnud, oli selge päikeseline päev. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seda kiirust P.B ei ületanud. Ta sõitis oma sõnul kiirusega 90 km/h või vähem. Arvestades ilmastikuolusid, kus päike oli madalal ja juhi pimestamise oht seega olemas, ei vähendanud aga P.B sõiduki kiirust, kuigi talle olid tee iseärasused teada, see et tee tõuseb ja selle järel on kurv paremale, mis takistab juhi nägemisulatust. Kuna ta ei näinud temast eespool liikunud jalgratturit enne kui toimus kokkupõrge, oli P.B poolt juhitud sõiduki kiirus ilmselgelt liiga suur selleks, et ta oleks jõudnud eespool olevale takistusele reageerida. Seega rikkus ta LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid. Selline rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Aeglasemalt liikudes oleks P.B olnud võimalik jalgratturit märgata, pidurdada või temast mööda põigata. Tagajärg, teise inimese surm, on P.B-le ka normatiivselt omistatav. Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kogutud materjalide alusel ei ole alust jalgratturile ette heita liiklusnõuete rikkumisi. Keegi menetlusosalistest ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, et jalgrattur oleks rikkunud liiklusnõudeid. Tegemist oli tugimaanteega, kus eraldi jalgrattateed ei ole. LS § 31 lg 2 kohaselt tuleb jalgrattaga sõita sellisel juhul võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Kuigi täpset kokkupõrkekohta ei ole võimalik tuvastada, saab sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud sõidukite osade järgi järeldada, et see toimus parema teepeenra lähedal, kus jalgrattur pidi vastavalt liiklusnõuetele liiklema. Sõiduraja laius on 3,6 m. Jalgratturi kinnas on teepeenral sõidutee äärest 1,6 m kaugusel, kaitsekiiver 1, 5 m, joogipudel on põllul. Jalgrattast eraldunud tagaratas on paremal teepeenral sõiduteest 0,9 m. Jalgrattur ja jalgratas on paiskunud paremale põllule. P.B poolt juhitud Ford Transiti väikebussil on vigastatud parem nurk, mis tõendab, et kokkupõrge toimus bussi parema nurgaga. Bussi esistange parema nurga tükk on paremal teepeenral teeservast 0,6 m kaugusel. Kõik see kogumis kinnitab, et P.B sõitis otsa jalgratturile, kes sõitis parema teepeenra lähedal sõiduteel. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab

§ 423

lg 1 ettevaatamatust nii liiklusnõuete rikkumise kui ka surma põhjustamises osas. Kohus leiab, et P.B pani kuriteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kuna P.B valis juhina liiklusoludele mittevastava liiga suure sõidukiiruse, mis ei võimaldanud tal ohule reageerida, eksis ta LS § 50 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuete vastu ning rikkus sellega objektiivset hoolsuskohustust ettevaatamatusdelikti struktuuri tähenduses. Kui ta oleks valinud väiksema kiiruse vastavalt tee ja ilmastikuoludele, ei oleks kokkupõrget jalgratturiga toimunud. Teeolud olid P.B-le tuttavad. Pidevalt sama teed sõitva juhina oli talle teada, et sellel kellaajal on päike vastu, võib nähtavust takistada, samuti piirab nähtavust 7 tee enda eripära. Sellises olukorras lubatud suurima piirkiirusega sõites ei olnud P.B piisavalt hoolas, et liiklusohtlikku olukorda vältida, kuigi see oli võimalik ja talle ettenähtav. Kiirust vähendamata lootis P.B kergemeelselt ohuolukorda vältida, kuna varasema kogemuse pinnalt ei olnud ohtu tekkinud. P.B süüd ja teo õigusvastasust välistavaid sajaolusid kohus ei tuvastanud. III. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 423

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada P.B suhtes kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, kuna see ei vasta tema süü suurusele. Liiklusnõuete rikkumine põhjustas kõige raskema tagajärje, inimese surma. Seega tuleb P.B karistada vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RK 30.03.2016 otsus nr 3-1-1-27-16). P.B on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole tal käesoleval ajal kehtivaid väärteokaristusi (kd 2, tl 56-57). Kohus leiab, et P.B tuleb karistada 1 aasta 6 kuu vangistusega, mis on sanktsiooni keskmine määr. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid ei ole. P.B süü on suurem seetõttu, et tõi kaasa raske tagajärje, teise inimese hukkumise. Samas ei saa süü hindamisel jätta tähelepanuta ka teo toimepanija isikut. P.B ei ole kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra. P.B lõplikuks karistuseks kujuneb seega üks aasta vangistust. Kuritegu

§ 423lg 1 järgi on toime pandud ettevaatamatusest.

Kuigi liiklusnõuete mittetäitmine tõi kaasa raske tagajärje, on tegemist väikese raskusastmega kuriteoga. P.B ei ole varasemast ajast ühtegi kriminaalkaristust. Tema puhul ei ole reaalse vangistuse kohaldamine otstarbekas ei süüdlase isikut ega kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades. Eeltoodu alusel peab kohus võimalikuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist

§ 873 lg 1 alusel ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Kannatanu esindaja leidis, et P.B-lt tuleks ära võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus leiab, et see ei ole põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmine kannab ennekõike eripreventiivset eesmärki. P.B on liiklusnõudeid rikkunud ettevaatamatusest, mitte tahtlikult, ning on ka raske tagajärje põhjustanud ettevaatamatusest. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine lisaks kohaldatud raskemale karistusliigile, vangistusele, ei vastaks tema süü suurusele. IV. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Kriminaalmenetluse kuludeks on kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 273 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist 2016 430 eurot). KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb P.B tasuda riigi tuludesse sundraha ja ekspertiisitasu. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu. Kuluarvestuse kohaselt on vandeadvokaat Indrek Sirk osutanud kannatanule õigusabi 8 tundi, , kokku 800 euro eest, millele lisandub käibemaks 160 eurot. See hõlmab kohtueelset ja kohtumenetlust. Sõidukulud on 720 km eest maksumusega 0,5 eurot kilomeeter, kokku 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot. Nii nagu kaitsja nii ka esindaja puhul tuleb hüvitada KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt mõistliku suurusega tasu. Mõistlikkuse hindamisel tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadist esindaja tunnihind 100 eurot (koos käibemaksuga 120 eurot) on selle õigusteenuse osutamise kontekstis mõistliku suurusega ja vastavuses õigusteenuse osutamise turuhinnaga. Samuti vastab õigusteenuse osutamiseks kulutatud aeg asja mahule ja keerukusele. Poole tunni võrra tuleb vähendada vaid tasu kohtuistungi eest, kuna see kestis prognoositust vähem. Seega on põhjendatud tasu õigusteenuse eest 900 eurot (sisaldab käibemaksu). Sõidukulud peab kohus põhjendatuks hüvitada maksumusega 0,3 eurot kilomeeter. Selline tasumäär on kehtestatud riigi õigusabi osutavatele advokaatidele justiitsministri 26.07.
2. a määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ §-s 17 lg
3. Sama tariifi järgi hüvitatakse kõigi menetlusest osavõtjate sõidukulud Vabariigi Valitsuse 22.12.
4. a määrusega nr 322 vastu võetud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 3 lg 2 kohaselt vastavalt tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud korrale. Mingeid põhjendusi, miks tuleks esindaja sõidukulud hüvitada kõrgema tasumääraga, kohtule esitatud ei ole. Esindaja sõitis kahel korral Tallinnast Tartusse, kokku 720 km. Seega on põhjendatud sõidukulude suurus 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20 eurot, kokku 259,20 eurot. 9 Menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule. Seega tuleb P.B hüvitada kannatanu S.P.le esindajale makstud tasu katteks 1159,20 eurot. kriminaalmenetluses Arvestades menetluskulude suurust, käib nende korraga hüvitamine P.B-le ilmselt üle jõu. Seetõttu annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse tasuda menetluskulusid ositi pikema aja jooksul. Kannatanu kasuks välja mõistetud menetluskulu 1159,20 eurot tuleb tasuda 3 kuu jooksul ning riigi tuludesse tasumisele kuuluvad menetluskulud 918 eurot 9 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri P.B kohtunik 10