← Eesti

1-17-7677/4

Obsah (4)§ 248§ 180§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 8. september 2017.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-17-7677 (17261000338) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada I.S Kar

S § 424 kuud vangistust. järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.S-i eelvangistuses viibitud aeg 19.06.2017.a – 21.06.2017.a, so 3 (kolm) päevs karistusaja hulka ning lugeda I.S-i kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust I.S-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui I.S ei pane 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata I.S katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena I.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 26. septembril 2017.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. 2. Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus I.S-i sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda.

§-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista I.S-ilt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 163,20 eurot.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 515,70 (viissada viisteist eurot ja seitsekümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 42,98 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 42,92 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700058401 ning selgituse “I.S, otsus nr 1-17-7677, menetluskulud“. 2

(5)Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.06.2017.a kella 21:55 ajal Võru maakonnas Võru linnas Räpina mnt sõiduautot Opel Vectra registreerimisnumbriga xxxxxxx joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,12 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemiks 1,02 mg/l. I.S rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega I.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale I.S-ile karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 eelvangistuses viibitud aeg 19.06. – 21.06.2017.a, s.o 3 päeva arvata karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks I.S-ile mõista 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui I.S ei pane 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
(5)Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldada I.S-ile lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Väljamõistmisele kuulub

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 81,60 eurot ja 81,60 eurot ning

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata arvestades süüdistatava varalist ja perekondlikku seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale üle jõu, jätta pool sundraha 352,50 eurot riigi kanda. Süüdistatav nõustub kriminaalmenetluse kulude välja mõistmisega summas 515,70 eurot.

§ 180lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.S , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.S-i süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.S-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 163,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.S on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine 4

(5)täismahus ja korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib I.S-ile ilmselgelt üle jõu.

§ 180lg 3 alusel jätab kohus I.S-i sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades I.S-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 515,70 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.