juuli 2016. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.J Prokurör Maksim Kink T.J isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega
, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 3314 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi, kinni peetud 11.02.2016 Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
lg 2 p 1,3 järgi vangistusega 2 aastaks 6 kuuks ja
lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aastaks 6 kuuks.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus T.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastaks 8 kuuks alates 11. veebruarist 2016. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva. 2.
lg 2 p 1,3 järgi tunnistati T.J süüdi teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitanud korduvas väärkohtlemises, millega tekitas tervisekahjustuse, mis kestis vähemalt neli nädalat. Tema tegevus seisnes selles, et olles varem teise inimese tervise kahjustamise eest kolm korda kriminaalkorras karistatud, uuesti 7. veebruari 2015 öösel Tallinnas XXX tänaval XXX juures lõi TO noaga kõhtu ja kaela. T.J tekitas TO-le füüsilist valu ja tervisekahjustuse, millest paranemine kestis üle nelja nädala.
lg 2 p 7,9 järgi tunnistati T.J süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna varastas uuesti
lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistust ning seoses sellega ka lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust. Apellatsiooni motiivide kohaselt puudusid otsesed tõendid tema süüditunnistamiseks
Kannatanu ja tunnistajad ei näinud, et T.J oleks TO noaga löönud. Noa käepidemelt leiti küll T.J-i DNA-d, kuid see ei tõenda noaga löömist. Noa võis ta leida õuest siis, kui käis suitsu tegemas. Seega tunnistati T.J süüdi ainult tänu sellele, et ta oma süüd kannatanu noaga löömises tunnistas. Tegemist on karistust kergendava asjaoluga, kuid maakohus sellega ei arvestanud. Süüdimõistmist ja karistamist
MS § 322 lg 3 kohaselt seisukoha süüdistatava apellatsiooni kohta, milles palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör ei nõustu apellatsiooni väitega, et maakohus ei ole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud. Maakohus on kohtuotsuse leheküljel 16 esimeses lõikes märkinud, et karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud arutatava kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava apellatsiooni väidetega, leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatav taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist, sest maakohus ei ole arvestanud karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või 2
§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.
Maakohus mõistis T.J-ile karistuseks vangistuse 2 aastaks 6 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistuse mõistmist sanktsiooni keskmise s määras põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus pidas T.J-i süüd põhjendatult suureks. Kuigi tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga, realiseeris süüdistatav oma teos kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat ning see on toime pandud korduvalt. Teo toimepanemise vahendiks oli terariist ning löögid olid suunatud kannatanu elutähtsatesse piirkondadesse, s.o kaela ja kõhtu. Seetõttu oleks võinud tagajärjed olla ka raskemad. Süüdistatavat on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise eest, kuid ta jätkab endiselt nende toimepanemist. Maakohus ei leidnud T.J-i süüdimõistmises ja karistamises
Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda süüdistatava väitega selles kuriteoepisoodis puhtsüdamliku kahetsuse esinemise kohta
Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul puhtsüdamlikust kahetsusest rääkida ei saa. Süüdistatav on oma süüd täies mahus tunnistanud alles kohtuistungil ja avaldanud kahetsust viimases sõnas. Kahetsust kannatanu ees ei ole T.J avaldanud . Seega on T.J-i kahetsus olnud seotud üksnes kuriteo toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega. Riigikohtu senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsus nr 3-1-1-18-14). Kohtukolleegium leiab, et T.J-i kahetsus ei ole siiras ega ole seetõttu käsitletav karistust kergendava asjaoluna
Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri vastuväites esitatud seisukohaga, et maakohus on apellatsioonis viidatud puhtsüdamlikku kahetsust juba arvesse võtnud. Prokuröri poolt viidatud kohtuotsuse leheküljel 16 teises lõikes põhjendab maakohus T.J-ile
lg 2 p 7,9 järgi karistuse mõistmist ja leiab, et karistust kergendavaks asjaoluks varguste toimepanemise puhul on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Varguste toimepanemist kahetses T.J nii kohtueelsel uurimisel kui maakohtu istungil. Kohtuotsuse 15 lehekülje alt teises lõikes põhjendab aga maakohus T.J-ile karistuse mõistmist
lg 2 p 1,3 järgi ja leiab, et selles kuriteos karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.