Obsah (5)

§ 74§ 184§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1001 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika kuusk, Mati Kartau V

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kätlin Merila (isikukood 48507122715) kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON

6. Tartu Maakohtu
7. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot) advokaat Marko Paabumetsale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Kätlin Merilalt välja menetluskulu kaitsjatasu advokaat Marko Paabumets poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Kätlin Merilal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tuleb tasuda
8. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega karistati Kätlin Merilat

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 4231 ja § 201 lg 2 p 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Kätlin Merila kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.07.2015, 24.07.2015, 16.-17.09.2015, s.o 4 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Kätlin Merilale 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kätlin Merila ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrati Kätlin Merilale katseajaks kohustus mitte omada ja mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 22.04.

2. 18.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Kätlin Merila kohta, tehes selles ettepaneku pöörata Kätlin Merilale mõistetud 2 aasta 11 kuu 26 päeva pikkune vangistus täitmisele, kuna on alust arvata, et Kätlin Merila on hakanud tahtlikult kõrvale hoidma kohtuotsuse täitmisest. Ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune on süstemaatiliselt rikkunud registreerimiskohustust. Kätlin Merilal puudub kindel elukoht. Ta on elanud oma venna, vennanaise, tuttava, XXX s elava tädi juures ja mujal. Ka telefoninumbreid on kasutusel olnud mitmeid. Viimane korraline kohtumine toimus 11.07.
3. Kohustuse mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kontrollimiseks tehti 01.07.2016 süljetest, mille tulemus oli negatiivne. 18.08.2016 laekus kriminaalhooldusametnikule Tartu LV Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitse spetsialistilt Brit Petersonilt info, et Kätlin Merila viidi 17.08.2016 narkootikumide tarvitamise kahtlusega seoses ekspertiisi. Kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik joobeseisundi tuvastamise saatekirja, millest nähtub, et 07.08.2016 võetud uriiniproovis tuvastati Kätlin Merilal amfetamiini ja metamfetamiini. 16.08.2016 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Kätlin Merilat ei ole katseajal karistatud.
4. Kätlin Merila selgitas 02.11.2016 Tartu Maakohtu istungil, et tal pole olnud võimalik üürida elamispinda ja sel põhjusel on ta elanud tuttavate ja sugulaste juures. Kaks päeva tagasi sõlmis tema tuttav K.L. üürilepingu Kaunase pst 20 korteri osas, kuid korteri numbrit Kätlin Merila nimetada ei osanud. Väidetavalt on ka temal võimalus Kaunase pst 20 korteris elada. Süüdimõistetu tunnistas, et on kriminaalhoolduse ajal ühel korral tarvitanud narkootilisi aineid. Kätlin Merila on valmis täitma kohtuotsuses kajastatud kontrollnõudeid ja kohustust. Kriminaalhooldaja juurde pole ta ise soovinud minna, sest teadis, et on tagaotsitav ja kartis enda kinni võtmist. Kaitsja oli seisukohal, et Kätlin Merilale võib veel anda võimaluse näidata, et ta on suuteline kohtuotsust nõuetekohaselt täitma. Prokurör toetas kriminaalhooldusametniku taotlust ja pidas põhjendatuks jätkuvalt kohaldada tõkendit vahistamine, et tagada kohtuotsuse ja kohtumääruse täitmine. Maakohtu määrus
5. Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja ettepaneku ja pööras 02.11.2016 kohtumäärusega Kätlin Merilale Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 mõistetud karistuse 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust täitmisele. Lahendi seisukohad olid järgmised.
6. Maakohus leidis, et Kätlin Merila on ilma mõjuva põhjuseta rikkunud

§ 75lg 1 p 1 ja 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Ettekande kohaselt esmakohtumine Kätlin Merilaga viibis ja toimus alles 31.05.2016, kuna ta oli oma sõnul kriminaalhooldusametnikult luba saamata läinud Soome venna juurde. Kahel esimesel kohtumisel tutvus Kätlin Merila kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustustega ning tehti riskihindamist. Viimane korraline kohtumine toimus 11.07.

1. 26.07.2016 toimuma pidanud kohtumisele kriminaalhooldusalune ei ilmunud ja telefonile ei vastanud. Edaspidi järgnesid ainult kokkulepitud kohtumistele mitte ilmumised - 08.08.2016, 11.08.2016, 18.08.
2. Kätlin Merila on registreerimiskohustuse rikkumisi kriminaalhooldajale põhjendanud väga erinevalt. Maakohus asus seisukohale, et Kätlin Merila põhjendused on otsitud ega ole selliselt tõsiselt võetavad. On mõistetav, et vahetevahel võib ette tulla takistusi või hilinemisi. Kätlin Merila puhul on registreerimisele mitteilmumine aga reegel, mitte erand. Kätlin Merila ei ole kriminaalhooldajale oma mitteilmumistest teada ei andnud, vaid ametnik ise on pidanud temaga kontakti otsima, et teada saada registreerimisele mitteilmumise põhjust ning leppida kokku uus aeg. Maakohus leidis, et Kätlin Merilal puudub hetkel ka kindel elukoht. Elukoht, mille ta kohtus nimetas, võib olla küll sõlmitud K.L. i poolt, kuid nimetatud leping ei anna Kätlin Merilale õigust seda üüripinda kasutada. Tööl Kätlin Merila ei käi, seega puudub tal ka sissetulek korteri üürimiseks. 2
3. Kätlin Merila on 07.08.2016 või sellele eelnevatel päevadel tarvitanud narkootilisi aineid, seega rikkunud kohtuotsuses määratud keeldu.
4. Maakohtu hinnangul on Kätlin Merilal tekkinud karistamatuse tunne. Ta eirab tahtlikult kohtuotsust ning selle alusel temale määratud käitumiskontrolli kohustusi ja kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Oma üleoleva suhtumise ja kriminaalhooldusele vastutöötava käitumisega muudab ta võimatuks sisulise kriminaalhoolduse teostamise tema üle. Sellest tulenevalt peab kohus ainuvõimalikuks kohaldada

§ 74

lg-s 4 sätestatud kõige karmimat meedet, st kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

1. Kätlin Merila kinnitas, et ta oli juba nädalaid tagasi teadlik, et ta on tagaotsitav, kuid ta ei võtnud ühendust ei kriminaalhooldaja ega ka kohtuga. Eeltoodust maakohus asus veendumusele, et Kätlin Merila võib kohtuotsuse ja käesoleva määruse täitmisest asuda kõrvale hoiduma ja sel põhjusel on jätkuvalt põhjendatud tema suhtes tõkendi vahistamine kohaldamine. Lisaks maakohus ei pidanud väidetavat varajases järgus rasedust takistuseks vahistamise kohaldamiseks, sest kinnipidamiskohas on vajadusel tagatud meditsiinilise abi andmine. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Kätlin Merila kaitsja advokaat Marko Paabumets, taotledes kriminaalasjas nr 1-16-1001 Tartu Maakohtu 2.11.2016 määruse tühistamist.
3. Kaitse arvates ei ole maakohus põhjendanud, millest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et Kätlin Merila põhjendused on otsitud ega ole tõsiselt võetavad ning seega on maaohus rikkunud põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt. Põhjendused kriminaalhooldajaga kokkusaamise osas on tõepoolest varieerunud, ent see ei tähenda automaatselt, et need oleksid otsitud. Kätlin Merilal puudus töökoht ning oma elukoha üürimiseks ei olnud tal vahendeid, mistõttu ta peatus tuttavate juures. Neid asjaolusid arvestades on eluliselt usutav, et Kätlin Merila tõepoolest viibis tädi juures ning et tal ei olnud raha transpordiks linna. Samuti ei ole kaitse hinnangul midagi erakordset selles, kui lapsi ei ole võimalik üksi jätta ning neid tuleb valavata. Arvestades, et haigestudes vajab laps pidevat vanema järelevalvet, ei ole ka selles põhjenduses midagi eriskummalist.
4. Kaitsja selgitab, et kui Kätlin Merila ise kriminaalhooldajaga kontakti ei võtnud, ei saa sellest teha lõplikke järeldusi, kuivõrd kriminaalhooldajal oli Kätlin Merilale helistades siiski võimalik temaga ise kontakti saada. Kätlin Merila ei ole kriminaalhooldaja kõnesid vältinud. Asjaolust, et ametnik saatis aadressile Tartu XXX kutse, ei saa samuti järeldada, et Kätlin Merila hoiab kriminaalhooldusest kõrvale, kuivõrd ametnikule oli teada, et Kätlin Merilal ei olnud sellel hetkel kindlat elukohta, mistõttu ta ei pruukinud viidatud aadressil kutset kätte saada.
5. Kaebuse kohaselt Kätlin Merilal ei ole olnud võimalik üürida elamispinda ning ta on sel põhjusel elanud tuttavate ja sugulaste juures. Kätlin Merilale ei saa ette heita seda, et tal ei ole olnud piisavalt vahendeid, et endale korterit lubada. Kuivõrd Kätlin Merila on pidanud elama erinevates kohtades, siis ei ole tal alati olnud võimalik oma viibimiskoha aadressi või kontaktandmeid teatada. Kaitsja sõnul ei näita see aga Kätlin Merila tahtmatust teha kriminaalhooldajaga koostööd.
6. Kaitsja leiab, et Kätlin Merilal ei ole lepingust tulenevat õigust üüripinda kasutada, kuid see ei tähenda, et K.L. ei võiks võimaldada Kätlin Merilal oma korteris elada. Sellisel juhul on Kätlin Merilal olemas kindel viibimiskoht ning probleeme kriminaalhooldajaga kontakteerumisega enam ei teki. Maakohus ei ole K. Merila väidet täiendavate tõenditega ümber lükanud, mistõttu on kohtu väide Kätlin Merila elukoha puudumise kohta alusetu ja põhjendamata. 3
7. Kaitsja hinnangul üksainus rikkumine (narkootiliste ainete tarvitamine) ei näita, et Kätlin Merila ei oleks võimeline käitumiskontrollile edaspidi alluma, kuivõrd üldjoontes on Kätlin Merila temale pandud kohustust narkootilisi aineid mitte tarvitada järginud.
8. Põhjendatud oleks karistuse täitmisele pööramine üksnes siis, kui varem kohaldatud muud meetmed (näiteks täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) ei ole mõjunud. Vangistuse täimisele pööramiseks peaksid esinema eriti mõjuvad põhjused, mida kohus välja toonud ei ole. Seega oleks Kätlin Merila käitumist saanud korrigeerida kergemate meetmete kasutamisega.
9. Kätlin Merila kahetseb rikkumisi ning suhtub nendesse tõsiselt. Tegemist oli eksimusega ning pelgalt ühest eksimusest ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Samuti tuleks kaitsja hinnangul raseduse pärast eriti hoolikalt kaaluda mõnda

§ 74lg 4 sätestatud kergemat meedet.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 18.

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katsega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega Kätlin Merila karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses, kuna süüdimõistetu ei ole järginud kontrollnõudeid ega narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ja on jätnud mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusametniku juurde ilmumata.

1. Kaitsja on oma kaebuses märkinud, et seoses 16.06.2016 ja 21.06.2016 rikkumistega Kätlin Merila tõepoolest viibis tädi juures ning et tal ei olnud raha transpordiks linna. 29.09.2016 rikkumise põhjendusena on Kätlin Merila toonud päevade segamini ajamise. 26.07.2016 registreerimisele mitteilmumise põhjuseks tõi Kätlin Merila lastega olemise ning 08.08.2016 registreerimise ilmumata jätmise põhjusena lapse haiguse. Kaitsja on kaebuses ka sedastanud, et isegi nendel juhtudel, kui Kätlin Merila ise kriminaalhooldajaga kontakti ei võtnud, ei saa sellest teha lõplikke järeldusi, kuivõrd kriminaalhooldusametnikul oli Kätlin Merilale helistades siiski võimalik temaga ise kontakti saada. Kätlin Merila ei ole ametniku kõnesid vältinud. Ringkonnakohus märgib väljatoodu kohta järgmist. Süüdimõistetul, kellele on antud võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, tuleb kriminaalhooldusnõuete täitmiseks teha kõik endast olenev. Käesoleval juhul Kätlin Merila sellist vajalikku hoolsust üles näidanud ei ole. Nimelt selgub kõigepealt, et süüdimõistetu on läinud kriminaalhooldusametnikult luba saamata Soome venna juurde, elanud ka vennanaise, ühe tuttava, XXX s elava tädi juures ja mujal ning jätnud korduvalt ilmumata kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Seejuures ei ole süüdimõistetu ametnikku oma erinevatest viibimispaikadest informeerinud ning kolmel korral ei ole ta eelnevalt teada andud ka registreerimisele tulemata jätmisest. Tõsi, ühel korral, kui kriminaalhooldusametnik Kätlin Merilale ise helistas, viimane kõnele ka vastas. Kaitsja jätab aga tähelepanuta, et oma viibimiskohtadest ja ilmumata jätmisest peab siiski teada andma hooldusalune ise. Lisaks selgub seegi, et kriminaalhooldaja mitmetele kõnedele Kätlin Merila ka ei vastanud. Samuti leiab ringkonnakohus, et kuigi süüdimõistetul võib registreerimiskohustuse täitmata jätmine mingil hetkel olla võimatu (ja esineda ka vajadus elada sugulaste ning tuttavate juures), ei saa vabandusi leida tema sellisele pikemaajalisele käitumisele, nagu see on täheldatav Kätlin Merila puhul. Selline käitumiskontrollnõuetest kõrvalehoidumine näitab ilmselgelt süüdimõistetu ükskõikset ja hoolimatut suhtumist temale pandud kohustusse. 4
2. Järgmiseks peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga oluliseks sedagi, et Kätlin Merila on rikkunud kontrollkohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Tema sellist eksimust ei vabanda kuidagi kaitsja väide, et tegemist oli ühe tarvitamiskorraga. Nimelt on tähelepanuväärne, et temale kohtuotsusega pandud kohustust eiras süüdimõistetu juba vaid mõned kuud peale Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsuse jõustumist.
3. Eelmärgitut kokku võttes leiab ringkonnakohus sarnaselt esimese astme kohtuga, et Kätlin Merila korduvad kontrollnõuete rikkumised ning narkootilise aine keelu vastu eksimine on olnud tahtlikud tegevused ning neid ei õigusta mõjuvad põhjused. Süüdimõistetu on selliselt, s.o kriminaalhoolduse läbiviimist takistavalt ja kohtuotsust eiravalt, käitunud vaatamata käitumiskontrollile allutamisele ja teadmisele, et tema karistus võidakse täitmisele pöörata. Seetõttu ei pea Kätlin Merila suhtes

§ 74

lg-s 4 alternatiivsetena nimetatud õigusjärelmite (s.o täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine) kohaldamist võimalikuks ka kriminaalkolleegium. Seejuures ei ole õige kaitsja väide, mille kohaselt on justkui nõutav, et enne võrdleva raskuse poolest intensiivsema reageerimisvariandi kasuks otsustamist (s.o vangistuse täitmisele pööramine) peaksid leebemad olema juba kasutatud. Nimelt jätab advokaat tähelepanuta, et süüdimõistetu rikkumise järelmi valiku määrab siiski eeskätt rikkumise olemus. Käesoleval juhul ongi nii maa- kui ringkonnakohus leidnud, et Kätlin Merila üleastumised on olnud sedavõrd ulatuslikud, et neile tuleb reageerida karistuse täitmisele pööramisega. Rasedus süüdimõistetul vangistuse kandmist ei takista, kuivõrd kinnipidamisasutuses kohaldatakse rasedatele naistele eritingimused (vangistusseaduse § 54).

1. Määruskaebuse väited, mille kohaselt Kätlin Merila kahetseb oma käitumist, lubab kohustusi täita edasiselt nõuetekohaselt ning tal on olemas elukoht, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Esmalt tingib süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise tema rikkumiste ulatuslikkus. Teiseks puudub kolleegiumil usk sellesse, et Kätlin Merila isegi elukoha olemasolul ja vaatamata suusõnaliselt väljendatud lubadustele suudab ning on piisavalt motiveeritud täitma edaspidi korrektselt kontrollnõudeid ja narkootiliste ainete tarvitamise keeldu.
2. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Kätlin Merila karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Tartu Maakohtu 02.11.2016 määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
3. Kätlin Merila kaitsja advokaat Marko Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 3 tundi, mille eest ta soovib tasu 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 144 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel Kätlin Merila kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau