lg 2, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Alammäär on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006. a määrusega nr 88 "Metsa majandamise eeskiri" lisas 1 („Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“), mille kohaselt 16m kõrgusega sanglepiku puhul on puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks pärast harvendusraiet 13,7 m2/ha. Seega on X kinnistul erladise 15 teostatud raiega viidud puistu rinnaspindala lubatust madalamaks 13 m²/ha võrra. 01.01.2011.a jõustunud
lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega on X maaüksuse eraldisel 15 kasvanud 31-40 aasta vanuses sanglepikus
ga keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,838 hektari suuruse pindala korral kokku summas 14 162,20 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni § 8 p 1 kohaselt on kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammära ühes kuus kümnekordselt, s.t. 2013.a oli kahju oluline, kui see ületas 3200 eurot. Süüdistusakti koostamise hetkel on kooskõlas KarS §- ga 12¹ p 1 kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot. Seega, L.T , puude ebaseadusliku raiega, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistas L.T end toime pandud kuriteos osaliselt süüdi. Süüdistatav ei läinud süüdistuses toodud kinnistult tahtlikult piirnorme ületavalt metsa võtma, läks enda arust seda metsa korda tegema. Mets oli halvas seisus, osa puid võisid olla vanemad. Süüdistatava kaitsja leidis, et L.T on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse. Vastu vaieldakse tsiviilhagile. Toimikust nähtub, et puistu vanus 2013.a on vähemalt 40 aastat ja vastavalt
lisale on selle kahju arvutamise määrad puistu vanusest sõltuvuses. Kuivõrd süüdistatav ja kaitsja on seisukohal, et see puist oli vanem, siis tsiviilhagi osas tuleks seda korrigeerida. Kaitsja viitab kohtuistungil erinevatele metsa vanuse arvudele takseerkirjelduses. Kannatanu esindaja Annika Kruus selgitas, et Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud nõue seisneb L.T poolt 2013.a teostatud ebaseadusliku metsaraiega tekitatud keskkonnakahju 14162,20 euro hüvitamises. L.T teostas 2013.a metsaraiet, viies eraldise 15 rinnaspindala seaduses lubatud alamäärast väiksemaks 13 m2/ha võrra. Seaduses on määratud 3
lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast.
lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet olla puistu I rinde rinnaspindala väiksem eeskirja lisas 1 märgitust.
lg 2 p l alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse alammäärast. Seega näeb
lg 2 p l ette keskkonnakahju tekkimise alusena puistu rinnaspindala ja täiuse väiksemaks viimise kehtestatud alammääradest.
s sõltub rinnaspindala alammäär puuliigist ja kõrgusest. Boniteediklass määratakse enamuspuuliigi vanuse ja kõrguse alusel. Takseerimise ajal 2013 aasta aprillis oli sanglepa kõrgus 16 meetrit ning puude vanuseks 40 aastat. Raie toimus ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. "Metsa majandamise eeskirja" lisa 1 kohaselt on 16 m kõrguse sanglepiku esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet 13,7 m2/ha.
lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Kaitsja on viidanud kohtuistungil erinevatele metsa vanuse arvudele takseerkirjelduses. Kannatanu esindaja on selgitanud kohtuistungil, et takseerkirjelduses (tl 142) on toodud märge kaalutud keskmine vanus lahtris 43, kuna takseerkirjelduse väljavõte, mis on toimikus, on tehtud arvutiprogrammist 2016.a, ehk 3 aastat peale raie teostamist, mistõttu lahtris nimega jooksev vanus on märgitud vanuseks 43 aastat ja all olev kaalutud keskmine vanuseks samuti 43 aastat. Arvud kajastavad puistu vanust
Kahju arvestamise määrad on toodud 1 ha metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes l m2 rinnaspindala kohta. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb korrutada omavahel ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 13 m2 /ha, keskkonnakahju määr 1300 eurot ja langi pindala 0,838 ha (13 x 1300 x 0,838 = 14 162,20). Seega tekitati keskkonnale ebaseadusliku raiega kahju 14 162,20 eurot (vt ka 18.05.2015.a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise akt, tl 21-26) Riigikohtu lahendis 3-1-1-89-07 märgitakse, et oluline kahju keskkonnale KarS § 356 lg 1 mõttes on blanketne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad ebaseadusliku raie tagajärjel keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. Olulise kahjuga tegemist siis, kui konkreetse raie tagajärgede hindamisel ilmneb, et kahju suurus on KarS §-ga 12¹ p 1 kohaselt suurem kui 4000 eurot. Tekitatud kahju suurus ületab vastava summa. 2013.a oli olulise kahju piirmäär 3200 eurot. Seega on olulise kahju miinimumsumma ületatud ka kuriteo lõpule viimise ajal kehtinud määra järgi ning hilisema seadusemuudatusega ei ole raskendatud isiku olukorda. Kohus leiab, et L.T pani ebaseadusliku raie toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lgd 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § 17 lg 3). Seda enam, et ebaseadusliku raie maht on antud juhul küllalati märkimisväärne. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et L.T oli raiet tehes teadlik raie ulatusest (mahust). Seega puudub alus väita, et L.T ei teadnud tegu toime pannes mõnda KarS § 356 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnusele vastavat faktilist asjaolu. Rõhutada tuleb, et süüdistatav omab aastatepikkust metsandusalast kogemust (vastavat on süüdistatav kohtuistungil ise kinnitanud). Kohus ei tuvastanud L.T tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus Kohus lähtub süüdistatavale karistuse mõistmisel KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetest. Lisaks võetakse arvesse süüdlast iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11 p 9). Süüdistatava süü suurus käesoleva kuriteo toimepanemisel ei ole suur, võrreldes ka teiste analoogsete ebaseadusliku metsaraie alaste süütegudega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 356 lg 1 sanktsioonis on karistusliikidena rahaline karistus ja vangistus. Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohtus põhjendatuks karistada L.T rahalise karistusega ja seda allapoole keskmist määra jäävas ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 210 päevamäära, so 915,60 eurot, arvestades süüdistatava kohta väljastatud teatist tema päevasissetuleku kohta (teatis tl 137-138), mis oli 4,36 eurot (enne 01.01.2015.a kehtinud KarS redaktsiooni järgi oli miinimumpäevamääraks 3,20 eurot). KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista L.T-le rahaline karistus 140 päevamäära ulatuses s.o kokku 610,40 eurot. Kuna süüdistatava puhul on tegu inimesega, kellel karistusregistri väljatrüki kohaselt puuduvad nii kriminaal- kui väärteokaristused (karistusregistri väljatrükk tl 139), siis peab kohus otstarbekaks rahalise karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastamist. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma 6
lg 1, lg 2 p 1 ning lisa 3.
lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil- või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. L.T poolt teostatud metsaraie ning tekitatud keskkonnakahju vahel on olemas põhjuslik seos ning kahju suurus on määratletud õigesti, sest arvutamisel on korrektselt lähtutud
ja Metsamajandamise eeskirja nõuetest ja X kinnistu eraldise 15 takseerkirjelduse andmetest. Erandlikke asjaolusid kahjuhüvitise vähendamiseks tsiviilhagi vähendamise taotluses (tl 152-153) välja toodud ei ole. Kahju täies ulatuses rahuldamist põhjendab ka asjaolu, et L.T tegutses metsanduse valdkonnas, mida ta hästi tundis, kuid ometigi põhjustas ta loa tingimuste rikkumisega looduskeskkonnale kahju. Kahju hüvitamine on suunatud looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahju heastamisele. Käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista L.T-lt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju katteks 14 162,20 eurot. Menetluskulud Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult L.T menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kohtueelses menetluses tekkinud tunnistaja M.S sõidukulud 27,13 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 384 eurot vandeadvokaat Vahur Krinali osalemise eest kriminaalasja menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 1116,13 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.