Obsah (5)

§ 175§ 180§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-9784 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9784 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enj

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista M.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada M.U tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 35,40 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700080603 ning selgitus: „M.U , 1-16-9784, kaitsjatasu osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 3 Asjaolud Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.U kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 08.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9784 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. M.U tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati M.U-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M.U-le Harju Maakohtu 12.01.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 06.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Ka eelmine kuritegu oli kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Mõlemad kuriteod on isik toime pannud oma ema suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Väärteokorras on isikut 2 korral karistatud. Vangistuses on isikule 09.03.2017 koostatud individuaalne täimiskava, milles ettenähtud tegevusi ei ole veel läbi viidud. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse jooksul puuduvad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxxx asuvas kahetoalises korteris. Peale vabanemist naaseb ta samale elamispinnale. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Isiku kuriteod on sooritatud ema suhtes, kes elab temaga samal elamispinnal, kuid ema on andnud nõusoleku isiku naasmiseks tema juurde. Kinnipeetava isa on Valgevene kodanik, ema Venemaa kodanik. Keskhariduse omandas kinnipeetav Tallinna
2. keskkoolis. Lisaks omab ta väidetavalt tunnistusi lukksepa, puusepa, santehniku erialade kohta, mida on õppinud kursustel. Riigikeelt isik ei valda. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust olid töövõimetustoetus ning ema pension. Kahekesi nad said majanduslikult hästi hakkama, millestki puudust ei olnud. TÄITIS’e andmetel isikul rahalisi nõudeid ei ole. Isiku sõnul käis ta viimati tööl (Kopli masinatehases) umbes kümme aastat tagasi, kus töötas ametlikult umbes kaks aastat. Tööstaaži on isikul kokku umbes 30 aastat, millest palju aastaid on mitteametlikult tehtud juhutööd. Isikul puudub töövõime. Kinnipeetava lähedasteks on tema ema V S, abikaasa N M ja täisealine poeg I C. Abikaasa ja poeg elavad eraldi, kuid kontakt nendega on olemas. Isiku lähedaste arvamusel on kinnipeetava kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Vaatamata asjaolule, et kuritegu oli sooritatud V S suhtes, ootab ema poega koju. Kinnipeetava ema on eakas, xxxx, xxxx ja vajab abi. Isik on korduvalt käitunud oma lähisugulase suhtes hoolimatult, talle on mõistetud selle eest kaks kriminaalkaristust, millest esimene oli 1 kuu vangistust 3 aastase katseajaga, kuid juba 9 kuud hiljem sooritas ta ema suhtes uue kuriteo. Isiku sõnul ei tarvitanud 4 ta vabaduses palju alkoholi. Kuna tal on raskusi kõndimisega, siis ta ise ei saanudki poes käia, et endale alkoholi osta ja seda sai ta ainult siis, kui ema aeg-ajalt talle ise mõne õlle ostis. Väidetavalt ei olnud ta kummagi kuriteo sooritamise ajal joobes, oli enne seda joonud ära vaid pudeli õlut. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul puudub isikul alkoholisõltuvus. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Isikul puudub töövõime – ta kõnnib kepi najal, näeb ainult ühe silmaga. Kinnipeetav ei ole teinud eelnevast karistusest enda jaoks järeldusi ning kordab seetõttu oma vigu, mis viitab ka kasinale probleemide lahendamise oskusele. Pidevad konfliktid emaga viitavad ka vähenenud empaatiavõimele. M.U-le ei ole määratud käitumiskontrolli, kuid eelmise kriminaalkaristuse raames kohaldati kolmeaastast katseaega, mille ajal sooritas ta uue kuriteo. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Eeltoodust lähtudes toetab Viru Vangla M.U ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kui kohus peab võimalikuks M.U tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.02.
3. Lisaks oleks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,5,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 2 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste arvamusel on M.U kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Vaatamata asjaolule, et kuritegu oli sooritatud ema suhtes, ootab ema poega koju. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil xxxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema V S. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava eakas ema üksi. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema V S, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ühe aasta jooksul on isik toime pannud samalaadsed kuriteod. M õlemad kuriteod on sooritatud ema suhtes, kes elab temaga samal elamispinnal. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olnud. Lähedaste sõnade kohaselt isikul on olnud probleem alkoholiga ning alkoholijoobes muutub ta agressiivseks. Vastavalt vangla materjalidele on isikul diagnoositud krooniline haigus, tal puudub töövõime. Kui kohus peab võimalikuks M.U tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.02.
4. Lisaks oleks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,5,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. M.U kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Ta läheks elama ema juurde. Tüli on emaga tekkinud sellepärast, et tema poeg ei taha töötada, kolab ringi, korjab pudeleid ja ema kaitseb teda. See olukord pole muutunud, poeg praegu ka ei tööta ega õpi. Alkoholiga tal enam probleeme ei ole. Tal ei ole alkoholisõltuvust. Enne nende kuritegude toimepanemist oli ta alkoholi tarvitanud, jõi vaid ühe pudeli õlut. Õlu ei ole kange alkohol. Ta on nõus keeluga mitte tarvitada alkoholi. Ta ei ole võimeline käima kriminaalhooldaja juures registreerimas ilma saatjata. Ta saab käia kriminaalhooldaja juures, kui poeg nõustub teda aitama. Abikaasa teda aidata ei saa, sest tal on laps invaliid. Kui poeg ei nõustu, siis saaks ka ema teda aidata, sest ema saab mõnikord kepiga käia. Ta arvab, et suudab seda kohustust täita. Ta kahetseb muidugi, et kaks sellist ebameeldivat vahejuhtumit on emaga olnud. Mingeid võlgnevusi tal ei ole. Töötama ei ole ta võimeline. Ta käib kepiga, liikumine on raskendatud. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetav M.U vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on M.U olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et M.U omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 03.02.

1. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada M.U uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 9 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 2 kuu jooksul ning isikule määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valikuosas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, M.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja nõustus nii vangla kui ka prokuröri koostatud arvamusega ja leidis, et M.U väärib karistuse kandmist leebematel tingimustel kui seda on vanglas karistuse kandmine. Formaalsetest eeldustest on täidetud KarS § 76 lg 1 p 1 tulenevad eeldused, isik on ära kandnud 1/3 mõistetud karistusest ja rohkem kui 4 kuud, mistõttu on tal võimalus taotleda vabastamist elektroonilise valve alla. Eeldused selleks on täidetud, ta on sellega ise nõus, tema elukoht vastab neile tingimustele, et elektroonilise valve seadet saab sinna paigaldada ja korteri omanik, tema ema, on nõus, et poeg asub sinna elama ja et korterisse paigaldatakse elektroonilise valve seadmed. Asja sisulise külje pealt on näha, et isik on 2 korral karistatud analoogsete tegude eest ja kahetsusväärselt on need toime pandud oma ema suhtes. M.U kahetseb neid tegusid. Kaitsjal ei ole alust arvata teisiti. M.U selgitas, milles on asi. Pigem on probleem sotsiaalne. Kahtlemata ei õigusta see vägivalda ega ähvardamist. Vangistus, mis on päris pikk juba olnud,
2. mail saab 6 kuud, on oma eesmärgi täitnud ja edaspidi saaks mõjutada M.U õiguskuulekale teele naasma käitumiskontrolli ja täiendavate kohustustega. Vangistuses on ta näidanud ennast positiivselt, tal ei ole mitte ühtegi distsiplinaarkaristust, iseloomustusest ei nähtu, et ta oleks ametnike suhtes ebaviisakalt käitunud. Tal on suhteliselt paha tervis, ta lonkab, käib kepiga, näeb ühe silmaga, aga on ikkagi selle aja vastu pidanud. Isikul on iseloomustusest nähtuvalt suureks probleemiks alkohol. Samas on meditsiiniosakond andnud arvamuse, et sõltuvust tal ikkagi ei ole. M.U vastas küsimusele, et ta on võimeline mitte tarvitama alkoholi ja sai aru, et see tähendab mitte mingisugust alkoholi. Alkoholi tarbimist saaks piirata vastava keelu kehtestamisega. Kaitsja ei nõustu prokuröri ja vangla taotlusega kohaldada talle kohustusena ravile allutamist. Isik ise ei ole sellega nõus ja kaitsja toetab teda. Isik ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olnud. Iseloomustusest nähtub, et ta kannab esimest reaalset vangistust. Kuna ta on ennast vanglas hästi üleval pidanud, tema tervislik seisund ei ole kõige parem ja tal on kodus eakas ema, siis toetab kaitsja M.U tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsealune on 6 kinnitanud, et ta on võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja käima kriminaalhooldaja juures. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.U võib 2 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. M.U käitumine vangistuses on olnud nõutekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ema juures, korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema on andnud oma kirjaliku nõusoleku selleks. Kuigi M.U on mõlemad kuriteod toime pannud ema suhtes, ootab ema teda siiski koju, sest on eakas, ratastoolis ja vajab abi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, samas alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Alkoholiga seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, määrates isikule katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vangla ja prokuratuur toetavad M.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 03.02.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus M.U viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava M.U elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et M.U-le tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Kohus määrab M.U-le katseaja ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 03.02.2018 ning paneb talle KarS § 75 lg 2 p 2,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 236,40 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 02.05.2017 kell 11.0011.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ning lõppes 11.
4. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20 7 eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 212,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus M.U tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 35,40 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik