4-16-5834/6

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2016.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-5834 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi K.T ’i (isikukood: 39212070784) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2016.a. otsusele väärteoasjas nr 2315,16,006694 RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus K.T ’ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Määruse motiivid: Harju Maakohtule 05.08.2016.a. esitatud kaebuses vaidlustab K.T Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.07.2016.a. otsust väärteoasjas nr 2315,16,006694. Harju Maakohtu 26.08.2016.a. määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (kuni 08.09.2016.a.) puuduste kõrvaldamiseks. 07.09.2016.a. on kohtule saabunud parandatud kaebus. Kohus, tutvunud parandatud kaebusega, leiab, et see ei kõrvalda kohtu poolt 26.08.2016.a. määruses viidatud puudusi. Harju Maakohtu 26.08.2016.a. määrusega juhiti kaebuse esitaja tähelepanu muuhulgas sellele, et kaebusele tuleb lisada tõendid kaebuses esitatud väidete kohta. Praegusel juhul on kaebuse esitaja parandatud kaebuses leidnud, et ta ei pea PS § 22 kohaselt oma süütust tõendama ja vastavaid tõendeid (antud juhul sõiduki müügilepingut) esitama ning kohtul on võimalik asjakohasele infole ligi pääseda. Samuti viidatakse, et asjaolu, et isik on töötamise tõttu õpingud katkestanud, saab kohus ise kontrollida Tallinna Tööstushariduskeskuse administratsioonist. Kohus viitab siinkohal esmalt asjaolule, et hetkel on tegu kaebuse eelmenetluse staadiumiga, milles kohus kontrollib seda, kas kaebus vastab VTMS § 114 ja § 115 nõuetele. Praegusel juhul vaidlustab kaebuse esitaja tema hinnangul alusetult tehtud väärteootsust ning alternatiivselt talle määratud karistuse suurust, esitamata ühtegi tõendit, mis tema väiteid võiks kinnitada. Seetõttu jääb selgusetuks ka see, miks peaks kohus kaebaja huvides, tema poolt üksnes oletatava („Usun, et see tõsisasi fikseeriti kohapeal politsei poolt…“) versiooni põhjal asjaolusid kontrollima, kui isikul endal on kaebuses viidatud asjaolu võimalik tõenditega kinnitada. Kohtul puudub võimalus kolmandate isikute vahel sõlmitud müügilepingust teadasaamiseks. 26.08.2016.a. kohtumääruses oli selgelt viidatud vajadusele esitada dokumentaalsed tõendid (või tunnistajate nimed ja aadressid), mis saaks müügilepingu olemasolu kinnitada. Samuti jääb arusaamatuks, miks kohus peaks kaebuse eelmenetluse staadiumis tegelema õppeasutusest info pärimisega, kui kohtu 26.08.2016.a. määruses on märgitud, et isikul tuleb oma väidete kinnituseks esitada tõendid või nimetada tunnistajad, kes asjaolusid kinnitada saaksid. Üldteada on ka asjaolu, et õppeasutused väljastavad ametiasutustele esitamiseks kirjalikke ja elektroonilisi tõendeid õpingute kohta ning seega ei ole sellise tõendi hankimine keeruline. Harju Maakohtu 26.08.2016.a. määrusega juhiti kaebuse esitaja tähelepanu ka kaebuse vormilistele puudustele, sh sellele, et kaebusesse tuleb märkida kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress. Parandatud kaebusesse neid andmeid märgitud ei ole, selles viidatakse kohtuvälise menetleja ametniku nimele ja asjaolule, et kaebuse esitajale on viimase elukoht teadmata. Seega on kõrvaldamata ka kohtu poolt viidatud vormilised puudused. Eelpool nimetatut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Harju Maakohtu 26.08.2016.a. määrusest tulenevad sisulised ja vormilised nõuded on parandatud kaebuse puhul samuti täitmata. Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata. Merle Parts Kohtunik