1-14-5075/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5075 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu (isikukood Mihhail Ponomarjov 38907312241), määruskaebus Kaebuste esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. juuni 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Mihhail Ponomarjov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. juuni 2014 otsusega ning teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg-te 1,2, § 121, § 266 lg 2 p-de 1,3; § 275 ja § 274 lg 1 järgi 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Lõplikuks karistuseks arvestades eelvangistuses viibitud aega jäi 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistus asendati üldkasuliku tööga 702 tunni ulatuses tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu
8. jaanuari 2016 otsusega pöörati ärakandmata karistusosa, 11 kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus
9. jaanuar
10. Karistuse lõpptähtaeg saabub
11. jaanuar
13. Viru Maakohtu
14. juuni 2016 määrusega jäeti M. Ponomarjov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus pidas positiivseks seda, et kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused. Samas aga tõi kohus välja, et M. Ponomarjovi on kriminaalkorras karistatud 4 korral, ta kannab kolmandat vangistust. See näitab, et tegemist ei ole juhusliku käitumisega, vaid tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Sellele on lisandunud vägivalla komponent. Ehkki isiku elukoht vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele ja talle on tagatud töökoht, teab kinnipeetav, et kui ta ei suuda püsida kaine, kaotab ta nii töökoha, kui jääb ilma ka elukohast. See omakorda võib viia uuesti alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseni, uute kuritegude toimepanemiseni ning salakaubaveoni. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalne suhtlusvõrgustik. Samas kuuluvad suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Vangla iseloomustuse kohaselt võib M. Ponomarjov olla mõjutatav. Kohus tõi välja sellegi, et M. Ponomarjovil on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Motivatsiooni loobumiseks tal aga ei ole. Samuti on süüdlasel diagnoositud narkosõltuvus. Kohus osundas sellelegi, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist riskeeriva eluviisiga isikuga, kes ei hooli ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning kelle motiiv muutumiseks on nõrk. Ta on rünnanud ja ähvardanud kahte turvatöötajat ning tal on välja kujunemas kriminaalsed hoiakud. Kohus tõi välja, et M. Ponomarjovi üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent kahe aasta jooksul on 80 ning vägivaldse kuriteo riskiprotsent
15. Samuti on isikul suured võlanõuded. Kohus märkis, et M. Ponomarjov on olnud kriminaalhooldusel, ent rikkus registreerimiskohustust ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei ole varasem tingimuslik karistus talle mõju avaldanud. Kohus leidis, et M. Ponomarjovi puhul esineb kõrge risk käitumiskontrollist kõrvale hoiduda.
16. M. Ponomarjov taotleb edasikaebuses maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. Ta selgitab, et rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, kuna tal puudus elukoht ning töö. Samuti esinesid eluraskused, ent see ei tähenda, et ebaõnnestuma peaks ka elektrooniline järelevalve. Viimane tagab märksa rangema kontrolli, võimaldades vaid tööle minna. Tekib küsimus elektroonilise valve instituudist – kui inimesel on elu- ja töökoht, siis miks mitte anda talle võimalust. Seda enam, et varem ei ole M. Ponomarjovi suhtes elektroonilist valvet rakendatud. M. Ponomarjov ei nõustu sellegagi, et vangla peab teda narkootikumidest sõltuvaks. Samuti on kirjas, et M. Ponomarjovi ei saa vabastada, kuna ta hakkab jooma ja esineb risk uue kuriteo toimepanemiseks. Samas võib M. Ponomarjov juhul, kui teda elektroonilise valvega ei vabastata, kaotada elu- ja töökoha ning taas hakkab ta varastama, kuna tal ei olnud midagi süüa. Tähtaegse vabanemise korral oleks M. Ponomarjovil mitmeid probleeme ühiskonda naasmisega, sest vabaneb ta ju talvisel ajal, tal puudub elukoht ning taskus on vaid 20 eurot. Sellisest tupikust on M. Ponomarjovil raske end välja võidelda. Esiteks ei taga vangla vabanemisel piisavalt sotsiaalset abi elamise otsimisel, mis võimaldaks asuda töö otsingutele. Töötukassas arvele võttes saab esimese raha ka alles kuu möödumisel, mil M. Ponomarjovil on juba tarvis midagi süüa ja kuskil elada. Samuti on kohus välja toonud, et M. Ponomarjovil on võlgu üle 7000 euro eest. Vabastades ta enne tähtaega, saaks M. Ponomarjov hakata tagasi maksma võlgasid. Vabaduses on M. Ponomarjovil tütar, keda ta ei ole
17. aastast alates näinud. Ta möönab, et selles, et ta karistust kannab, on ka temal endal süü ning ta kahetseb seda väga, ent ta soovib muutuda, sest praegusel ajal on M. Ponomarjovil elukoht ja töö, mille kohta on garantiikiri. Onupojast tööandja ei võtaks M. Ponomarjovi tööle, kui oleks veendunud, et see paneb toime uue kuriteo. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud M. Ponomarjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. 2 Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). 4.2 Praegusel juhul on maakohus M. Ponomarjovi riskitegureid põhjalikult käsitlenud, tuues välja, et isikut on korduvalt karistatud ja ta kannab juba mitmendat vabadusekaotuslikku karistust. Ometi on M. Ponomarjovi käitumismuster jäänud endiseks – ta jätkab uute kuritegude toimepanemist, mis on muutunud laadilt raskemaks. Samuti on I astme kohus analüüsinud neid riskitegureid, mis antud süüdlase puhul soodustavad uute kuritegude toimepanemist – nendeks on sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest, riskeeriv eluviis, ühiskonnas kehtivatest reeglitest mittehoolimine ning nõrk motiiv muutumiseks. Ka Viru Vangla ja prokurör on asunud M. Ponomarjovi vabastamist mittetoetavale seisukohale. 4.3 M. Ponomarjovi määruskaebust lühidalt kokku võttes on selle põhiargumendiks väide, et kui teda praegu ei vabastata, kaotab ta nii töö kui elukoha ning selliselt on ta tupikus, kust on raske end välja võidelda. Ringkonnakohus nõustub M. Ponomarjoviga selles, et resotsialiseerumine olukorras, kus isikul puudub elu- ja töökoht võib osutuda raskeks. See fakt ainuüksi ei tingi aga isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui tema vabastamise vastu esineb kaalukamaid argumente. Nagu öeldud, on M. Ponomarjovi vabastamist toetavatel ja välistavatel asjaoludel maakohus piisava põhjalikkusega peatunud, mistõttu ei hakka apellatsioonikohus neid üle kordama. Küll aga märgib ringkonnakohus, et kriminaalhooldusele allutamine eeldab, et kohtul oleks usku selles, et süüdlane selle edukalt läbib. Praegusel juhul nähtub M. Ponomarjoviga seotud materjalidest, et ta on varasema kriminaalhoolduse ajal rikkunud süstemaatiliselt kontrollnõudeid. Vangla on M. Ponomarjovi puhul välja toonud ohuna ametnike solvamise ja ähvardamise. Ehkki M. Ponomarjovi väitel on elektrooniline valve sootuks erinev kriminaalhooldusest, märgib ringkonnakohus, et ka karistuse kandmiselt elektroonilise valvega vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtul veendumus M. Ponomarjovi katseaja edukas läbimises. M. Ponomarjovi väitel on talle ennetähtaegse vabastamise korral tagatud töökoht onupojale kuuluvas ettevõttes. Samuti on M. Ponomarjovil elukoht onupoja firmale kuuluvas korteris. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt suhtleb M. Ponomarjov vennapojaga telefonitsi iganädalaselt. Kuivõrd sugulaste vahel on tihe suhtlus, ei tingi ainuüksi asjaolu, et M. Ponomarjovi sel korral ei vabastata, ilmtingimata seda, et talle vabanedes sama töökohta ei pakuta. Oleks põhjendamatu arvata, et onupoeg pakub M. Ponomarjovile tööd vaid tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel, kuid välistab tema tööleasumise hiljem.
19. Neil asjaoludel ja nõustudes maakohtu põhjendustega, jätab apellatsioonikohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau