1-16-6870/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6870 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.H, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 15.06.2016 ja lõpp 15.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja H.H-le. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 H.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.08.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks 15.06.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung H.H taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanedes elama asuda xxxx, minna tööle ja elada normaalset elu. On teadlik, et korteril on 3000-eurone soojavõlg, kuid oli korteri saanud juba koos võlaga. Selgitab, et varem ei ole teda ennetähtaegselt vabastatud, aga on olnud kriminaalhooldusel kui on saanud tingimisi karistada. Kinnitas, et narkootikumidega probleeme ei ole ning töökoht on garanteeritud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ei ole eelnevad karistused talle mõju avaldanud ning suunanud teda elama seadusekuulekalt. Viidates kinnipeetava distsiplinaakaristusele on prokurör seisukohal, et isik, kes ei allu vanglas kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt alluda vabaduses kontrollnõuetele ning täita temale pandud kohustusi. Prökurör on seisukohal, et H.H puhul ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud ning kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.H käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglas kannab karistust viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv: isikut on karistatud tapmise, varguse, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama 1-toalisesse korterisse, mis kuulub talle endale, kuid millel on ligikaudu 3000-eurone võlgnevus xxxx ees. Võlausaldaja on pöördunud kohtusse ning võlaga seoses ei pruugi eluase kinnipeetavale alles jääda. Siiski on aga täna isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx ning ettevõtte juhatuse liige on kinnitanud, et kinnipeetav oli enne vangistust nende juures töötukassa suunamisel tööpraktikal ning töötas korralikult. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetava tööleasumine oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas märgib kohus, et H.H puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad on surnud ja oma lähedaste kohta ei ole kinnipeetav teavet esitanud. Seega ei ole kinnipeetaval lähedasi isikuid, kes teda vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetaks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust koosneb tema tutvusringkond kriminaalkorras karistatud isikutest. Kriminaalhooldajalt saabunud info kohaselt elab xxxx viimase kuriteo kaasosaline J. M, kelle kogu teadlik elu on olnud kuritegelik, samuti elab xxxx H.H teadaolev sugulane J. M, kes on samuti korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava pikaajaline elukaaslane. Ka viitavad grupiviisiliselt toime pandud kuriteod grupi mõjutustele allumisele. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõp rade, tuttavate ning sugulastega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kriminaalhooldaja andmetel on kinnipeetav tarvitanud erinevaid narkootikume, on ka süstinud narkootilist ainet ning ebaseaduslikud toimingud narkootikumidega olid seotud talle endale sõltuvusainete hankimisega. Sõltuvust diagnoositud ei ole, isik ise eitab võimaliku probleemi olemasolu. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%. Ohustatud on ühiskond tervikuna ning juhuslikud isikud, kellel on vara. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud probleemid ja tal on raha vaja. Riski võib suurendada narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt ei hinda kinnipeetav oma probleeme objektiivselt, kordab samu vigu, keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele mõtlemata tagajärgedele. Süstemaatiliselt toime pandud süüteod (isik on ka väärteokorras karistatud 24-l korral) viitavad kriminaalsetele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivasse korda, motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest, impulsiivsusele, riskivalmidusele ja hoolimatusele. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid katseaja läbimine ebaõnnestus. Seega ei ole H.H õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus on seisukohal, et H.H puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtul puudub ka veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4