lg 3 p 2 määrata M.M-i elektroonilise valve pikkuseks 1 (üks) kuu.
lg 5, § 78 p 2 määrata M.M-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 16.05.2018, allutades M.M-i katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada M.M-i katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada M.M-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata M.M kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada M.M karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, M.M-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 03.12.2016 otsusega lühimenetluses tunnistati M.M süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuud 15 päeva vangistust, võrra ning mõistis lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 01.12.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 2 Prokuröri seisukoht Prokurör ei soovinud osa võtta M.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest kohtuistungil. Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokurör märgib, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega pea vajalikuks neid täiendavalt üle korrata. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Avaldab, et kodus on vaja tütart aidata, laps ei saa koolis hakkama ja lapse ema ei tule aitamisega toime, kuna räägib ainult vene keelt, kardab, et kui laps abita jääb, siis jääb klassi kordama. Selgitab, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi, viibib avavanglas, käib tööl, konflikte pole, saab kõigiga hästi läbi, endise abikaasaga on suhted normaalsed. Kinnitab, et teab, et ei tohi vabanemise korral tarvitada alkoholi ja et on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja prokuröri seiukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral (neist 4 on arhiveeritud) ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud nõuetekohane, distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks peab kohus veel asjaolu, et isik on töötanud vanglas majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, vestlused elustiili, käitumise ja hoiakute teemal ning alates 30.05.2017 viibib avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht abikaasa ja tütre juures, kes on käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel, seega on omavahelised suhted head ning toetavad. Elukohaks on 4-toaline korter, mis kuulub kinnipeetavale endale ja mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ka on isikule vabanemisel garanteeritud töökoht xxxx xxxx, mille kaasomanik kinnipeetav ise on. Ka M.M-i abikaasa töötab ja omab igakuist stabiilset sissetulekut, seega on kinnipeetav vabanemise korral majanduslikult kindlustatud, võlad puuduvad ning vabanemisfondis on 1410 eurot. Vangla hinnangul on M.M teadvustanud oma probleeme ja võimalikke riskiolukordi, sõltuvusi diagnoositud ei ole, isik on küllaltki iseseisev ja mitte mõjutatav, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetaval on küll enne vangistust olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid kohtu hinnangul saab eelnimetatud ohutegurist tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule vastavate lisakohustuste kohaldamisega. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%, mida saab lugeda keskmisest mõnevõrra madalamaks tõenäosuseks. 3 Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud, muutused on püsivad ning tagasilangusi ei esine. Katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Ka saab kinnipeetav vabanedes asuda täitma vastutustundliku lapsevanema rolli. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ning lisakohustuste täitmisele. Elektroonilise valve pikkuseks peab kohus otstarbekaks määrata ühe kuu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.