lg 1 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav G.L, isikukood XXX; elukoht: XXX; EV kodanik; haridus: keskharidus, emakeel: vene keel; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad, Tõkend – ei ole kohaldatud (kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2016.a.) Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.L
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata G.L-i eelvangistus 22.-24.03.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.L ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada G.L´ile määratud 18 kuulise pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.03.2016.a. Vabastada G.L kohtusaalis. Menetluskulud Välja mõista G.L´ilt sundraha 322.50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 61,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • CD plaat katusekohviku turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.L ´it süüdistatakse selles, et tema 23.02.2016 kella 18:23 ajal XXXvõõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis töötajale XXXkuuluva käekoti „Louis Vuitton“ väärtusega 70 eurot, milles olid lõhnaõli „Givenchy Play for her“ 50 ml väärtusega 50 eurot, näokreem „Clinique“ väärtusega 30 eurot, must puuvillane müts väärtusega 10 eurot, nahast sõrmkindad väärtusega 30 eurot, 2 iPhone6 USB juhet, millest üks oli koos adapteriga, koguväärtusega 40 eurot, 100 tk Q takso firmasõidu tšekke, ilma väärtuseta, kosmeetika kott, mis ei oma väärtust, milles olid jumestuskreem AVON, päikesepuuder, ripsmetušš, silmalainer AVON, laineripintsel AVON, huuleläige, huulepulk, koguväärtusega 50 eurot, päikesepuudri pärlid ja pintsel koguväärtusega 20 eurot, valge-beeži kirju rahatasku kott, mis ei oma väärtust, milles oli sularaha summas 550 eurot, tekitades varalist kahju XXXsummas 850 eurot. 2 Oma tahtliku tegevusega G.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav G.L ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et abiprokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest G.L ´ile karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 22.-24.03.2016, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui G.L ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada G.L´ile määratud 18 kuulise pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.03.2016.a. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.L temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuulub G.L ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 322.50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb G.L´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 6 kuud ning menetluskulud tuleb tasuda peale kohtuotsuse jõustumist igakuiselt võrdsetes osades vähemalt 61,75 eurot kuud. 3 Asitõend • CD plaat katusekohviku turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 249; § 311; 313 sätetest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Margot Mikler 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.