Lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav S.R Isikukood XXX, elukoht XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, viimati: - 10.11.2011 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 sätete järgi 1 kuu 10 päevani, karistuse alguseks loeti 08.11.2011; - 28.08.2012 Harju Maakohtu poolt mõisteti
järgi 43 päeva vangistust, millele kohaldati
Harju Maakohtu 19.12.2012 määrusega pöörati 43 päeva vangistust täitmisele, karistuse algus 11.12.2012.a. Tõkend- vahistamine, kahtlustatavana peetud kinni 13.09.201214.09.2012.a. Kaitsja Urmas Simon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi S.R
lg 1 (toimepandud pärast Harju Maakohtu 28.08.2012 otsust) järgi ning mõista karistuseks 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada S.R ´le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust 30 päeva vangistust Harju Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 06.01.2013 seisuga 18 (kaheksateistkümne) päeva võrra ning mõista S.R liitkaristuseks vangistus 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva. Tunnistada süüdi S.R
MS § 238 lg 2 alusel vähendada S.R ´le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda
lg 2 alusel moodustatud liitkaristus - 1 kuu 18 päeva vangistust - kaetuks enne Harju Maakohtu 28.08.2012 otsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusega (4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.09.201214.09.2012.a so. 2 (kaks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 07.01.2013.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni. Asitõend: CD plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.R ´lt kannatanu Bestworkers OÜ kasuks tsiviilhagi summas 700 (seitsesada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Välja mõista S.R ´lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „S.R, 1-12- 10265, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord 3 Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 30.01.2013.a. SÜÜDISTUS S.R ´le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem karistatud
lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti 01.04.2012 kella 19:00 ja 19:15 vahel aadressil Tondi 26 Tallinn võttis võõra vallasasjas ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõidukist VW Passat reg. Nr XXX tagumiselt istmelt VK kasutuses olnud ja OÜ Bestworkers kuuluva tahvelarvuti iPad Apple2 maksumusega 700 euro ning lahkus. Seega S.R pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi s.o.
Samuti tema 13.09.2012 kella 14:30 paiku tungis valdaja tahte vastaselt tungis aiaga piiratud territooriumile aadressil Tõusu tee 17 Tallinn. Seega S.R pani toime kuriteo, mis oli suunatud valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile ebaseaduslikule sissetungimisele, s.o
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav S.R tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, ei nõustunud tsiviilhagi suurusega. Leiab, et iPad maksab maksimum 400 eurot. Enda ülekuulamist ei soovinud. Kaitsja U.Simon leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole tsiviilhagi osas, kuna varastatu väärtus ei olnud nii suur. Ülejäänud tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus mõista süüdistatavale karistuseks kergem liitkaristus kui prokurör taotles. Palus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja palus karistada S.R
lg 2 p 9 järgi 6kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra, 4 kuuni ja suurendada viimase kohtuotsuse kandmata osa võrra. Samuti karistada
järgi 45-päevase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ja suurendada viimase kohtuotsuse kandmata osa võrra, maha arvestada eelvangistus ja liita kantav karistus. Leidis, et tsiviilhagi summa on mõistlik ja palus see välja mõista. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava S.R käitumine kvalifitseeritud
valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile ebaseadusliku tungimisena. Kohus leiab, et S.R süü selles kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et S.R sisenes 13.09.2012 kella 14:30 paiku valdaja teadmata ning tahte vastaselt aiaga piiratud territooriumile aadressil Tõusu tee 17, Tallinn. 4 Kannatanuna üle kuulatud TP´i ütlustest ja kinnipidamisprotokollist nähtub, et süüdistataval puudus luba territooriumile sisenemiseks, millele viitab ka asjaolu, et süüdistatav varjas end peale tema tegevuse märkamist kõrval asuvas hoovis, kus ta peeti kinni politsei poolt (tl. 110-114, 117-120). Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ning andnud riimuvaid ütlusi (tl. 122-124). Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et nimetatud teo on S.R toime pannud kannatanu tahte vastaselt, leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrale territooriumile omavolilise tungimisena s.o.
Pärast viimast kohtuotsust süüdistatava S.R poolt toimepandud tegu on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud
Kohus leiab, et S.R süü varguse toimepanemises on tõendamist leidnud. Nimelt kannatanu VD on avaldanud, et talle helistas 01.04.2012 VK, kes teatas, et tema auto tagaistmelt oli varastatud kannatanu firmale kuuluv iPad Apple 2 (Imei XXX) koos sim-kaardiga, mille väärtus oli 700 eurot (tl. 2-4). Tunnistaja VK ütluste ja äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt varastati 01.04.2012 tema kasutuses olnud sõiduki VW Passat reg.nr XXX tagumiselt istmelt tema kasutuses olnud ja Bestworkers OÜ-le kuuluv tahvelarvuti (imei XXX) koos sim-kaardiga. Tunnistaja sõidukis viibisid sel päeval KJ, AK, AL, veel mingi tüdruk ning tunnistaja sõber, kellele nad läksid sadamasse vastu. Pärast A ja A lahkumist avastas tunnistaja tahvelarvuti kadumise. Tahvelarvuti positsioneerimine näitas, et tahvelarvuti asus samal õhtul Angeraja tänaval (tl. 6-7,10-11,12-14, 1517, 18-20). Tunnistaja AL on andnud ütlusi, mis kinnitavad, et nemad koos S.R-iga ja esimesel korral ka koos S sõitsid märtsikuus ühel päeval kaks korda ringi K ja V sõidukiga. AL nimetatud sõidukis iPadi ei näinud ega ei varastanud seda. Samal õhtul läks AL koos S.R-iga Angerja tänavale, kus Aleksei sai kellegagi kokku (tl. 21-23,28-31). Tunnistaja KJ´i ütlused kinnitavad tunnistaja VK ütlusi ning KJ täpsustab, et esimesel korral, kui Aleksei, A ja veel üks tütarlaps nende autos olid, näitas VK Aleksile iPadi ning enne, kui nad teisel korral Alekseile ja A järgi läksid, asetas VK iPadi sõiduki tagumise akna juurde. Peale A ja Aleksei lahkumist autost, teel Võrru hakkas VK otsima tahvelarvutit, kuid ei leidnud seda. Nädal hiljem tunnistas S.R KJ , et tahvelarvuti oli varastanud A (tl. 54-57). Tunnistaja DM on andnud ütlusi, et tema sai aprillikuus õhtusel ajal kokku Angerja trammipeatuses Alekseiga, kes oli koos oma tüdruksõbraga ning soovis talle anda iPadi. Tunnistaja võttis iPadi enda kätte, veendus, et see töötab ja ütles S.R-ile, et võtab iPadi ja üritab selle müüa. S.R ei öelnud tunnistajale, et iPad on varastatud, küll aga ta ütles, et ta sai selle ühe mehe käest, kellega nad olid päeval linnas ringi koos sõitnud. Tunnistajal raha tahvelarvuti eest anda ei olnud, jäi Alekseile teene võlgu. 2-3 päeva hiljem müüs DM Lasnamäel võõrale meesterahvale Aleksei käest saadud iPadi 180 euro eest maha (tl. 58-60). Samuti kinnitab süüdistatava süüd S.R enda poolt antud süüd tunnistavad ja riimuvad ütlused. Süüdistatav on avaldanud, et tema eesmärgiks oli varastada iPad ning anda see DM´ule võla katteks. S.R andis ütlusi, et ta oli aprillis koos KJ’i ja Vitali nimelise meesterahvaga sõitnud linnas ringi, seejärel ühinesid nendega AL ja tema naistuttav Svetlana. Autos olles näitas VK iPadi, enne autost väljumist tekkis S.R mõte varastada see iPad, mida Vitali talle näitas ja kasutas, S.R tahtis iPadi varastada, kuna ta leidis, et see on hea võimalus võlast vabaneda, mis tal oli DM ees. IPadi võtmist ei näinud keegi pealt ning autost väljudes peitis ta iPadi enda jope alla. Samal päeval sai S.R DM Maxima poe juures kokku, pakkus talle iPadi ning andis selle D.M viimase poolt üüritud korteris XXX tänaval (tl 93-95). Kohus asub seisukohale, et arvestades eeltoodud kogutud tõendeid, on süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.R viimati karistatud 08.11.2011 toimepandud varavastase süüteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 10.11.2011 otsusega
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 1-s varguse episoodis, mis on toime pandud 01.04.2012.a. Seega on vähem kui poole aasta jooksul süüdistatav toime pannud 2 varavastast süütegu, mistõttu taoline käitumine on süüdistatava jaoks süstemaatiline ning hinnatav
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku 5 omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus leiab, et S.R on varguse toime pannud kavatsetult. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga, võttes võõrast vara eesmärgiga anda varastatu võla katteks. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele. Kohus leiab, et S.R poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
TSIVIILHAGID Kohtueelses menetluses on kannatanu Bestworkers OÜ seaduslik esindaja VD esitanud tsiviilhagi varastatud tahvelarvuti väärtuses. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et kannatanule kuulunud tahvelarvuti varastas S.R, kes on seda ka ise tunnistanud. Süüdistatav ei nõustunud kannatanu esitatud tsiviilhagi suurusega ning leidis, et varastatu väärtus küündis maksimum 400 euroni. Süüdistatava kaitsja palus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohus leiab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks puudub kohtul alus, tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendatud ning nendest lähtudes on hagis esitatud nõue õiguslikult põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tsiviilhagi tõendamiseks i-Padi soetamise dokumente, samas on kannatanu esindaja avaldanud varastatud tahvelarvuti tehnilised andmed ning soetamise aja, milleks oli märts 2012.a. Arvestades eeltoodut, samaväärsete tahvelarvutite maksumust ning asjaolu, et koos tahvelarvutiga varastati ka kannatanule kuulunud sim-kaart, puudub kohtul alus kannatanu esindaja ütlustes kahtlemiseks ning kohus leiab, et varastatud tahvelarvuti maksumusena nõutud summa on kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega, see on mõistlik ning süüdistatava süü kahju tekkimises on tõendamist leidnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muu hulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. KARISTUS
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav on varem korduvalt (10-l korral) karistatud isik, 2012. aasta jooksul on ta toime pannud mitu süütegu ning vaatamata sellele, et teda vahepeal kriminaalkorras karistati tingimisi, jätkas süüdistatav süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist. Süüdistatavale
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aastat.
199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. S.R on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. S.R ei oma töökohta ega alalist sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.R ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus ühes varguse episoodis, mis on toime pandud enne viimast Harju Maakohtu 28.08.2012 otsust ja ühes omavolilise sissetungimise episoodis, mis on toime pandud vähem kui kuu pärast Harju Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud tingimisi karistust. Harju Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud tingimisi kohaldamata jäetud karistus on süüdistatava suhtes hiljem täitmisele pööratud kontrollnõuete mittetäitmise tõttu. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud S.R´le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Kohtul puudub igasugune usk, et S.R suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Arvestades, et süüdistatava suhtes on viimase otsusega mõistetud karistus täitmisele pööratud kontrollnõuete mittetäitmise tõttu ning süüdistatav on lühikese aja jooksul peale viimast otsust toime pannud uue süüteo, ei pea kohus võimalikuks jätta mõistetavat karistust süüdistatava suhtes uuesti tingimisi kohaldamata või asendada seda üldkasuliku tööga, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne karistus. S.R on pärast viimase kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi kohaldamata jäetud karistust pannud toime
Karistuse määra valikul
lg 1 järgi toimepandud teos arvestab kohus süüdistatava süüd, mis ei ole kuigi suur. Seega peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd nimetatud süütegu on toimepandud pärast viimase otsusega mõistetud tingimisi kohaldamata jäetud karistust, tuleb mõistatavat karistust suurendada Harju Maakohtu 28.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. S.R on toime pannud enne viimase otsusega mõistetud karistust
Karistuse määra valikul
lg 2 p 9 arvestab kohus süüdistatava süü ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Kannatanule ei tekkinud kuriteoga kahju, mis karistusseadustiku rakendamise seaduse §-s 8 lg 1 oleks käsitletav olulise kahjuna. Kohus leiab, et süüdistava karistamine 6-kuulise vangistusega vastab süüdistatava süü, kannatanule tekitatud kahju suurusele ning toimepandud kuriteo raskusele. Kuivõrd süüdistatavat on pärast
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele
lg 1 alusel liita
Kohus peab võimalikuks liitkaristuse mõistmisel
lg 2 alusel lugeda moodustatud liitkaristuse kergema karistusena kaetuks enne Harju Maakohtu 28.08.2012 otsust toimepandud
MS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluskulusid, siis kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasud ja süüdimõistva otsusega väljamõistetav sundraha. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja asjaolu, et süüdistataval tuleb kanda karistusena reaalne vangistus, leiab kohus, et süüdistataval käiks kõigi menetluskulude tasumine korraga üle jõu ning menetluskulude tasumise võib määrata KrMS § 180 lg 3 alusel pikemale ajale. 7 Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.