Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-1349 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Arri Tooming Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.H, isikukood XXX, Eesti kodanik, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 06.08.2012 ja lõpp 24.11.2013 RESOLUTSIOON: Jätta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista A.H-lt menetluskuluna riigituludesse 43,20 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming kasuks 43,20 eurot (sh käibemaks 20 %) adv. Arri Toominga poolt süüdimõistetu A.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud: 19.04.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab A.H karistust Viru Maakohtu 13.02.2013 kohtuotsuse nr 113-1349 alusel, millega ta on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 1 ja KarS § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskema, s.o Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistust 9 kuud 18 päeva vangistust käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.08.
- Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A.H kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, varasemalt on isik toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, käesolev kuritegu on varavastane. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses rahuldav, samas omab ta kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel saab isik asuda elama vanatädi juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Isik ei ole omandanud põhiharidust. Vabanemisel ei ole talle töökohta garanteeritud. Madala haridustaseme tõttu ja seonduvalt töökäiguga on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Isikul on tasumata võlanõudeid. Tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Viimase kuriteo pani isik toime alkoholijoobes olles. Katseajal on ta rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Iseloomustuse kohaselt ei hinda isik oma probleeme adekvaatselt, probleemidega tegelemise asemel eirab neid. Isik ei saa alati oma tegevuse tagajärgedest aru. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 63%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel kaks korda, mõlemad katseajad lõppesid mitterahuldavalt – isik pani katseajal toime uue kuriteo ega sooritanud talle liitkaristusena määratud üldkasuliku töö tunde. Maakohtu istung: 17.05.2013 toimunud kohtuistungil taotles süüdimõistetu enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav leidis, et kohus peaks teda usaldama, kuna tal on olnud aega elu üle järele mõelda. Isik kinnitab, et ei kavatse tarvitada alkoholi ja narkootikume ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud, kuna katseajal nõuete ja kohustuste järgimisega on isikul varasemalt probleeme olnud. Kinnipeetava kaitsja palus kohtul kaaluda võimalust isik vabastada, kuna isik kannab vanglakaristust esimest korda, isiku mõtteviis on muutunud. 2 Kohtumääruse põhjendused: Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et isikut on 3 korda kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et isik ei ole kahel korral suutnud katseaega edukalt läbida, näitab isiku hoolimatut suhtumist ning suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamine ei suuda tagada isiku seaduskuulekat käitumist ega maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu sel korral suudab kehtestatud reeglitest kinni pidada ja katseaja edukalt läbida. Kohus märgib, et isikul puudub vabanedes töökoht, mille olemasolu on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Seega ei ole täidetud isiku vabastamise aluseks olevad tingimused. Kohus märgib, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Arvestada tuleb ka asjaolu ga, et Viru Vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks ning ei toeta kinnipeetava vabastamist. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on olnud probleem alkoholi kuritarvitamisega ning ta pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes olles. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu A.H vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus
- juunil 2013.a Nooremreferent Anu Ammer Irina Golubev Irina Golubev 3