Obsah (8)

§ 137§ 1043§ 1045§ 128§ 132§ 127§ 367§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2017, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnapro

§ 137

lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Holger Mägilt ja L.N-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks solidaarselt summas 501 435,08 (496 835,08 + 4600,00 ) eurot.

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel mõista välja Swedbank Liising AS-i kasuks L.N-ilt 97 896,66 eurot ja Holger Mägilt 69 482,82 eurot. AS DNB Pank tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja välja mõista

§ 137

lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Holger Mägilt ja L.N-ilt solidaarselt AS DNB Pank kasuks summas 150 225,23 eurot.

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel mõista välja AS DNB Pank kasuks Holger Mägilt 108 990,84 eurot. Swedbank Liising AS ja AS DNB Pank tsiviilhagide tagamiseks jätta arestituks Tartu Maakohtu 20.11.2009 (VI kd, lk 98-100) ja 24.08.2011 (VI kd, lk 101-104) vara arestimise määruste alusel arestitud järgmine vara: • Holger Mägi vara 10 530 842,40 krooni (673043,47 euro) ulatuses, s.h kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga Tartu maakond, XXX ja samuti Holger Mägi ja K.M. ühisomandis olev kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga Tartu linn, XXX; • L.N-i vara 960 658,24 euro ulatuses, s.h. kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, XXX ja samuti L.N-i ja M.B. ühisomandis olev kinnistu registriosa nr XXX, asukohaga Tartu linn, XXX; • L.N-ile kuuluv osa äriühingus Eritrade Kodukaubad OÜ (reg 10567713) nimiväärtusega kakskümmend kolm tuhat (23 000) krooni (1469,97 eurot) ning L.N-i õigused vastavalt osalusele tehtavatele Eritrade Kodukaubad OÜ kasumieraldistele ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamise väljamaksetele. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel mõista L.N-ilt välja menetluskuluna kaitsjatasu summas 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 162,00 € Maksetähtaeg 22.03.2017 Viitenumber 99917700009049 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-12-3048 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. 2 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tervikliku kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.05.2014 otsusega tunnistati Holger Mägi süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 ning § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning temale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. KrMS §-st 301 juhindudes mõistis maakohus Holger Mägi õigeks kolmes omastamise episoodis. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 ning § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi süüdi ka L.N ning temale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Maakohus rahuldas Swedbank Liising AS-i tsiviilhagi ja mõistis Holger Mägilt ning L.N-ilt solidaarselt kannatanu kasuks välja 563 729,12 eurot. Lisaks mõistis kohus L.N-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 112 218,63 eurot. Kohus rahuldas ka AS-i DNB Pank tsiviilhagi, mõistes mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt kannatanu kasuks välja 258 922,53 eurot. Mõlema tsiviilhagi tagamiseks jättis kohus arestituks Tartu Maakohtu 20. 11.2009 määrustega arestitud Holger Mägi ja L.N-i vara. Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu 15.06.2015 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2014 ja Tartu Maakohtu 12.05.2014 otsus osas, millega L.N tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus; Holger Mägi tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi; rahuldati Swedbank Liising AS-i ja AS-i DNB Pank tsiviilhagid. Riigikohus lõpetas kriminaalmenetluse L.N-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Swedbank Liising AS-i ja AS-i DNB Pank tsiviilhagide osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Holger Mägi ja L.N-i süüdimõistmise osas kohtuotsus jõustus ja seda asuti täitma. Vastavalt RKKKo lahendile kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10 p 41, kriminaalasja madalama astme kohtule uueks arutamiseks saatmine üksnes tsiviilhagi osas süüdimõistva otsuse jõustumist ega täitmisele pööramist edasi ei lükka. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kannatanu/tsiviilhageja nõue Swedbank Liising AS-i tsiviilhagi Kannatanu Swedbank Liising AS (varasem nimi AS Hansa Liising - edaspidi ka HLE) esitas 14.07.2009 kriminaalasja kohtueelsele menetlejale tsiviilhagi (kohtutoimik (VII kd, tl 1 jj), milles palus kuriteoga kahju tekitajalt välja mõista 9 380 000 krooni. Tsiviilhagi põhjenduste kohaselt andis kannatanu erinevate liisingulepingutega OÜ Derek Trade (edaspidi DT) kui liisinguvõtja kasutusse tsiviilhagi lisas nimetatud vara. Liisinguvõtja kohustus tasuma liisinguandjale liisingulepingutest tulenevaid makseid. Varade käsutamine liisinguandja nõusolekuta oli lepingute kohaselt keelatud. Kannatanu lõpetas liisingulepingud enne tähtaja 3 lõppu 15.12.2008, kuna DT ei täitnud nõuetekohaselt liisingulepingutest tulenevaid maksekohustusi. Rikkudes liisingulepinguid, jäeti vara kannatanule tagastamata ja hiljem selgus, et masinad on õigustamatult kolmandatele isikutele edasi võõrandatud. Sellise käitumisega põhjustati kannatanule otsene varaline kahju, mis seisneb kaotsiläinud vara väärtuses. Teo toimepanija käitumine on

§ 1045lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane.

Seetõttu on toimepanija kohustatud hüvitama kannatanule

§ 1043alusel kaotsiläinud vara väärtuse täies ulatuses.

20.09.2012 esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule avalduse tsiviilhagi suurendamiseks ja täpsustamiseks (VII kd, tl 8 jj). Selles avalduses palus kannatanu mõista kuriteoga kahju tekitajatelt enda kasuks välja 741 962,28 eurot. Avalduse põhjendustes märkis kannatanu, et esitas tsiviilhagi tulenevalt liisinguesemete turuhindadest, kuid soovib tsiviilhagi täpsustada ja nõuda süüdistatavatelt hüvitist liisingulepingute rikkumisega tekitatud kahju eest. Selline kahju koosneb: 1) enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud võlgnevusest (debitoorne võlgnevus); 2) pärast liisingulepingu ülesütlemist tasumata jäänud summast ehk liisingulepingu järgi tasutavast kogusummast, millest on maha arvatud debitoorne võlgnevus ja tasutud summad (vara jääkmaksumus käibemaksuta); 3) kannatanu tasutud käibemaksust ja 4) vara tagastamisega seotud kuludest. Ülejäänud osas jäi kannatanu 14.07.2009 tsiviilhagis esitatud väidete, seisukohtade ja taotluste juurde. Samuti märkis kannatanu, et kui kohus peab avaldust hagi muutmiseks ja seda ei luba, jääb ta 14.07.2009 tsiviilhagi juurde. 17.10.2012 esitas kannatanu maakohtule selgituse tsiviilhagi kohta (VII kd, tl 156 jj), milles palus kuriteoga kahju tekitajatelt enda kasuks välja mõista 675 947,75 senti. Avalduses märgiti, et kuna lisakontrolli tulemusel ilmnes, et riik on kannatanule käibemaksu tagastanud, loobub kannatanu käibemaksunõudest summas 66 014,54 eurot. Samuti esitati avalduses ja selle lisades täiendavaid selgitusi kahjuarvestuse, sh debitoorse võlgnevuse kujunemise ja eseme tagastamiskulude kohta. 27.08.2015 esitas Swedbank Liising AS kohtu nõudel tsiviilhagi täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt vastutavad süüdistatavad kannatanule liisinguesemete omastamisega tekitatud kahju hüvitamise eest vastavalt

§-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 7. Süüdistatavad vastutavad Kannatanule liisinguesemete omastamisega tekitatud kahju hüvitamise eest ka vastavalt

§-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 8. Vastavalt liisingulepingute üldtingimuste p-le 7.4 kuulub liisinguese liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Seega oleksid liisinguesemed tagastamisel kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha ees oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Liisingulepingud ütles kannatanu üles detsembris 2008, misjärel oleks liisinguesemed pidanud tagastatama ning kannatanu oleks need võõrandanud. Liisinguesemete väärtuse vahemikus detsember 2008 – veebruar 2009 kindlakstegemiseks tellis Kannatanu ekspertiisi EKEI riiklikult tunnustatud transporditehnika- ja liikluseksperdilt T.T.lt. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb sisuliselt kindlaks teha liisinguesemete väärtus eeldatava tagastamise hetkel, leida liisingulepingutest tulenevad kohustused ning neid omavahel kõrvutada. Kui liisingueseme väärtus on vastavast liisingulepingust tulenevast kohustusest suurem, kuulub kahjuna hüvitamisele liisingulepingust tulenev kohustus, kuna 4 liisingueseme tagastamisel oleks kannatanu saanud liisingueseme müügist saadud rahast selle kohustuse tasutud. Kui suurem on liisingulepingust tulenev kohustus, tuleb kahjuna arvestada liisingueseme väärtust, kuna Kannatanu oleks saanud liisingulepingust tuleneva kohustuse tasutud ainult liisingueseme väärtuse ulatuses. Kannatanu on käesolevas menetluses juba tõendanud liisingulepingutest tulenevate kohustused ning nende üle puudub ka vaidlus. Kannatanu esitab liisingueseme väärtuse eeldatava tagastamise ajal ning kõrvutab kohustusi ja väärtust omavahel: - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli hüdrohaamer FRD F35LN tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 22 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 9542,28 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 9542,28 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 640 LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 31 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 11 017,17 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 11 017,17 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 735LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 28 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 10 959,29 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 10 959,29 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli rataslaadur Furukawa 365-II tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 45 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 30 438,50 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 30 438,50 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli ratasekskavaator Furukawa W735LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 28 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 17 333,50 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 17 333,50 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 730LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 23 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 15 232,58 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 15 232,58 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 735LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 28 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 18 801,23 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 18 801,23 eurot. - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 630E tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 14 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 9962,97 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 9962,97 eurot. 5 - - - - - - - - - - Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Furukawa 730LS tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 20 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 14 554,94 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 14 554,94 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli miniekskavaator Hanix H36B tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 15 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 8431,28 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 8431,28 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli miniekskavaator Hanix H50B tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 19 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 11 125,84 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 11 125,84 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli ratasekskavaator Hyundai R200W-7 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 75 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 83 174,98 eurot. Kuna liisingueseme väärtus on väiksem liisingulepingust tulenevast nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingu väärtus, ehk siis summas 75 000 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Hyundai R180LC-7 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 69 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 72 558,21 eurot. Kuna liisingueseme väärtus on väiksem liisingulepingust tulenevast nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingu väärtus, ehk siis summas 69 000 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Hyundai R210LC-7 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 82 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 69 482,82 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 69 482,82 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Hyundai R210LC-7 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 77 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 43 923,09 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 43 923,09 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Hyundai R210LC-7 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 77 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 57 395,72 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 57 395,72 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Komatsu 160-6 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 52 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 32 829,17 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 32 829,17 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Komatsu 160-6 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 52 000 eurot. 6 - - - - Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 33 540,15 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 33 540,15 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli roomikekskavaator Komatsu 160-6 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 52 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 33 540,15 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 33 540,15 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli Komatsu 160-6 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 52 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 32 825,26 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 32 825,26 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli rataslaadur Venieri VF9015 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 45 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 31 837,53 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 31 837,53 eurot. Liisingulepingu nr XXX esemeks oli ratas laadur-ekskavaator Venieri VF1.33 tehasetähisega XXX, mille väärtuseks leidis ekspert summa 34 000 eurot. Liisingulepingust tulenev Kannatanu nõue on summas 27 441,09 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on omastamisega tekitatud kahju liisingulepingust tulenev nõue, ehk siis summas 27 441,09 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on kannatanule liisinguesemete omastamisega tekitatud kahju summas 664 214,56 eurot. Vastavalt Riigikohtu seisukohale kriminaalasja nr 3-1-1-11-10 p-s 8.1 hõlmab

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eelnevast lähtudes asub kriminaalkolleegium seisukohale, et sõiduki avariijärgse käitlemise ja sõiduki väärtuse hindamisega seotud kulutused tuleb M. R.

§ 132

lg 3 esimeses lauses ja

§ 128

lg-s 3 sätestatut arvestades samuti hüvitada, kuna need kulutused kandis kannatanu seoses talle tekitatud kahjuga. Seega tuleb süüdistatavatelt välja mõista ka liisinguesemete väärtuse tõendamisega kannatanule tekkinud kulutused. Kannatanu on liisinguesemete väärtuse kindlakstegemiseks teinud kulutusi summas 4600 eurot, mille palub süüdistatavatelt välja mõista. Ülaltoodust tulenevalt palub Swedbank Liising AS Holger Mägilt ja L.N-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja mõista kahju summas 668 814,56 eurot (664 214,56 + 4600). Ülejäänud osas jääb Swedbank Liising AS oma menetluses väidete, seisukohtade ja taotluste juurde. AS-i DNB Pank tsiviilhagi Kannatanu AS DNB Pank (edaspidi DNB) esitas 17.11.2009 kriminaalasja kohtueelsele menetlejale tsiviilhagi (VII kd, tl 189 jj), milles palus kuriteoga kahju tekitajatelt välja mõista 5 651 035,32 krooni. Tsiviilhagi põhjenduste kohaselt müüs DT kannatanule kuriteoteates 7 nimetatud tehnikaseadmed. Tsiviilhagi esitamise ajaks on selgunud, et mitmete esemete müügi ajal ei olnud DT-l nende käsutusõigust, sest omand kuulus kolmandale isikule. Samuti on DT müünud mitmed tema valduses olnud, kuid kannatanule kuulunud esemed edasi kolmandatele isikutele. DT ja ennekõike viimase juhatuse liikmete Holger Mägi ja L.N-i ja/või muude isikute eesmärk oli kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kasu saada ja võõras vallasasi enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. 12.10.2012 esitas kannatanu Tartu Maakohtule hagiavalduse täpsustuse (VII kd, tl 193 jj), milles taotles Holger Mägilt ja L.N-ilt 258 922,53 euro väljamõistmist. Avalduses viidati nõude materiaalõigusliku alusena

§-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5, 7 ja

1. 01.09.2015 ja 06.12.2016 esitas DNB tsiviilhagi täpsustused. Hagiavalduse kohaselt perioodil veebruar 2007 kuni september 2008 sõlmiti DT ja DNB vahel liisingulepingud (kokku 25 lepingut), milliste alusel andis DNB DT kasutusse rasketehnika seadmeid. Liisitud seadmete loetelu ning dokumentatsiooni (liisingulepingud, müügilepingud jne) on DNB esitanud Lõuna Politseiprefektuurile koos 17.06.2009 kuriteoteate, tsiviilhagi ning 13.01.2010 vastusega järelpärimisele kriminaalasjas nr
2. DT puhul oli tegemist Holger Mägi ja L.N-i kontorolli all ja juhtimisel tegutsenud äriühingutega. 2008 detsembris ütles DNB sõlmitud liisingulepinguid ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Pärast liisingulepingute ülesütlemist kohustus DT tagastama liisingulepingute esemeteks olevad varad (liisingulepingute üldtingimused p10.4). DT on jätnud tagastamata DNB-le alljärgnevad DT kasutuses olevad varad: - Liisingulepingu XXX esemeks oleva kompaktlaaduri Thomas 153 CE, tehasetähis XXX keskmiseks turuhinnaks on OÜ Balti Realiseerimiskeskus määranud 16 500 eurot ja kompaktlaaduri Thomas 153 CE XXX keskmiseks turuhinnaks 16 500 eurot – kokku 33 000 eurot. Kuna liisingueseme väärtus on väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest 47 035,82 eurost, on tekitatud kahjuks liisingueseme väärtus ehk 33 000 eurot. - Liisingulepingu XXX esemeks oleva Roomikekskavaator Furukawa 738, tehasetähis XXX keskmiseks turuhinnaks on OÜ Balti Realiseerimiskeskus määranud 55 000 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet 34 544,50 eurot, on tekitatud kahjuks liisingulepingust tulenev nõue ehk 34 544,50 eurot. - Liisingulepingu XXX esemeks oleva laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, XXX keskmiseks turuhinnaks on OÜ Balti Realiseerimiskeskus määranud 37 500 eurot. Kuna liisingueseme väärtus on väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest 49 815,27 eurost, on tekitatud kahjuks liisingueseme väärtus ehk 37 500 eurot. - Liisingulepingu XXX esemeks oleva laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, XXX keskmiseks turuhinnaks on OÜ Balti Realiseerimiskeskus määranud 37 500 eurot. Kuna liisingueseme väärtus on väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest 58 303,80 eurost, on tekitatud kahjuks liisingueseme väärtus ehk 37 500 eurot. - Liisingulepingu XXX esemeks oleva laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, XXX keskmiseks turuhinnaks on seadme müüja määranud 37 500 eurot. Kuna liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet 19 680,73 eurot, on tekitatud kahjuks liisingulepingust tulenev nõue 19 680,73 eurot. Kriminaalasja menetlemise käigus leidis tuvastamist, et H. Mägi ja L.N olid DT esindajatena võõrandanud ehitusmasinaid heausksetele kolmandatele isikutele, mistõttu kaotas DNB kostjate tegude tõttu tulenevalt AÕS § 95 lg-st 1 (Riigikohtu 15.06.2015 p 87) 8 omandi. Kohtud tuvastasid, et H. Mägi müüs DNB-le kuuluvaid masinaid kolmandatele isikutele tahtlikult, teades, et neil selleks õigust ei ole. - - Kompaktlaadur Thomas 153 CE, tehasetähis XXX. Eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel, sõlmis H. Mägi 17.05.2007 DT esindajana DNB-ga müügilepingu nr XXX, millega müüs DNB-le kompaktlaaduri Thomas 153CE (tehasetähisega XXX) hinnaga 29 050,15 eurot (454 536 krooni). Sama kompaktlaaduri oli H. Mägi DT esindajana juba 20.02.2007 müünud DNB-le ning saanud seadme DT valdusesse liisingulepingu XXX alusel. Esitades kompaktlaaduri müügilepingut sõlmides DNB-le vara omaniku kohta valeandmeid, lõi H. Mägi DNB-s teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara omandiõiguse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis DNB DT arveldusarvele kompaktlaaduri eest 454 536 krooni, s.o 29 050, 15 eurot. Kohtud tuvastasid, et kõnealuse müügilepingu on sõlminud H. Mägi DT esindajana üksinda (Riigikohtu lahendi p 81), mistõttu lõpetas Riigikohus L.N-i vastu menetluse selles episoodis. H. Mägi sai seega DT kasutusse pettuse teel võõrast vara summas 29 050,15 eurot. Laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, tehasetähis XXX. Eesmärgiga saada varalist kasu pettuse teel, sõlmis H. Mägi 07.05.2007 DT esindajana DNB-ga müügilepingu nr XXX, millega müüs DNB-le laadurekskavaatori VENIERI VF 10.33 B (tehasetähisega XXX) väärtusega 1 250 800 krooni (79 940, 69 eurot). Sama laadur-ekskavaatorit oli H. Mägi DT esindajana juba 12.03.2007 müünud DNB-le ning saanud seadme DT valdusesse liisingulepingu nr XXX alusel. Esitades müügilepingut sõlmides DNB-le vara omaniku kohta valeandmeid, lõi H. Mägi DNB-s ebaõige ettekujutuse müüdava vara omandiõiguse osas. Tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis DNB 18.05.2007 DT arveldusarvele 79 940, 69 eurot. Kohtud tuvastasid, et kõnealuse müügilepingu on sõlminud H. Mägi DT esindajana üksinda (Riigikohtu lahendi p 81), mistõttu lõpetas Riigikohus L.N-i vastu menetluse selles episoodis. H. Mägi sai seega DT kasutusse pettuse teel võõrast vara summas 79 940, 69 eurot. Riigikohus leidis lahendi p 77, et nii kirjalikud lepingud kui ka liisingufirmade töötajatest tunnistajate ütlused kinnitavad, et DT-l puudus ehitusmasinate müügiks omanike nõusolek ja et kelmussüüdistuses käsitletud müügitehingute puhul polnud liisingufirmad teadlikud, et nad seadmeid ei omanda või ostavad seadme, mis neile juba kuuluvad. DNB-le kuuluva vara võõrandamisega kolmandatele isikutele tekitasid kostjad DNB-le kahju vähemalt 200 500 euro ulatuses. Vastavalt liisingulepingute üldtingimuste p 10.
3. kohustus DT liisingulepingute ülesütlemisel viivitamatult liisinguesemete valdust DNB volitatud esindajale üle andma. DT ei ole nimetatud kohustust täitnud. Liisingulepingute üldtingimustele p 10.5 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel võõrandab liisinguandja liisingueseme. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, seejärel liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised, leppetrahvid, liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest liisinguandjale tekkinud kahju (sh saamata jäänud tulu) ning seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Eeltoodust tuleneb, et kui kostjad poleks DNB-le kuuluvaid ja DT kasutuses olnud varasid ebaseaduslikult kolmandatele isikutele võõrandanud, kuuluksid seadmed liisingulepingute järgi DNB-le tagastamisele ning võõrandamisele. DNB on pöördunud BRC Autokeskuse poole ning palunud väljastada infot selle kohta, millised olid analoogsete seadmete müügihinnad 9 (tegelikkuses toimunud tehingute hinnad)
4. aastal. DNB on kahju arvestusel lähtunud BRC poolt edastatud müügihindade keskmisest.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seoses sellega, et kostjad on võõrandanud/jätnud tagastamata DNB-le kuuluvad seadmed, on DNB-le tekkinud kahju vähemalt 200 500 (16 500*2 + 55 000 + 37 500*3=200 500) eurot võrra väiksem. Kui kostjad poleks seadmeid kolmandatele isikutele võõrandanud, oleks DNB kahju seadmete müügihindade (200 500 eurot) võrra väiksem. Seega esineb DNB kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Eelnevast ning

§ 1045lg 1 p-st 7 ja Kar

S § 201 lg-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt vastutavad kostjad DNB-le tekkinud kahju eest, mis tekkis seoses DNB-le kuulunud vara pööramisega DT kasuks. H. Mägi tekitas DNB-le kahju summas 108 990, 84 eurot, luues DNB-s teadvalt ebaõige ettekujutuse kompaktlaaduri (tehasetähis XXX) ja laadur-ekskavaatori (tehasetähis XXX) kuuluvuse ja valduse kohta. Hageja on eespool faktilistes asjaoludes esile toonud, et kriminaalmenetluse käigus leidis tuvastamist, et H. Mägi müüs kompaktlaaduri Thomas 153 CE (tehasetähis XXX) ja laadur-ekskavaatori Venieri VF 10.33B (tehasetähis XXX) DNB-le, kuigi tegelikkuses olid kõnealused varad juba DNB omandis (topelt müük). Sellega tekitas H. Mägi DNB-le kahju, mille suuruseks on DNB ja DT vahel sõlmitud müügilepingute nr XXX järgsed hinnad. Kompaktlaaduri müüs H. Mägi DNB-le 29 050,15 eurot (454 536 krooni) ning laadur-ekskavaatori hinnaga 79 940,69 eurot (1 250 800 krooni). Eelnevast tulenevalt palub AS DNB Pank rahuldada tsiviilhagi ning mõista Holger Mägilt ning L.N-ilt solidaarselt AS DNB Pank kasuks 162 225,23 eurot ning Holger Mägilt AS DNB Pank kasuks 108 990,84 eurot. Süüdistatavate/tsiviilkostjate vastused Kostja L.N-i esindaja adv Robert Sarv palub esimese alternatiivina jätta kannatanute tsiviilhagid läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2) ning teise alternatiivina rahuldamata jätta (TsMS § 434 ja KrMS § 306 lg 1 p 11). Kannatanute hagid tuleb läbi vaatamata jätta, sest kohus andis kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 kannatanutele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kannatanud jätsid tähtajaks puudused kõrvaldamata. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse kõrvaldamata puudustega avaldus läbi vaatamata. Vastuväitena Swedbank AS-i (edaspidi Swedbank) tsiviilhagile märgib kostja esindaja, et Swedbank ei ole esitanud seadusega kehtestatud vormis tõendeid enda tsiviilhagi tõendamiseks. Ainuüksi isiku teatud süüteos süüditunnistamine ei tähenda, et isiku vastu suunatud tsiviilhagi tuleks rahuldada. Kohus peab tsiviilhagi lahendamisel kontrollima, kas tsiviilhagi esitanud isik on tõendanud kõik materiaalõiguslikud eeldused hagi rahuldamiseks. Seda saab kannatanu teha ainuüksi läbi seadusega kehtestatud protsessivormis tõendite esitamise. Kuna Swedbank ei ole esitanud enda väidete tõendamiseks tõendeid nii, et L.N saaks nendega tutvuda, siis on L.N seisukohal, et Swedbanki hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see on täielikult tõendamata. Arvestades Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2008 asjas nr 3-2-1-13707 tehtud lahendi seisukohti, peab positiivse väite esitanud pool oma väidet tõendama ning vastaspoolele ei saa tõendite esitamata jätmist ette heita seni, kuni väite esitanud pool ei ole oma väidet tõendanud. Tõendite esitamata jätmise korral piisab vastaspoolel üksnes vastavasisulise vastuväite esitamisest. Kuivõrd ilma Swedbanki tõenditega tutvumiseta pole 10 võimalik tõendeid sisuliselt hinnata ei saa L.N käesoleval hetkel muid vastuväiteid esitada. Vastuväitena AS DNB Pank (edaspidi DNB) tsiviilhagile märgib L.N järgmist. Nõustuda ei saa DNB seisukohaga, et konkreetse masina turuväärtust on võimalik hinnata ühe e-kirja pinnalt. Tegemist on sisult kasutuskõlbmatu tõendiga, millest ei nähtu asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Esitatud tõendi kohaselt sai OÜ Balti Realiseerimiskeskus teada üksnes masina mudeli ning ehitusaasta, muid masina hinda mõjutanud asjaolusid mitte. Ilma konkreetse masina ülevaatamise või andmeid teadmata pole ühelgi objektiivsel isikul keskmise turuväärtuse kohta arvamust avaldada. Viimasel juhul peab objektiivne isik keelduma arvamuse andmisest. Kuna BRC tegeleb ka kannatanuga sõlmitud liisingulepingute lõppemise järgselt liisinguautode võõrandamisega, siis pole BRC tõendil usaldusväärset kaalu asja lahendamisel. Tõendist ei nähtu samuti andmeid ega viiteid sellele, kuidas BRC on saanud just sellised hinnavahemikud ning kuidas on võimalik nende tõele vastavust kontrollida. Tegemist ei ole üldteada asjaoludega, mistõttu peab ka asjatundja viitama oma arvamuse andmise algandmetele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-07). Oma sisult on tegemist kannatanu koostööpartnerist paljasõnalise arvamusega, millel ei saa olla kohtu silmis usaldusväärset kaalu. Ka süüdistatav Holger Mägi ei nõustu tsiviilhagidega ja vaidleb neile vastu. Deliktilise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuna tõendatud ei ole, et L.N ja Holger Mägi tekitasid liisitud masinate müügiga kannatanutele tsiviilhagides märgitud suuruses kahju. Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud kohtuotsuses, et kannatanutel on

§ 1043

alusel õigus nõuda süüdistatavatelt liisitud ehitusmasinate müügiga tekitatud kahju hüvitamist (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 96). Otsustamaks, millises ulatuses süüdistatavad kannatanutelt kahju hüvitamist nõuda saavad, tuleb võrrelda kannatanute olukorda, mis tekkis pärast ehitusmasinate müüki, hüpoteetilise olukorraga, mis oleks tekkinud siis, kui süüdistatavad ei oleks liisitud ehitusmasinaid DT nimel maha müünud ja kannatanud poleks omandiõigust nendele masinatele kaotanud (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 98). Seejuures ei tohi kannatanute varaline olukord muutuda süüdistatavatelt saadava kahjuhüvitise tõttu paremaks, kui see olnuks siis, kui süüdistatavad ei oleks liisinguandjatele kuuluvaid ehitusmasinaid õigusvastaselt kolmandatele isikutele võõrandanud (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 99). Vastuväited AS DNB Pank kahju hüvitamise nõudele. AS DNB Pank leiab 01.09.2015 kohtule esitatud tsiviilhagis, et L.N ja H. Mägi tekitasid AS-le DNB Pank solidaarselt 200 500 euro suuruse kahju, kuna nende juhitud OÜ Derek Trade jättis liisingulepingute ülesütlemise järgselt liisinguandjale tagastamata järgmised masinad: - Kompaktlaaduri Thomas 153 CE, tehasetähis XXX; - Kompaktlaaduri Thomas 153 CE, tehasetähis XXX; - Roomikekskavaatori Furukawa 738, tehasetähis XXX; - Laadur-ekskavaatori Venieri VF 10.33B, tehasetähis XXX; - Laadur-ekskavaatori Venieri VF 10.33, tehasetähis XXX; - Laadur-ekskavaatori Venieri VF 10.33B, tehasetähis XXX. AS DNB Pank on tsiviilhagile lisatud OÜ Balti Realiseerimiskeskuse töötaja R.U.i 24.08.2016 e-kirjas märgitud hindadele tuginedes leidnud, et eelnimetatud masinate keskmine müügihind oli

1. aastal kokku 200 500 eurot. Kaitsja leiab, et sellises ulatuses kahju tekkimine ei ole tõendatud. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud kohtuotsuses märkinud, et liisingueseme jääkväärtusena tuleb käsitada liisingueseme turuhinda selle (eeldatava) tagastamise hetkel liisinguandjale (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 99). Selles e-kirjas märgitud, kas sellised hinnad olid
2. aasta alguses või lõpus või jagunesid need terve aasta peale. Kuna liisinguandja ütles OÜ-ga Derek Trade sõlmitud liisingulepingud 11 üles
3. aasta detsembris (liisingulepingute ülesütlemise teatis 18.11.2008, III kd, tl 102), ei tõenda nimetatud e-kiri liisinguandjale tagastamata jäänud masinate turuhinda eeldatava tagastamise hetkel. Kannatanule tekkinud kahju suuruse arvutamiseks tuleb välja selgitada OÜ Derek Trade kasutuses olnud masinate turuhind
4. aasta detsembris. AS DNB Pank tsiviilhagile lisatud OÜ Balti Realiseerimiskeskuse töötaja R.U.i 24.08.2016 ekirjas märgitud masinate müügihinnad on ligikaudsed. Seejuures on ligikaudsete müügihindade vahe kuni 10 000 eurot. Kuna masinate ligikaudsete müügihindade vahe on niivõrd suur, tuleb kahju suuruse arvutamisel võtta aluseks süüdimõistetutele soodsaim hind, mitte keskmine hind. Lisaks ei ole AS DNB Pank poolt arvutatud masinate keskmine hind õige, kuna keskmise hinna arvutamiseks on vaja teada müüdud masinate arvu ja hinda. Antud juhul ei ole teada, kui palju masinaid on müüdud ligikaudse müügihinna alampiiri ja ülempiiri juurde jääva hinnaga. Seega ei ole tsiviilhagis märgitud hind
5. aastal müüdud masinate keskmine turuhind, vaid
6. aastal müüdud masinate madalaima ja kõrgeima müügihinna järgi arvestatud mediaanhind. Juhul, kui võtta kahju suuruse arvutamisel aluseks süüdimõistetutele soodsaim hind, oleks ASle DNB Pank tekkinud kahju suurus 181 000 eurot. Seega juhul, kui OÜ Derek Trade oleks need masinad liisingulepingute ülesütlemise järgselt liisinguandjale tagastanud, oleks liisinguandja teeninud nende müügist
7. aastal kokku 181 000 eurot. Võrreldes AS DNB Pank olukorda, mis tekkis pärast ehitusmasinate müüki, hüpoteetilise olukorraga, mis oleks tekkinud siis, kui süüdistatavad ei oleks liisitud ehitusmasinaid DT nimel maha müünud ja AS DNB Pank poleks omandiõigust nendele masinatele kaotanud, ei saa AS-le DNB Pank tekkinud kahju olla suurem kui nimetatud masinate koguväärtus ehk 181 000 eurot. Riigikohus on käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses leidnud, et liisingueseme jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude positiivne vahe tuleb süüdistatavatelt välja mõistetavast kahjuhüvitisest

§ 127

lg 5 kohaselt maha arvata, sest tegemist on kuluga, mis kannatanud neile kahju tekitamise tagajärjel säästsid (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 99). Riigikohus saatis käesoleva kriminaalasja tsiviilhagide osas maakohtule uueks arutamiseks tagasi, kuna tuvastamata on, milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 100). Selleks, et kohtul oleks võimalik seda asjaolu tuvastada, oleks AS DNB Pank pidanud esitama kohtule tõendid ka selle kohta, kui suur on liisinguandjale tagastamata jäetud masinatega seotud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue. Kuna AS DNB Pank ei ole selliseid tõendeid esitanud, ei ole võimalik kontrollida, kas ja kui suure summa on AS DNB Pank antud juhul kahju tekitamise tagajärjel säästnud. AS DNB Pank leiab 01.09.2015 kohtule esitatud tsiviilhagis, et H. Mägi tekitas AS-le DNB Pank 108 990,84 euro suuruse kahju, kuna OÜ Derek Trade sai pettuse teel enda kasutusse sellises suuruses liisinguandja vara. H. Mägi lõi liisinguandjas teadvalt ebaõige ettekujutuse müüdava vara omandiõiguse osas ja tekkinud ebaõige ettekujutuse tõttu maksis liisinguandja OÜ Derek Trade arveldusarvele kompaktlaadur Thomas 153 CE, tehasetähis XXX, eest 29 050,15 eurot ja laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, tehasetähis XXX, eest 79 940,69 eurot. Tsiviilhagist ei nähtu, et kannatanu oleks arvanud kahjuhüvitisest maha OÜ Derek Trade poolt tasutud liisingumakseid. Riigikohus on käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses märkinud, et OÜ Derek Trade jätkas kuni maksejõuetuks muutumiseni edasivõõrandatud masinate kohta sõlmitud liisingulepingutest tulenevate maksete tasumist. Vältimaks kannatanu rikastumist kahju hüvitamise kaudu, tuleb

§ 127

lg 5 järgi kahjuhüvitisest üldjuhul maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 99). Seega tuleb kahjuhüvitisest maha arvata kõik liisingumaksed, mida OÜ Derek Trade nende masinate kohta sõlmitud liisingulepingute alusel liisinguandjale tegi. 12 Vastuväited Swedbank Liising AS-i kahju hüvitamise nõudele. Swedbank Liising AS leiab 26.08.2015 kohtule esitatud tsiviilhagi täpsustuses, et L.N ja H. Mägi tekitasid Swedbank Liising AS-le 671 814,56 euro suuruse kahju. Kaitsja leiab, et Swedbank Liising AS ei ole tõendanud, et L.N ja H. Mägi tekitasid sellises ulatuse kahju. Tsiviilhagi täpsustuse kohaselt moodustab Swedbank Liising AS-le tekitatud kahjust 664 214,56 eurot OÜ Derek Trade poolt liisinguandjale tagastamata jäetud masinate väärtus, millest on maha arvestatud masinate jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude positiivse vahe, ja 4600 eurot liisinguesemete väärtuse tõendamisega tekkinud kulutused. Seega on kahju suurus kokku 668 814,56 eurot, mis on 3000 eurot vähem kui märgitud tsiviilhagi täpsustuses. Swedbank Liising AS on arvestanud kahju hulka ka liisinguesemete väärtuse tõendamisega tekkinud kulutused summas 4600 eurot, mille tõendamiseks on esitatud JTS OÜ 19.08.2015 arve nr 48 ja 26.08.2015 maksekorraldus nr

1. Äriregistri avalikest andmetest nähtub, et ettevõtjale JTS OÜ on tehtud 25.02.2016 määrus, millega registrit pidav kohus hoiatab äriseadustiku § 60 lg 1 alusel majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingut registrist kustutamise eest. Nimetatud asjaolu osutab sellele, et JTS OÜ ei ole tõenäoliselt alates
2. aastast majandustegevusega tegelenud. Seetõttu ei saa JTS OÜ 19.08.2015.a arvet nr 48 pidada usaldusväärseks tõendiks ja nimetatud kulu tuleb jätta kahjuhüvitise hulgast välja. KOHTUISTUNG Prokurör leiab, et Tartu Maakohus hinnates, kas pankade suhtes toime pandud kuritegudega on süüdistatavad põhjustanud kahju ja kui on siis, millises ulatuses, on õigustatud juhinduma Riigikohtu otsusest, kui jõustunud lahendist süüküsimuse ja faktiliste asjaolude tuvastamisel. Prokuröri hinnangul puuduvad kahtlused selle osas, et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses pankadele kuuluvate ehitusmasinate müügiga, mida teostasid süüdistatavad. Jäänuks vara omandisse võinuks pank need realiseerida ja saadud vahenditest katta masinate osas ülejäänud nõuded. Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 102 tulenevalt on kohus kannatanutele ette heitnud eelkõige seda, et kannatanud ei ole esitanud tõendeid neile tekitatud kahju ulatuse osas. Seega tekitatud kahju ulatuse selgelt määratlemata jätmine oligi see millises osas puudusi üldse nähti. Käesolevaks hetkeks on hagejad viinud oma hagid kooskõlla Riigikohtu poolt viidatud nõuetega ja nende nõuete kohaselt tuleb tekitatud kahju hindamisel lähtuda esemete turuhinnast nende eeldatava tagastamise hetkel liisingu andjale arvestusega, et nõue ei saa olla igal juhul suurem, kui liisinguandja kulutuste hüvitamine nõue, mis tuleneb liisingulepingust. Prokurör toetab nii Swedbank Liising AS kui DNB Pank AS tsiviilhagi rahuldamist nende poolt välja toodud ulatuses. Mis puudutab kaitsjate seisukohti, siis oli etteheide selles osas, et tsiviilhagis puuduvad hagile esitatavate nõuete osas, mille osas on olemas Riigikohtu lahend 28.01.2010 nr 3-1-1-79-09, kus Riigikohtu seisukoht on selline, et TsMS § 338, 363 sätestab põhiliste hagiavalduste esitamiste nõuete järgimine kriminaalmenetluses on kohutuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanute tsiviilnõude õiglane kohtumenetluse poole arvestav menetlemine. See tähendab, et tsiviilhagil kriminaalmenetluses siiski on teatavad erisused ja tsiviilhagi ei pea täies ulatuses kandma või kordama neid juba süüküsimuse lahendamisel tõusetunud faktilisi asjaolusid ja kuivõrd tsiviilhagi kriminaalasjas saabki põhineda ainult nendel asjaoludel, mida on süüküsimuse osas käsitletud, siis tuleb nende erisustega kriminaalmenetluses arvestada. Hageja Swedbank Liising AS-i esindaja jäi esitatud hagi juurde. Ekspertiisi eesmärk oli välja selgitada 22 töömasina väärtus perioodil detsember 2008- veebruar 2009, mis on eeldatavasti periood, mille jooksul oleks need masinad võõrandatud, kui need oleks tagastatud. Masinate kohta on esitatud müügihinna pakkumised masinate müügihetkedel perioodil 2005-
3. Meetodina on ekspertiisis kasutatud võrdlevat meetodit. Väärtuste võrdlust võimaldavate allikatena on kasutatud Eesti ettevõtete müügitehinguid nimetatud perioodist ja selliselt leitud väärtuste täpsust hindab dokumenti autor väga heaks. Kõikide hindade määramisel on püütud 13 leida võimalikult täpne väärtus eeldusel, et hindamisel masinad on töökorras ning on ära toodud ka tolerantsi selgitus. Ka DNB Pank AS-i esindaja leiab, et hagi süüdimõistetute vastu kuulub rahuldamisele ja palub välja mõista need summad, mis on hagi täpsustuses täpsustatud. Holger Mägi kaitsja adv Cardo Soosaar jääb enda vastuväidete juurde ja leiab, et tulenevat Riigikohtu otsuses ette antud nõuetele omab tähtust nende liisingulepingu esemeteks olevate masinate turuhind nende eeldatava tagastamise hetkel. Eeldatav tagastamise hetk pidi olema detsembris
4. Sellist tõendit ei ole esitatud, vaid esitatud on masinate ligikaudne turuhind
5. aasta esimeses kvartalis. Seejuures on turuhind antud päris suure sammuga. Seal on osade masinate vahel vahe ligi 10 000 eurot ja DNB Pank on ise võtnud nende masinate turuhinnaks nende keskmise hinna. Kuid selliselt käitudes saadav turuhind ei ole täpne ja me ei tea kui palju masinaid tegelikult müüdi ja millise hinnaga. Selliselt on meil võimalik saada mingi jaehind ja me ei saa keskmist turuhinda ja sellest tulenevalt leiab kaitsja, et arvesse tuleks võtta nende masinate väikseim turuhind ja kui selles osas arvutus teha, siis tuleks solidaarse nõude suuruseks 150 225,23 eurot. Kui vaadata ekspertiisina pealkirjastatud dokumentaalset tõendit lähemalt, siis sellele lisatud müügipakkumistest on näha, et arvesse võetud võrdlevad pakkumised suures enamuses ei lange selless ajaperioodi vaid on kas varasemast ajast või hilisemast ajast. Hilisemast ajast kuni
6. aastani välja. Teadaolevalt
7. detsembris oli Eestis majanduslangus, mille tulemusena langesid ka ehitusmasinate hinnad, mis on käesolevas kriminaalasjas läbi käinud. Ehk siis varasemast perioodist võetud hinnad ja hilisemast perioodist võetud hinnad ei saa kuidagi tõendada masinate hindu detsembris 2008, kui hinnatase oli tegelikult oluliselt madalam, kui varasema ja hilisema perioodi hinnatase. Lisaks oli sinna lisatud ka hinnapakkumisi Suurbritanniast, mis minu arvates ei saa samuti tõendada masinate turuhinda kuna TsÜS § 65 kohaselt on asja turu hinnaks asja kohalik keskmine müügihind. Tuleks arvestada ikkagi konkreetset kohta, so Eestit ja Suurbritannia hinda ei saa arvesse võtta. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. L.N-i kaitsja on seisukohal, et kahju ulatuse kujunemine on täiesti arusaamatu. Riigikohus on mitmes tsiviilasjas viidanud, näiteks tsiviilasjas 3-2-1-90-14 p 13 rõhutanud, et sõna kohalik ei välista keskmise müügihinnaga arvestamist Eesti piirides väljaspool, mis on mõistlik, aga selleks, et väljapoole minna, selleks peaks eelkõige riiklikult tunnistatud ekspert suutma ammendavalt ära põhjendada, miks ta võtab aluseks USA, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa hinnad ja mitte ei võta aluseks Soome, Läti ja Venemaa hindasid, mis on turu iseloomu poolest oluliselt sarnasemad turud Eestile. Tulemused on suuresti oletustele rajanevad. KOHTU SEISUKOHT Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. 06.2015 kohtuotsuse p 107 kohustas maakohut Swedbank Liising AS-i ja AS-i DNB Pank tsiviilhagisid uuesti menetledes järgima eespool nimetatud otsuses antud juhiseid, mh määrata kannatanutele TsMS § 329 lg 4 või § 3401 lg 1 alusel tähtaeg, toomaks esile asjaolud, millest nähtub kannatanutel tekkinud kahju ulatus, ning esitada neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Kohus kohustas kannatanuid esitama kohtule kõik asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad kannatanutel tekkinud kahju ulatust. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kannatanute tsiviilhagid arvestades nii varasemaid tsiviilhagides esitatud seisukohti kui ka hagiavalduse täiendusi, mis on esitatud käesolevas menetluses. Kohus käsitleb esmalt kaitsjate poolt tõstatatud menetluslike küsimusi, muuhulgas küsimust, kas kohtul on alus jätta kannatanute hagid läbi vaatamata (I). Seejärel analüüsib kohus kannatanute poolt kohtule esitatud tõendeid vara väärtuse hindamise kohta ja võtab seisukoha 14 kas tegemist on kohtukõlblike tõenditega või mitte (II). Tulenevalt eelmistest seiskohtadest annab kohus oma hinnangu kannatanute hagide õiguslikule põhjendatusele (III) ning võtab seisukoha hagide rahuldamise ja selle ulatuse osas (IV). Lõpuks lahendab kohus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise küsimuse (V). I Kokkuvõtvate vastuväidetena mõlema kannatanu tsiviilhagile märgitakse L.N-i vastuses kannatanute tsiviilhagidele ja nende täpsustustele, et kumbki kannatanu pole esitanud vastusena kohtunõudele korrektset seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust. Samuti on L.N-i kaitsja seisukohal, et üheski tsiviilhagis ei ole kannatanud välja toonud konkreetseid elulisi sündmuseid, millele nende nõuded rajanevad. Hagi aluseks ei saa pidada seda, kui kannatanud käsitlevad vara väärtusega seonduvaid asjaolusid. Hagi alusena oleks tulnud märkida selgesõnaliselt, et süüdimõistetud, sõlmides teatud tehingud (vms), jätsid kannatanud ilma nende varast. Eeltoodut aga üheski menetlusdokumendis märgitud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaitsja arvamuse kohaselt jätta kannatanute hagid läbi vaatamata, sest kohus andis kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 kannatanutele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid kannatanud jätsid tähtajaks puudused kõrvaldamata. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse kõrvaldamata puudustega avaldus läbi vaatamata. Kohus on seiskohal, et L.N-i kaitsja seisukohad ei ole käesolevas kriminaalasjas asjakohased ja tema taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja osundab õigesti asjaolule, et tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses silmas pidada aga ka kriminaalmenetluse erisusi tsiviilhagi menetlemisel kriminaalasja raames. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.oktoobri 2016.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-67-16 osundab kolleegium lahendi punktis 10 sellele, et kui süüdistuse ja tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud omavahel kattuvad, ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata neid süüdistusaktis loetletud kuriteo toimepanemist kinnitavaid tõendeid, mis kuuluvad samal ajal nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. novembri
10. a otsus asjas nr 3-1-1-90-15, p 18). Veelgi konkreetsemalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium avanud tsiviilhagisse puutuvad erisused kriminaalmenetluses kohtulahendi nr 3-1-1-79-09 punktides 16 ja 17 järgmiselt: „Kolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi - olgu siis kirjalik või protokolliline - tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes). Süüdistatav peab aga olema teadlik sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõude rahuldamise ja selle ulatuse vastu oma vastuväiteid ja tõendeid. Samuti ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid. Küll peavad tsiviilhagis olema ära toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad. Seejuures tuleb 15 silmas pidada, et süüdistuse esemest väljapoole jäävate tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel tuleb ka kriminaalmenetluses lähtuda tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. jaanuari
12. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 52)“. L.N-i ja H. Mägi osas on süüküsimus lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni 2015 kohtuotsusega. Süüküsimust lahendades tuvastasid varasemad kohtud ka sellised faktilised asjaolud, millel on tähtsust tsiviilhagides esitatud nõuete lahendamisel. Süüküsimust lahenedes on tuvastatud, et ajavahemikus
14. a augustist kuni
15. a juunini võõrandasid L.N ja H. Mägi (ise või töötajale selleks korraldusi andes) DT nimel kolmandatele isikutele HLE-le ja DnB-le kuulunud ehitusmasinaid, mis olid DT valduses liisingulepingute alusel. Tuvastatud on asjaolu, et liisingulepingud ei andnud DT-le õigust masinaid HLE või DnB nõusolekuta võõrandada ja sellist nõusolekut pole HLE või DnB poolt antud.
16. a detsembris ütlesid HLE ja DnB DT-ga sõlmitud liisingulepingud üles. Kuna DT oli ehitusmasinad võõrandanud heausksetele kolmandatele isikutele, siis kaotasid HLE ja DnB süüdistatavate tegude tõttu AÕS § 95 lg-st 1 tulenevalt nende masinate omandi. Kohtud tuvastasid, et L.N ja H. Mägi müüsid HLE ja DnB masinaid DT nimel tahtlikult, teades, et neil selleks õigust ei ole. DT pankrotistus, suutmata täita liisingulepingutest tulenevaid kohustusi kannatanute ees. Samuti tegid kohtud kindlaks, et maksejõuetuks muutumiseni jätkas DT edasivõõrandatud masinate kohta sõlmitud liisingulepingutest tulenevate maksete tasumist.
17. veebruaril 2009 kuulutati välja DT pankrot ja
18. jaanuaril 2012 kustutati osaühing registrist. Kohus leiab, et eespool kajastatud asjaolud on just need konkreetsed elulised sündmused, mida kaitsja väidab hagides puuduvat, kuid millele kannatanute nõuded rajanevad. Tegemist on aga samade asjaoludega, mis olid olulised süüküsimuse lahendamisel ja omavad õiguslikku tähendust ka tsiviilhagide menetlemisel. Hagiavalduste täiendustes on aga kannatanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi näpunäidete kohaselt välja toonud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei olnud ja mis seega süüdistuse alusfaktide hulka ei kuulunud. Seega on kohus seisukohal, et hagejate tsiviilhagid vastavad oma sisult kõigile tsiviilhagile esitatavatele nõuetele ( TsMS § 363) erisustega, mis tulenevad kriminaalmenetlusest. Seega puudub alus rahuldada L.N-i kaitsja taotlust jätta hagid läbi vaatamata. II Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. juuni 2015 otsuse p-s 107 andis kolleegium juhise kannatanutele selle kohta, et neil tuleb tekkinud kahju ulatuse kindlaksmääramiseks kohtule esitada konkreetsed tõendid. Kannatanu Swedbank Liising AS tellis liisinguesemete väärtuse (vahemikus detsember 2008 – veebruar 2009) kindlakstegemiseks ekspertiisi EKEI riiklikult tunnustatud transporditehnikaja liikluseksperdilt T.T.elt. Kannatanu esitas kohtule 22 ehitusmasina väärtuse määramise ekspertiisi (perioodil 12.2008 – 02.2009) kriminaalasja nr 1-12-3048 raames. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole kriminaalmenetluse nõuetele vastava ekspertiisiaktiga. Küll on aga kohus seisukohal, et tegemist on TsMS § 272 kohase dokumentaalse tõendiga. TsMS § 272 lg 2 sätestab, et dokumentaalseks tõendiks võivad muuhulgas olla menetlusosaliste poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kohus on seisukohal, et T.T.e poolt koostatud dokument on just sedalaadi eriteadmisega isiku poolt vormistatud arvamus. Kohus leiab, et tsiviilhagi tõendamiseks kriminaalmenetluses on kannatanul õigus esitada ka tsiviilkohtumenetluse lubatavaid tõendeid. Seega on tegemist lubatava ja asjakohase tõendiga. 16 AS DNB Pank esitas hagiavalduse täienduse lisana Balti Realiseerimiskeskus OÜ rasketehnika müügijuhi R.U.i e-kirja ja kohtuistungil sama isiku poolt digitaalselt allkirjastatud vastuskirja kirjas loetletud rasketehnika ligikaudsete müügihindade kohta. TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Menetlusvälistest allikatest on tuvastatav asjaolu, et Balti Realiseerimiskeskus OÜ tegeleb muuhulgas kasutatud ja uue tehnika seadmete hindamisega. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud tõendit saab käsitleda TsMS § 272 mõistes kirjaliku tõendina, mis kajastab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, kusjuures kajastab informatsiooni, mille on andnud rasketehnika müügiga tegelev isik. Kas kohtule esitatud dokumentaalsetes tõendites kajastuv informatsioon tõendab aga kannatanutel tekkinud kahju ulatust, seda analüüsib kohus konkreetsemalt kohtuotsuses hiljem. III Hagi aluseks olevad sündmused ja asjaolud ning põhjuslik seos on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud ja käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt juba varasemalt hinnatud tõenditega. Hindamaks, kas pankade suhtes toime pandud kuritegudega on süüdistatavad põhjustanud kahju ja kui on, siis millises ulatuses, on kohus õigustatud juhinduma Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. juuni 2015 otsusest, kui jõustunud lahendist süüküsimuse faktiliste asjaolude tuvastamisel. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses DT poolt pankadele kuuluvate ehitusmasinate müügiga, mida teostasid süüdistatavad. Juhul kui vara oleks jäänud kannatanute omandisse võinuks need realiseerida ja saadud vahenditest katta nõuded. Küll aga on käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagide menetlemisel vaidlus selle üle, kas kannatanud on toonud oma hagides välja asjaolud kahju ulatuse kohta, ja kas kohtule on esitatud sellekohased usaldusväärsed tõendid. Kannatanud on oma täpsustatud hagiavaldustes märkinud, et L.N ja H. Mägi DT kui äriühingu juhtorganite liikmetema vastutavad kannatanute ees deliktiõiguse alusel, konkreetselt

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 ja seda sisustava kaitsenormi Kar

S § 201 alusel. H. Mägi vastutab DnB hagiavaluses kajastatud nõude järgi kelmuses süüdimõistetuna ka lisaks kaitsenormina käsitletava KarS § 209 lg 2 p-de 1,2 järgi. Mõlema kannatanu hagiavalduses on viidatud süüdimõistetute poolt vastutuse alusena ka

§ 1045lg 1 p-le 8.

Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuse punktis 89 selgitanud, et äriühingu võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt

§-l 1043 ja § 1045 lg 1 punktil 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib muu hulgas olla tahtlik heade kommete vastane käitumine (

§ 1045lg 1 p 8).

(Vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-2-1-7-10, p 30 ja
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-2-1-197-13, p
5. 17

§ 1043

näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1045

lg 1 p-le 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud (viidatud lahendi 3-1-1-42-15 p-des 87 ja 96) annavad aluse asuda seisukohale, et liisitud ehitusmasinaid võõrandades (sh selleks korraldusi andes) rikkusid L.N ja H. Mägi KarS §-st 201 tulenevat valdaja kohustust hoiduda võõra vallasasja tahtlikust pööramisest enda või kolmanda isiku kasuks. Selle kohustuse esmane eesmärk on kaitsta võõras valduses oleva asja omanikku. Seega panid süüdistatavad kannatanute suhtes toime

§ 1045lg 1 p 7 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava delikti.

Maakohus nõustub kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et eeltoodust tulenevalt on kannatanutel

§ 1043

alusel õigus nõuda süüdistatavatelt liisitud ehitusmasinate müügiga tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on otsuses rõhutanud, et sellisel juhul hõlmavad juhatuse liikme vastutuse eeldused nii valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikku juriidilise isiku kasuks pööramist kui ka vähemalt kaudset tahtlust (KarS § 16 lg 4 mõttes) kõigi omastamise objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes. Riigikohus on süüküsimust lahendavas otsuses märkinud, et olenevalt olukorrast võib juriidilise isiku nimel viimase võlausaldaja omandiõigust kahjustava tehingu tegemine olla käsitatav ka juhatuse liikme tahtliku heade kommete vastase käitumisena

§ 1045

lg 1 p 8 mõttes ja tuua sel alusel kaasa juhatuse liikme isikliku vastutuse juriidilise isiku võlausaldaja ees. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. detsembri 2016 kohtuotsuse punktis 16 selgitanud järgmist:“.. kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine

§ 1045

lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (Riigikohtu 5. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 17; 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10). Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 1045

lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-118-15, p 10;
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 16). Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud faktilised asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et liisitud ehitusmasinaid võõrandades (sh selleks korraldusi andes) tegutsesid süüdimõistetud eesmärgiga kannatanute vara tahtlikult kahjustada. Kannatanud pole oma tsiviilhagides kohtule esitanud konkreetseid põhjendusi, miks tuleks hagide rahuldamisel muuhulgas lähtuda ka

§ 1045lg 1 p-st 8.

Samas on kohus seisukohal, et asjaolu, kas L.N ja H. Mägil oli tahe algusest peale kannatanute vara kahjustada, pole kriminaalasja raames tuvastatud ja sellekohaseid tõendeid pole kohtule esitatud. IV Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis 15. juuni 2015 kohtulahendi punktis 97, et

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkiva kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda

§ 127lg-test 1, 2, 4 ja 5 ning kaitsenormi (Kar

S § 201) eesmärgist (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-106-11, p 12). 18

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hüvitatava kahju kindlakstegemisel võrdlema kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, mistõttu tekkinud kahju suuruseks tuleb lugeda nimetatud kahe varalise olukorra vahe.

§ 127

lg 2 kohaselt tuleb kohtul täiendavalt selgitada, kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-106-11, p 12).

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Samuti sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Riigikohtu 15. juuni 2015 otsuse punktis 98 selgitatakse, et otsustamaks, millises ulatuses süüdistatavad kannatanutelt kahju hüvitamist nõuda saavad, tuleb võrrelda kannatanute olukorda, mis tekkis pärast ehitusmasinate müüki, hüpoteetilise olukorraga, mis oleks tekkinud siis, kui süüdistatavad ei oleks liisitud ehitusmasinaid DT nimel maha müünud ja kannatanud poleks omandiõigust nendele masinatele kaotanud. Nimetatud hüpoteetilise olukorra selgitamiseks on oluline tuvastada mh asjaolu, milline olnuks ehitusmasinate eeldatav saatus pärast nende tagastamist liisinguandjatele. Kui liisinguandjate huvi olnuks suunatud masinate võõrandamisele, nagu maakohus põgusalt märkis, oleneb see, milline olnuks kannatanute hüpoteetiline varaline olukord süüdistatavate rikkumiseta, esmajoones masinate eeldatavast müügihinnast nende eeldatava võõrandamise ajal. Kui kannatanud oleksid ehitusmasinad tagasi saanud ja maha müünud, olnuks nende varaline olukord müügihinna võrra parem. Riigikohtu otsuses on rõhutatud konkreetse kriminaalasja pillalt, et selline ehitusmasinate realiseerimisvõimaluse kaotusest tekkinud kahju on hõlmatud ka KarS § 201 kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 mõttes.

Nimetatud hüpoteetilise olukorra selgitamiseks tuleb kohtul tuvastada mh asjaolu, milline olnuks ehitusmasinate eeldatav saatus pärast nende tagastamist liisinguandjatele. Swedbank Liising AS on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et vastavalt liisingulepingute üldtingimuste p-le 7.4 kuulub liisinguese liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu lõpetamiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Seega oleksid liisinguesemed tagastamisel kuulunud võõrandamisele ning võõrandamisest saadud raha ees oleks kannatanu katnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. AS DNB Pank hagiavalduses märgitakse, et liisingulepingute üldtingimuste p 10.5 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel võõrandab liisinguandja liisingueseme. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise, valduse ülevõtmise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud ja põhjendatud kulud, seejärel liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja 19 intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised, leppetrahvid, liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu toimunud ülesütlemisest liisinguandjale tekkinud kahju (sh saamata jäänud tulu) ning seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Eeltoodust tuleneb, et kui süüdimõistetud poleks DNB-le kuuluvaid ja DT kasutuses olnud varasid ebaseaduslikult kolmandatele isikutele võõrandanud, kuuluksid seadmed liisingulepingute järgi DNB-le tagastamisele ning võõrandamisele. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute poolt hagiavalduste täiendustes viidatud asjaoludes. Need vastavad kannatanute poolt sõlmitud liisingulepingute tingimustele ja on kooskõlas sellesisuliste tehingute eesmärkidega. Seega oli liisinguandjate huvi suunatud masinate võõrandamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu tuvastada, milline olnuks kannatanute hüpoteetiline varaline olukord süüdistatavate rikkumiseta, so milline oleks olnud varaline olukord siis kui kannatanud oleksid ehitusmasinad tagasi saanud ja maha müünud.

§ 127

lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest üldjuhul maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-2-1-90-14, p 15). Seega peab kohus hindama, kas DnB ja HLE varaline olukord võis muutuda süüdistatavatelt saadava kahjuhüvitise tõttu paremaks, kui see olnuks siis, kui süüdistatavad ei oleks liisinguandjatele kuuluvaid ehitusmasinaid õigusvastaselt kolmandatele isikutele võõrandanud. Riigikohtu
3. juuni 2015 kohtulahendi punktis 99 selgitatakse järgmist :“Käsitletava asja kontekstis tähendab see muu hulgas seda, et süüdimõistetute poolt ebaseaduslikult võõrandatud ehitusmasinad olid antud DT valdusesse kapitalirendi tüüpi liisingulepingutega, s.t kõigi lepingujärgsete liisingumaksete tasumisel oleks DT ka liisingueseme omandanud või tal tekkinuks õigus nõuda omandi üleandmist. Seega kui liisitud ehitusmasinad oleks pärast liisingulepingute ülesütlemist liisinguandjatele tagastatud ja mõne ehitusmasina jääkväärtus olnuks selle liisinguandjale tagastamise hetkel suurem kui sama liisinguesemega seotud liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue (

§ 367

lg 1) DT vastu, pidanuks liisinguandja nende summade vahe

§ 367lg 3 mõtte kohaselt DT-le hüvitama.

Seega tuleks sama summa (jääkväärtuse ja liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude vahe, kui see on positiivne) süüdistatavatelt välja mõistetavast kahjuhüvitisest

§ 127

lg 5 kohaselt maha arvata, sest tegemist on kuluga, mis kannatanud neile kahju tekitamise tagajärjel säästsid. Liisingueseme jääkväärtusena tuleb seejuures käsitada liisingueseme turuhinda selle (eeldatava) tagastamise hetkel liisinguandjale (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-21-56-08, p 15). Eeltoodust tulenevalt on kohtu kohustuseks tuvastada, milline olnuks ühe või teise masina puhul jääkväärtuse ja liisinguandja kulude hüvitamise nõude vahe selle aja seisuga, mil liisinguese oleks selle olemasolu korral liisinguandjale tagastatud. Samuti peab kohus hindama, kas kohtule esitatud tõendite põhjal on tuvastatav liisinguesemete turuhind liisinguandjale eeldatava tagastamise hetkel. Eseme väärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) (vt ka nt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15). 20 Kannatanu Swedbank Liising AS tellis liisinguesemete väärtuse (vahemikus detsember 2008 – veebruar 2009) kindlakstegemiseks ekspertiisi EKEI riiklikult tunnustatud transporditehnikaja liikluseksperdilt T.T.elt. T.T. on tema poolt teostatud ekspertiisi (kohus asus otsuses varem seisukohale, et menetlusõiguslikult on tegemist spetsialisti arvamusega, seega edaspidi ARVAMUS) tutvustuses avaldanud, et tema tegevuse eesmärgiks oli välja selgitada 22 töömasina väärtus perioodil detsember 2008 kuni veebruar
5. T.T. on lähtunud Derek Trade OÜ poolt Hansa Liising AS-ile (tänane Swedbank AS) esitatud müügihinna pakkumistest masinate müügihetkedel perioodil jaanuar 2005 kuni november
6. Arvamuse andmisel on välja toodud ka seda raskendavad asjaolud, muuhulgas asjaolu, et masinaid polnud võimalik vaadelda ja masinate seisukorda hindamisalusel perioodil pole dokumenteeritud kas üldse või see on olnud puudulik (vt arvamuse lk 5) Kajastatud raskendavaid asjaolusid arvesse võttes on arvamuses leitud väärtustele lisatud täpsust kirjeldav tolerants, mis sõltub masina tehnoseisukorrast, turusituatsioonist jm. parameetritest. T.T. on kirjeldanud ka meetodit, mida ta konkreetses olukorras kasutas, so võrdlev pakkumiste meetod. Samuti tõi T.T. välja põhjused, miks on osa rasketehnika puhul võetud võrdlevad hinnapakkumised teistest riikidest. . Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14 27.10.2014 kohtuotsuse p-s 13 avaldanud järgmise seisukoha:“ Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. Ka
7. oktoobril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-08 tehtud otsuse p-s 15 avaldas kolleegium seisukohta, et sõna "kohalik" TsÜS § 65 tähenduses ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Ainuüksi see, et kostja ei nõustu asjatundja arvamuse ja ringkonnakohtu põhjendustega, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale“. Käesoleva vaidluse raames on kaitsjad oma vastuväidetes toonud välja, et ARVAMUSES on alusetult võetud arvesse teiste riikide, näiteks Suurbritannia, hinnapakkumised, mis kaitsjate väitel ei saa tõendada masinate turuhinda Eestis, kuna TsÜS § 65 kohaselt on asja turu hinnaks asja kohalik keskmine müügihind. Käesoleva asja raames leiab kohus, et T.T. on toonud oma arvamuses välja need asjaolud, miks ta masinate väärtuse hindamisel võttis muuhulgas arvesse ka teiste riikide hinnapakkumised, so põhjusel, et Furukawa, Hanix ja Venieri marki masinatel puudub Eesti Vabariigis ja Baltikumis margiesindus, mis suudaks väljastada võrdleva hinnapakkumise nõutud perioodist. Kaitsjate üheks vastuväiteks kannatanute poolt esitatud hagidele on ka asjaolu, et tagastamata jäänud masinate turuhind pole kannatanute poolt tõendatud
8. aasta detsembri seisuga, mil liisinglepingute kohaselt kuulunuks masinad tagastamisele. T.T. on ka selles osas esitanud ARVAMUSES asjakohased põhjendused, so põhjusel, et ka üle Euroopalises andmebaasis pole vajalikku infot. Kannatanud esitasid liisingueseme väärtuse eeldatava tagastamise ajal ning kõrvutasid kohustusi ja väärtust omavahel. Kannatanud on käesolevas menetluses juba tõendanud liisingulepingutest tulenevate kohustused ning nende üle puudub ka vaidlus. Olukorras, kus liisingueseme väärtus ületas liisingulepingust tulenevat nõuet, on kannatanud arvestanud omastamisega tekitatud kahju suuruseks liisingulepingust tuleneva nõude. 21 Olukorras kus liisingueseme väärtus oli väiksem liisingulepingust tulenevast nõudest on tekitatud kahjuks arvestatud liisingueseme väärtus. Prokurör loobus kohtus Holger Mägi süüdistusest kolme masina müügis süüdistuse kolmes esimeses punktis (VIII kd, tl 106), kuna kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et Holger Mägi oleks enne 15.12.2006.a OÜ Derek Trade (edaspidi DT) tegevuses osalenud ja lepingute sõlmimist korraldanud. KrMS § 301 järgi mõistis kohus prokuröri süüdistusest loobumise tõttu õigeks Holger Mägi temale KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi esitatud süüdistuse kolme esimese punkti osas ( 31.08.2006.a ratasekskavaatori FURUKAWA W 735 LS (tehasetähis XXX); 27.09.
9. a miniekskavaatori HANIX H50B (tehasetähisega XXX) ; 08.12.
10. a roomikekskavaatori FURUKAWA 730LS (tehasetähisega XXX) episoodid. Riigikohtu 15.06.2015 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2014 ja Tartu Maakohtu 12.05.2014 otsus osas, millega L.N tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi (Swedbank Liising AS puudutav episood 04.09.
11. a roomikekskavaatori HYUNDAI R210 LC-7 (tehasetähisega XXX). Kohus on süüdistusest ja kohtule esitatud haginõudest tulenevalt koostanud alljärgneva tabeli, et eristada L.N-i ja H. Mägi vastutust kannatanu Swedbank Liising AS ees tulenevalt osavastutuse ja solidaarvastutuse põhimõtetest. Väärtus Ekspertiis/arvamus süüdistusaktis
12. hüdrovasar FRD F35 LN (tehasetähisega XXX)
13. roomikekskavaator FURUKAWA 640LS (tehasetähisega XXX) roomikekskavaator FURUKAWA 735 LS (tehasetähisega XXX)
15. rataslaadur FURUKAWA 365-II (tehasetähisega XXX)
16. ratasekskavaator FURUKAWA W 735 LS (tehasetähis XXX) 610 060 krooni (38 989,94 eurot) 926 300 krooni (59 201,36 eurot) 814 200 krooni (52 036,86 eurot) 22 000 1 298 000 krooni (82 957,32 eurot 676 140 krooni (43 213,22 eurot) 45 000 Nõue (võrreldes liisingulepingust tuleneva nõudega) LLliisingulepingust tulenev nõue 31 000 28 000 2005 oktoober, L.N § 201 28 000 31.08.2006, L.N § 201 22
17. roomikekskavaator FURUKAWA 730 LS (tehasetähisega XXX)
18. roomikekskavaator FURUKAWA 735 LS (tehasetähisega XXX) roomikekskavaator FURUKAWA 630E (tehasetähisega XXX)
20. roomikekskavaator FURUKAWA 730LS (tehasetähisega XXX)
21. miniekskavaator HANIX H36B (tehasetähisega XXX)
22. miniekskavaator HANIX H50B (tehasetähisega XXX)
23. ratasekskavaator HYUNDAI R200W-7 (tehasetähisega XXX)
24. roomikekskavaator HYUNDAI R180LC-7 (tehasetähisega XXX)
25. roomikekskavaator HYUNDAI R210 LC-7 (tehasetähisega XXX)
26. roomikekskavaator HYUNDAI R210 LC-7 (tehasetähisega XXX)
27. roomikekskavaator HYUNDAI R210 LC-7 (tehasetähisega XXX)
28. roomikekskavaator KOMATSU PC 160-6 (tehasetähisega XXX) 584 100 krooni (37 330,79 eurot 531 000 krooni (33 937,09 eurot) 295 000 krooni (18 853,94 eurot 619 500 krooni (39 593,27 23 000 348 100 krooni (22 247,64 eurot 460 200 krooni (29 412,14 eurot) 1 949 360 krooni (124 586,81 eurot) 1 699 200 krooni (108598,67 eurot), 1 969 420 krooni (125 868,87 eurot 1 994 200 krooni (127 452,60 eurot) 1 994 200 krooni (127 452,60 eurot), 1 174 100 krooni (75 038,67 eurot) 15 000 28 000 14 000 20 000 08.12.2006, L.N § 201 19 000 27.09.2006, L.N § 201 82 000 04.09.2007, H.Mägi § 209 77 000 2006 aprill, L.N § 201 77 000 52 000 23
29. roomikekskavaator KOMATSU PC160-6 (tehasetähisega XXX)
30. roomikekskavaator KOMATSU 160-6 (tehasetähisega XXX)
31. roomikekskavaator KOMATSU 160-6 (tehasetähisega XXX)
32. rataslaadur VEINIERI VF9015 (tehasetähisega XXX)
33. laadur-ekskavaator VENIERI VF 1.33B (tehasetähisega XXX) 1 174 100 krooni (75 038,67 eurot) 1 174 100 krooni (75 038,67 eurot), 1 174 100 krooni (75 038,67 eurot) 1 156 400 krooni (73 907,43 eurot 772 900 krooni (49 397,31 eurot) 52 000 52 000 52 000 45 000 (vrdl dnb) 34 000 (vrdl dnb) + ekspertiisi koostamine Kokku kahju 664 214.56 eurot 4600

§ 137

lg 1 järgi, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt, ning

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt neist või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et Swedbank Liising tsiviilhagi on kahju suuruse osas põhjendatud, kuid kohus ei saa kogu kahju ulatuses kohaldada solidaarvastutust

§ 137lg 1 alusel põhjusel, mis on eespool kohtuotsuses nimetatud, so osades episoodides süüdistuses Ka

RS § 201 lg 2 pdee 2.4 järgi on H.Mägi osas prokurör süüdistusest loobunud ja ta on õigeks mõistetud, samuti on L.N süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1,2,3 järgi täielikult õigeks mõistetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb nendes episoodides kohaldada osavastutuse põhimõtet. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus Swedbank Liising AS tsiviilhagi alljärgnevalt. Kohus mõistab

§-de 137 lg 1, 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel Holger Mägilt ja L.N-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja solidaarselt kahju summas 501 435,08 (496 835,08 + 4600,00 ) eurot).

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 alusel mõistab kohus Swedbank Liising AS-i kasuks L.N-ilt välja 97 896,66 eurot ja Holger Mägilt 69 482,82 eurot. Kohus on süüdistusest ja kohtule esitatud haginõudest tulenevalt koostanud alljärgneva tabeli, et AS DNB Pank haginõude selgitamiseks. 24 Väärtus süüdistusaktis 01.09.2015 hagiavaldus/BRC andmed Kompaktlaadur Thomas 153 CE, tehasetähis XXX (liisinguleping XXX) Kompaktlaadur Thomas 153 CE, tehasetähis XXX (liisinguleping XXX) 333 725,80 krooni ( eurot) 333 725,80 krooni ( eurot) 2009 Roomikekskavaator Furukawa 738, tehasetähis XXX (XXX) Laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, XXX 590 000 krooni ( eurot) 1 073 800,06 krooni ( eurot) 1 062 000,06 krooni ( eurot), Laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33, XXX Laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, XXX Kompaktlaadur Thomas 153 CE, tehasetähis XXX Võrreldav nr 1 ja 2 laaduritega Laadur-ekskavaator Venieri VF 10.33B, tehasetähis XXX -20000+ km, keskmine 16 500 2009 -20000+ km, keskmine 16 500 2009 50000-60000+ km, keskmine 55 000 2009 -40000 + km, keskmine 37 500 (vrdl swedb eksp) 2009 - 40 000 + km, keskmine 37 500 (vrdl swedb eksp) 1 038400,06 2009 krooni ( 35 000- 40 000 + km, eurot keskmine 37 500 (vrdl swedb eksp) 454 536 krooni (454 ( 536 krooni) vrdl 1 ja eurot) 2 Thomas 1 250 800 krooni ( eurot) Nõue (05.12.2016 tsiv hagi täpsustus) LLliisingulepingust tulenev nõue 2X kompaktlaadurid Vt eelmine Ühe lepinguga müüdud-liisitud 5 samasugust masinat 37 500 37 500 H.Mägi, § 209 1 250 800 krooni H.Mägi, § 209 Kokku kahju Solidaarselt - AS DNB Pank on palunud kohtul rahuldada tsiviilhagi ning mõista Holger Mägilt ning L.N-ilt solidaarselt AS DNB Pank kasuks välja 162 225,23 eurot ning Holger Mägilt AS DNB Pank kasuks 108 990,84 eurot. 25 AS DNB Pank on tsiviilhagile lisatud OÜ Balti Realiseerimiskeskuse töötaja R.U.i 05.12.2016 kirjas märgitud hindadele tuginedes leidnud, et masinate keskmine müügihind oli

1. aastal kokku 200 500 eurot. H. Mägi ja L.N ning nende kaitsjad leiavad, et sellises ulatuses kahju tekkimine ei ole tõendatud. Riigikohus on käesolevas asjas 15.06.2015 tehtud kohtuotsuses märkinud, et liisingueseme jääkväärtusena tuleb käsitada liisingueseme turuhinda selle (eeldatava) tagastamise hetkel liisinguandjale (Riigikohtu 15.06.2015 otsuse p 99). R.U.i kirjas on märgitud, et tema poolt välja toodud hinnad olid kirjas nimetatud masinatel
2. aasta I kvartalis. Kohus leiab, et välja toodud hinnad on arvestatavad kahju hindamiseks ka 2008 detsembri seisuga, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusaluse 4 kuu jooksul oleks rasketehnika hinnad oluliselt muutunud. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Swedbank Liising AS poolt esitatud arvamuses on sarnase rasketehnika hinnad samast hinnaklassist. Seega saab asuda seisukohale, et nimetatud ARVAMUS toetab kohtule esitatud R.U.i seisukohti rasketehnika müügihindade osas. Küll aga tuleb kohtul nõustuda kaitsjate vastuväidetega selles osas, mis puudutavad R.U.i poolt pakutud müügihindade ligikaudsust. Tõene on kaitsjate väide, et ligikaudsete müügihindade vahe on kuni 10 000 eurot. Kohtule ei ole teada rasketehnika tehniline seisukord, mistõttu puudub alus kahju hüvitamisel võtta aluseks kõrgeim ligikaudne müügihind ja kohus võtab aluseks kirjas toodud madalaima hinna. L.N ja H. Mägi on võõrandanud/jätnud tagastamata DNB-le kuuluvad seadmed, mistõttu on DNB-l tekkinud kahju. Kui kostjad poleks seadmeid kolmandatele isikutele võõrandanud, oleks DNB kahju seadmete müügihindade võrra väiksem. Seega esineb DNB kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos. Kui võtta kahju suuruse arvutamisel aluseks süüdimõistetutele soodsaim hind tuleb H. Mägilt ja L.N-ilt

§-de 137 lg 1, 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel AS DNB Pank kasuks solidaarselt välja mõista 150 225,23 (13 000+ 13 000+ 34 544.50 + 35 000+35 000+19 680.73) eurot. H. Mägi tekitas DNB-le kahju summas 108 990, 84 eurot, luues DNB-s teadvalt ebaõige ettekujutuse kompaktlaaduri (tehasetähis XXX) ja laadur-ekskavaatori (tehasetähis XXX) kuuluvuse ja valduse kohta. Hageja on eespool faktilistes asjaoludes esile toonud, et kriminaalmenetluse käigus leidis tuvastamist, et H. Mägi müüs kompaktlaaduri Thomas 153 CE (tehasetähis XXX) ja laadur-ekskavaatori Venieri VF 10.33B (tehasetähis XXX) DNB-le, kuigi tegelikkuses olid kõnealused varad juba DNB omandis (topelt müük). Sellega tekitas H. Mägi DNB-le kahju, mille suuruseks on DNB ja DT vahel sõlmitud müügilepingute nr XXX järgsed hinnad. Kompaktlaaduri müüs H. Mägi DNB-le 29 050,15 eurot (454 536 krooni) ning laadur-ekskavaatori hinnaga 79 940,69 eurot (1 250 800 krooni). Seega tuleb H. Mägilt

§-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel AS DNB Pank kasuks välja mõista 108 990,84 eurot. V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks L.N-ilt mõista menetluskuluna välja riigi poolt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas162 eurot. Rutt Teeveer 26 Kohtunik 27