Obsah (6)

§ 238§ 275§ 180§ 2565§ 424§ 326

1-16-1313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.aprillil 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-1313 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Meeli

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 275

lg 1 alusel valiti P.R-i suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. P.R võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 16.02.2016. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26-27.01.2016 ja 16.-18.02.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 alusel mõisteti välja P.R-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 24 eurot ja sundraha summas 322.50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel kohustati P.R tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON:

1. P.R esitas apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist sundraha osas ning jätta sundraha 322.50 eurot riigi kanda. Temal puudub võimalus selle summa maksmiseks, kuna ainuke sissetulek vabaduses on toimetulekutoetus. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt 2 1-16-1313 teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist menetluskulude osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtukolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainult väide, et ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetuse saamine, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.R esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kolleegium leiab, et P.R-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha, mida on vähendatud

§ 2565lg 2 korras poole võrra ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu.

Maakohtu istungil ei ole P.R taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ega menetluskulude tasumiseks pikema aja määramist. Samas on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega nii vangistuse ajal kui ka peale vangistusest vabanemist ning andnud seetõttu süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka veel märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad ning vabaduses olles on sissetulekuks vaid toimetulekutoetus, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt

§ 424

sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12. 5. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali Meelika Aava Ivi Kesküla 3