1-16-5805/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5805 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. augusti
4. a määrus süüdimõistetu H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu H.M (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H.M kannab alates
7. jaanuarist
8. a Viru Vanglas temale Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
9. jaanuari
10. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud 1 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg lõpeb
11. jaanuaril
12. a. Viru Vangla esitas
13. juulil
14. a Viru Maakohtule materjalid H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta. H.M-i tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Maakohtu määrus Viru Maakohus
15. augusti
16. a määrusega jättis H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegselt vabastamise küsimuse lahendamisel. See tingimus ei ole täidetud. H.M on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et ta ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud reegleid järgida. Puudub alus arvata, et tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal ja ta on kriminaalhooldusele sobiv. Tal on 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 22 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et H.M-i on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega, kuid katseajal ei suutnud ta kontrollnõudeid täita, mille tulemusena karistus pöörati täitmisele. Süüdimõistetu uue kuriteo riskiteguriteks on tema suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikute esinemine ning temal diagnoositud alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus narkootikumidest. Vabanemisjärgselt elu- ja töökoht H.M puuduvad. Eeltoodu näitab kogumis, et kinnipeetav ei ole seaduskuulekale elule orienteeritud. Esineb suur risk, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduslike vahenditega tema käitumise korrigeerimine võimalik ei ole. Määruskaebus Määruse peale esitas määruskaebuse H.M , kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kinnipeetav soovib võimalust tõestada, et ta on vangistuses mitmete asjade üle järele mõelnud. Oma vähese elukogemuse tõttu on ta palju eksinud ning ühiskonnale ja lähedastele kahju tekitanud. Ta kinnitab, et on muutunud ja soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. Tal on poeg ja elukaaslane, kes teda ootavad. Ühine kodu oleks neil aadressil Kohtla-Järve XXX. Vahetevahel saaks ta abistada ka oma ema, kes on invaliid. Ka ema toetab teda vajadusel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Esmalt märgib kolleegium, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramise ja süüdlase käitumiskontrollile allutamisega. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustustatud elama kohtu määratud alalises elukohas (KarS § 75 lg 1 p 1). Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm nr 3-1-1-45-16, p 7). Ringkonnakohtul on tekkinud kahtlus, kas H.M on vabanemisel olemas elukoht. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt on kinnipeetav ise nimetanud oma elukohana Kohtla-Järve XXX, kus ta elaks oma sõbranna juures. Kriminaalhooldusametniku teatisest selgub aga, et sõbranna seal enam ei ela, s.o ta kasutas korterit üürilepingu alusel, aga kuna tekkis kommunaalvõlg, siis ütles omanik lepingu üles ja võttis korterivõtmed ära. Maakohtu istungil
17. augustil
18. a on H.M märkinud, et võib elada ema juures. Määruskaebusest selguvalt on ema elukohaks XXX. Samast kaebusest nähtub aga kinnipeetava plaan elada hoopis koos sõbranna ja lapsega Kohtla-Järvel XXX. Kumbagi osundatud aadressi ei ole kriminaalhooldusametnik kontrollida saanud, mistõttu puudub kindlus selles, et süüdimõistetu emmas-kummas elada saab. Kuivõrd H.M on aga eelduslikud elukohad ära nimetanud, siis kontrollib ringkonnakohus järgnevalt sedagi, kas maakohus on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud vangistusest vabastamise materiaalseid eeldusi hinnates ja kaalutlusõigust teostades toiminud veatult. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses alama astme kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud H.M-i ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Tegelikult ei väida seda ka kaebuse esitaja ise. Ta palub ennast lihtsalt usaldada ning toonitab soovi olla koos perega ja aidata oma ema. 2 Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole H.M-i usaldamine kuidagi põhjendatud. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt (ka vanglas viibib ta juba kolmandat korda), ta on vaid mõned kuud tagasi toime pannud vangladistsipliini rikkumise ning tema osas on täheldatavad uue kuriteo riskitegurid. Ehk siis esineb alus prognoosida H.M-i kuritegeliku käitumise jätkumist ka edasiselt. Tema kinnitus, et ta on nüüdseks oma karistustest lõpuks järeldused teinud ja soovib muutuda, veenev ei ole. Mis puutub aga sellesse, et H.M tahab vangistuses viibimise asemel olla oma perega ja abistada ema, siis selline soov tema vabastamiseks alust ei anna. Kinnipeetava retsidiivsusrisk on täheldatav endiselt ning ta peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Juhan Sarv