← Eesti

4-18-1443/9

Obsah (6)§ 2714§ 6§ 14§ 50§ 2§ 227

Väärteoasi nr 4-18-1443 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2018 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1443 Kohtunik Roman Levin Väärteoasi Mene

§ 2714näeb ette vastutuse liikluskorraldusvahendi nõuetevastase paigaldamise eest.

Politsei on teadlik valesti paigaldatud liiklusmärkidest, need on kuni tänase päevani samas seisundis samas kohas.

  1. E.O elab Valga äärelinnas xxx tänaval, peamiselt kasutab liiklemiseks Võru tänavat, Lõuna tänavat kasutab harva. Seoses remonditöödega vahetatakse Võru tänava piirkonnas, aga ka mujal Valga linnas nii palju ajutisi liiklusmärke, et kus ja millal parajasti on piirangud, ei saa kunagi teada. Sellel ajal ei sõitnud Lõuna tänaval ka ühtegi teist autot. Kui Lõuna tänaval on kiirusepiirang juba alates
  2. aastast, siis peaks see olema tähistatud mitte ajutise, vaid alalise liiklusmärgiga. Ajutine märk tähendab, et piirang võidakse igal ajal tühistada.
  3. E.O kinnitusel ta ei teadnud, ei saanud aru ja ei näinud mittenõuetekohase ajutise liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusepiirangut. Kui ta oleks seda näinud või sellest teadnud, oleks ta sõitnud vastavalt kiirusepiirangule kuni 30 km/h.
  4. Koos täiendavate seisukohtadega esitas E.O Valgas Lõuna tänaval olevast kiirusepiirangu liiklusmärgist fotod, mis on tehtud 05.03.2018 ja 17.04.
  5. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  7. Väärteoasjas ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: - 04.03.2018 kl 15.33 paiku sõitis E.O Valga linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole sõidukiga Fiat Freemont, registreerimismärk xxxxxx; - Lõuna tänaval oli 04.03.2018 kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h ning paigaldatud vastav liikluskorraldusvahend ( liiklusmärk).
  8. Kohus analüüsib esmalt, kas kohtuvälise menetleja on õigesti tuvastanud E.O poolt kiirmenetluse otsuses märgitud kohas ja ajal lubatud sõidukiiruse ületamise (I), seejärel võt ab seisukoha E.O vastuväidete osas seonduvalt liikluskorraldusvahendi ebakorrektse paigaldamisega (II) ning lõpuks käsitleb väärteo kvalifikatsiooni. 4 Väärteoasi nr 4-18-1443 I
  9. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on E.O juhtinud 04.03.2018 kl 15.33 paiku Valga linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole mootorsõidukit kiirusega 55 km/h +3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust (30 km/h) mitte vähem kui 22 km/h.
  10. Kohtule on esitatud väärteotoimikus olev kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on patrullpolitseinik Tarmo Tapfer teostanud riikliku järelevalve korras E.O juhitud mootorsõiduki Fiat Freemont, reg märk xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist 04.03.2018 kl 15.33 Valgas Lõuna tänaval, sõidusuund Võru tänav.
  11. Protokollist nähtuvalt on kasutatud liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009620, antenni KC031300 ja KR
  12. Seadme testid 04.03.2018 kl 07.30, seade töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulasisene tee, nähtavus hea, valge aeg, sademeteta, teeolud kuiv, kattega tee, sõiduradade arv 2, kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht seistes vasakul teepeenral, kiirusmõõtur paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal üksinda, eemaldus patrullautost. Seadme helisignaal ühtlane, kiirusmõõturi lugem 55 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus + - 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 52 km/h.
  13. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, E. O on kinnitanud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvumise oma allkirjaga.
  14. Mõõtmise ajal on protokolli kohaselt kasutatud videotehnikat Digital-Ally. Kohtule on esitatud politseipatrullsõiduki pardakaamera salvestus.
  15. E.O on kaebuses asunud seisukohale, et kiirmenetluse otsuses puudub väidetava väärteo toimepanemise koht, mistõttu ei saa ta hinnata, kas talle tutvustatud kiirusemõõdiku näit kuulub tema poolt juhitud sõidukile või ol i see teise sõiduki kiirus.
  16. Kohus, uurinud esitatud videosalvestust, tuvastas, et salvestis on tehtud 04.03.2018, politseipatrull on seisnud Valga linnas Lõuna tänaval maja 24 juures vasakul teepeenral suunaga tänava poole. Kl 15.32.59 on salvestiselt nähtav Võru tänava suunas liikuv sõiduk, mille kiiruseks näitab kiirusemõõtja esmalt 53 km/h ning kohe ka 55 km/h. Politseisõiduk on järgnenud kiirust ületanud sõidukile mööda Lõuna tänavat, pööranud ristmikul vasakule (Võru tänavale) ning sõiduki peatanud Võru tänaval. Vaidlust ei ole sellest, et peatati E.O sõiduk.
  17. Kohus märgib, et salvestisest ei nähtu ühtegi muud sõidukit peale E.O sõiduki, seega langeb ära võimalus, et mõõta võidi muu sõiduki kui E.O sõiduki kiirust. Ka on E.O ise oma 17.04.2018 täiendavates seisukohtades kinnitanud, et sellel ajal ei sõitnud Lõuna tänaval ühtegi teist autot.
  18. Kohus loeb kiirusmõõturi kasutamise protokolli, videosalvestuse ning E.O ütluste alusel tõendatuks, et kohtuvälise menetleja ametnik on mõõtnud E.O sõiduki kiirust ja kiirusemõõtmine on toimunud korrektse seadmega. 5 Väärteoasi nr 4-18-1443
  19. Kohus ei nõustu E.O vastuväitega kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kohta puudumise osas. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on rikkumine fikseeritud Valga linnas Lõuna tänaval, kusjuures sõiduk liikus Võru tänava suunas. Kohus loeb väärteo toimumise koha piisavalt täpseks. Kohtul ei tekkinud tõendeid uurides kahtlust, et E.O on kiirmenetluse otsuses märgitud ajal politseipatrullist möödudes liikunud kiirusega 55 km/h +- 3 km/h.
  20. Kohus märgib, et menetlusalune isik on nõustunud kohtus kirjaliku menetlusega ning ei ole taotlenud videosalvestise uurimiseks kohtuistungi korraldamist (VtMS § 120 lg 3).
  21. Kohus loeb punktis 34 nimetatud tõendite alusel tuvastatuks, et E.O juhtis 04.03.2018 kl 15.33 ajal Valga linnas Lõuna tänaval suunaga Võru tänava poole liikudes mootorsõidukit Fiat Freemont, reg märk xxxxxx, kusjuures sõiduki kiirus oli 55 km/h +- 3 km/h. II
  22. Seonduvalt kaebaja etteheidetega väidetavalt mittenõuetekohaselt paigaldatud liikluskorraldusvahendiga (liiklusmärgiga), millega oli antud teelõigul kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, leiab kohus järgmist. 39.

§ 6lg 2 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik, kelleks on käesoleval juhul Valga vallavalitsus. Sama paragrahvi lõike 5 esimese lause kohaselt liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata.

  1. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud veenvaid tõendeid, mis annaksid alust arvata, et vaidlusalune liiklusmärk oli 04.03.2018 kl 15.33 paigaldatud paigaldusnõudeid eirates. Samuti puuduvad tõendid, mille kohaselt saaks kohus tuvastada, et väärteo toimepanemise ajal oli liiklusmärk E.O eest varjatud.
  2. Menetlusalune isik on esitanud kaks fotot, tehtud väidetavalt konkreetsest Lõuna tänaval asuvast liiklusmärgist 05.03.2018 (st päev pärast väärteo toimepanemist) ning 17.04.
  3. Kohus, eeldusel, et tegemist on vaidlusaluse liiklusmärgiga, tuvastas fotode alusel, et liiklusmärk asub paremast teepeenrast paremal pool, avatud maastikul, vaadet piirav haljastus (sh puud ja põõsad, mis võiksid märki varjata) puudub, nähtavus sõiduteelt liiklusmärgile on väga hea. Kohus ei pea eelnevat arvestades veenvaks E.O väiteid, mille kohaselt ta liiklusmärki ei näinud, sh et märk oli paigaldatud liiga madalale ja/ või asendisse, kus seda ei olnud võimalik märgata.
  4. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas asjakohased E.O viited liikluskorralduse nõuetele teetöödel ning ajutiste liiklusmärkide paigaldamise korrale. Menetlusaluse isiku esitatud foto alusel on kohus lugenud tuvastatuks, et konkreetne liikluskorraldusvahend oli 05.03.2018 sõiduteelt hästi nähtav.
  5. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et liiklusmärk võis 04.03.2018 kl 15.33 ajal asuda asendis, kus seda ei olnud E.O võimalik näha (sh keeratud liiklejate poole 6 Väärteoasi nr 4-18-1443 külje või tagaküljega). Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja kinnitusel kontrollisid väärteomaterjalid vormistanud politseiametnikud enne piirkiiruse mõõtmise teostamise alustamist Valga linnas Lõuna tänavale paigutatud liiklusmärkide olemasolu ja nende nähtuvust. Kohus loeb kohtuvälise menetleja kinnituse usaldusväärseks.
  6. Kohus märgib, et menetlusalune isik on kiirmenetluse protokolli kirjutanud omakäeliselt selgitused, mille kohaselt ta jäi natuke mõttesse ja ületas kiirust Lõuna tänaval. Ta kahetseb tehtud ja palub kergemat karistust. E.O ei ole protokollis toonud välja, et ta liiklusmärki ei näinud. Küll on ta oma allkirjadega kinnitanud kiirmenetlusega nõustumist ja antud ütlusi.
  7. Seonduvalt E.O väitega talle piki tänavat otse vastu paistnud päikese kohta selgitab kohus, et liiklejal lasub

§ 14

lg 2 kohaselt kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Tulenevalt

§ 50

lg 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Sama lõike p 1 kohaselt peab juht s õidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

  1. Eelnevast tulenevalt on juhil kohustus arvestada muuhulgas ilmastikutingimustega ning olukorras, kus juhi nähtavust takistab päike, tuleb olla eriti hoolas ning ettevaatlik, sh seetõttu, et mitte jätta tähelepanuta liikluskorraldusvahendeid. Samuti tuleb arvestada sellega, et tee seisukord oli menetlusalusele isikule teadaolevalt halb, mida ta on ise kaebuses kinnitanud.
  2. Asjas ei oma kohtu hinnangul tähtsust, et kõnealune liiklusmärk on ajutine ning paigaldatud juba
  3. aastal.

§ 2

p 30,

§ 14

lg 2 ja 3 kohaselt on liiklejal kohustus ajutise liiklusmärgiga kehtestatud liikluskorda järgida, seda olenemata sellest, millal liiklusmärk on paigaldatud või kas liikleja arvates on märk paigaldatud mitte eesmärgipäraselt või nõuetele mittevastavalt.

  1. Kohus loeb E.O kiirmenetluse protokollis antud ütlustega ning esitatud fotodega tuvastatuks, et Valga linnas Lõuna tänaval oli 04.03.2018 kl 15.33 paiku paremale poole teepeenart paigaldatud liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ 30 km/h koos liiklusmärgiga 152 „Ebatasane tee“. Liiklusmärgid olid sõiduteelt liiklejatele nähtavad ja loetavad.
  2. Tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele § 9 lg 1 p 30 märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa.
  3. Tulenevalt sama määruse § 5 p 17 märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. 7 Väärteoasi nr 4-18-1443 III 51.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. 52.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 –40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

  1. Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et E. O juhtis 04.03.2018 kl 15.33 paiku Valga linnas Lõuna tänaval Võru tänava suunas liikudes mootorsõidukit kiirusega 55 km/h +- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat kiirust 30 km/h mitte vähem kui 22 km/h ning rikkus sellega § 50 lg 5 p
  2. Kohaldamisele kuulub

§ 227lg 2.

  1. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et E.O toime pandud kiiruseületamist tuleb käsitada kui ettevaatamatut tegu KarS § 18 lg 2 mõttes, st kergemeelsusest toime pandud tegu. E.O kohtu hinnangul teadis ning sai aru, et antud tänaval on liikluskorraldusvahendiga kehtestatud kiirusepiiranguks 30 km/h, kuid lootis kohusetundetuse tõttu süüteokoosseisu täitumist vältida. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatutu tegu.
  2. Kohus märgib, et arvestades asjaoluga, et kõnealune liiklusmärk on paiknenud antud tänaval alates
  3. aastast, st vähemalt 2 aastat; samuti sellega, et E.O elab Valgas ning oma seisukohtades kinnitanud, et on kasutanud liiklemiseks ka Lõuna tänavat; on eluliselt usutav, et E.O teadis, et nimetatud tänaval on kehtestatud kiirusepiirang.
  4. E.O on oma täiendavates seisukohtades muuhulgas selgitanud, et seoses remonditöödega vahetatakse Võru tänava piirkonnas, aga ka mujal Valga linnas nii palju ajutisi liiklusmärke, et kus ja millal parajasti on piirangud, ei saa kunagi teada. Kohus selgitab menetlusalusele isikutele, et kui on teada, et liikluskorraldus võib muutuda, tuleb seda enam olla hoolas liikluskorraldusreeglite, sh ajutiste liikluskorraldusvahendite järgimisel. Lõplik seisukoht
  5. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.
  6. Kohtu hinnangul puuduvad E.O väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.
  7. Aset on leidnud tegi, milles E.O süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et E.O on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga , mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
  8. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. 8 Väärteoasi nr 4-18-1443 Karistus
  9. Kohtu hinnangul on E.O-le kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest, karistust kergendava asjaoluna on tuvastatud puhtsüdamlik kahetsus vastavalt KarS § 57 lg 1 p
  10. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
  11. Kohus leiab, et 20 trahviühiku ehk 80 euro suurune karistus ei ole ülemäära suur. Kohus arvestab muuhulgas asjaoluga, et KarS § 227 lg 2 järgi ulatub sanktsioon kuni 100 trahviühikuni ning võimaldab karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega on väärteootsuses ettenähtud karistus oluliselt madalam kui sanktsiooni keskmine määr ning rahatrahvi puhul on tegemist menetlusaluse isiku tegevusvabadust vähim riivava karistuse liigiga. Roman Levin Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.