Obsah (4)

§ 136§ 90§ 87§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 11.12.2019 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-19-4941 (2317,19,009770; 2317,19,009775) Kohtukoosseis

) §-dest 107 lg 1 p 1, 2; 29 lg 1 p 4; 108-111 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada I.I LS § 224 lg 2 järgi ja karistada teda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.
2. I.I on LS § 127 alusel kohustatud 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esitama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse peale saab kaevata (

§ 136lg 1).

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu, 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus antakse pooltele kätte vahetult peale selle kuulutamist. Otsuse kuulutamisele mitteilmunud isikule edastatakse kohtuotsus

§-s 41 sätestatud korras. Asjaolud ja menetluse käik: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 23.09.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1571386 kohaselt juhtis I.I 23.09.2019 kell 02.15 Harjumaal xxx juures mootorsõidukit Lexus r/n xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,39 mg/l (tõendusliku alkomeetri näit 0,44 mg/l +/-0,05 mg/l). I.I rikkus LS § 69 lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 23.09.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1571831 kohaselt juhtis I.I 23.09.2019 kell 03.41 Harjumaal xxx poole mootorsõidukit Lexus r/n xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem, kui 0,25 mg/l (tõendusliku alkomeetri näit 0,30 mg/l +/-0,05 mg/l). I.I rikkus LS § 69 lg 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja edastas 23.09.2019 väärteotoimikud (kohtu reg nr 4-19-4941 ja 4-19-4942) Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale aresti mõistmise otsustamiseks. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.09.2019 määruse alusel ühendati I.I väärteoasjad ühisesse menetlusse ja määrati kohtuistung 22.10.2019 kell 12.

1. Menetlusalusele isikule edastati kohtukutse. I.I esitas kohtule 16.10.2019 taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks tervislikel põhjustel. Taotluse järgi viibis menetlusalune isik alates 16.10.2019 Tallinna keskhaiglas plaanilisel operatsioonil ja lõikusele järgneval taastusravil. Millal ravi läbi saab ja tema haigusleht lõppeb, menetlusalune isik ei teadnud. I.I taotles istungi edasi lükkamist uue aasta (so 2020.a) algusesse ja lubas asjakohased tõendid esitada mõistliku aja jooksul pärast haiglast vabanemist. I.I esitas kohtule 18.10.2019 töövõimetuslehe nr 1002035672 väljavõtte ja märkis täiendavalt, et seda ilmselt pikendatakse 2019.a lõpuni. Menetlusalune isik taotles istungi edasilükkamist ja määramist 2020.aastasse. Taotlusele lisatud töövõimetuslehe nr 1002035672 järgi avati I.I töövõimetusleht 16.10.
2. Töövabastuse periood kestis kuni 31.10.
3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 22.10.2019 istungil rahuldas kohus menetlusaluse isiku taotluse ja lükkas kohtuistungi edasi. Istungiprotokollis puudub märge uue istungiaja kohta. Seoses asja arutanud kohtuniku Violetta Kõvaski pensioneerumisega jagati väärteoasi 01.11.2019 kohtunik Janika Kallini menetlusse. Väärteoasjas määrati kohtuistung 08.11.2019 kell 09.
4. Menetlusalusele isikule tehti istungi aeg ja koht teatavaks telefoni teel. I.I selgitas, et ta ilmselt ei tule kohtuistungile seoses haiguslehel viibimisega ning seetõttu taotleb ta istungi edasi lükkamist uude aastasse (so 2020.a). Menetlusalune isik lubas kohtule saata nõuetekohase tõendi. I.I edastas 15.11.2019 kohtule taotluse ja haiguslehe nr
5. Taotluses selgitas menetlusalune isik, et viibib jätkuvalt haiguslehel ja ta ei ole tervislikel põhjustel võimeline istungil osalema. I.I taotles istungi edasi lükkamist veebruarisse
6. Taotlusele lisatud haiguslehe nr 1002035672 oli menetlusaluse isiku töövabastuse periood 16.10.2019 – 31.10.
7. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 18.11.2019 toimunud kohtuistungil ei nõustunud kohtuväline menetleja I.I taotlusega lükata istung edasi veebruarisse 2020 ja märkis, et haiguslehe järgi kestis menetlusaluse isiku töövabastuse periood kuni 31.10.
8. Kohtuväline menetleja palus kohtul uus istung määrata märkimisväärselt varasemale ajale. Kohus määras väärteoasjas uue istungiaja 03.12.2019 ja tegi samal päeval järelepärimise I.I-le haiguslehe väljastanud perearstile täpsustamaks, kas menetlusaluse isiku ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest KrMS § 170 lg 1 p 3 mõttes (so kutsutu raske haigestumine, mis ei võimalda menetleja juurde ilmumist). I.I perearst dr S. A. esitas kohtu 18.11.2019 järelepärimisele vastuse 25.11.
9. Vastuses märkis perearst, et I.I töövõimetus kestis kuni 08.11.2019, st 18.11.2019 (ajal, mil toimus kohtuistung) patsient töövõimetu ei olnud. I.I-le tehti 03.12.2019 kohtuistungi aeg ja koht teatavaks telefoni teel. Menetlusalune isik 29.11.2019 kohtuistungi sekretäri kõnedele ei vastanud, kuid helistas tagasi 30.11.
10. I.I teavitas sekretäri sellest, et ta ei tule 03.12.2019 kell 10.00 algavale kohtuistungile tervislikel põhjustel. Istungisekretär teavitas menetlusalust isikut sellest, et kohtule tuleb esitada arstitõend. I.I lubas kohtule edastada kirjaliku tõendi. Menetlusalune isik esitas 02.12.2019 kohtule taotluse 03.12.2019 istungi edasi lükkamiseks seoses haiguslehel viibimisega. I.I palus istung edasi lükata mitte varasemaks, kui veebruar
11. Menetlusalune isik ei lisanud oma taotlusele arstitõendit. I.I Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.12.2019 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta menetlusaluse isiku taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Kohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, menetlusalune isik ei esitanud kooskõlas KrMS § 170 lg 2 p 3 ja lg 4 tõendit, mis kinnitanuks tema väiteid istungile ilmumist takistanud haiguse kohta.

§ 90

lg 1 järgi arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta, kui ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud ja istungi edasilükkamise taotlust ei rahuldata. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi volitatud esindaja T. R. oli seisukohal, et I.I-le etteheidetavad väärteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja nentis, et I.I karistamine rahatrahviga ei ole mõeldav: talle on varasemalt MKS alusel määratud rahatrahv, mis karistusregistri õiendi järgi on tasumata. Menetleja rõhutas, et I.I tabati joobnuna roolist kahel korral, joobes juhtimine on ohtlik. Menetleja taotles I.I süüdi tunnistamist LS § 224 lg 2 järgi ja karistamist mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtu seisukoht:

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses;

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus asja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi kontrolliti 23.09.2019 kell 02.15 xxxjuures I.I kainust indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 plus nr A

1. Seadme näit oli positiivne ja lugem 0,47 mg/l. Protokolli pöördel, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on märgitud, et I.I silmad punetasid, pupillid olid suured, koordinatsioon oli kergelt häiritud. Protokollis on menetlusaluse isiku märkus selle kohta, et tal on raske puude tõttu läbivalt koordinatsioonihäired. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis I.I 23.09.2019 sõiduautot Lexus r/n xxx, liiklusjärelevalve käigus selgus, et juht on alkoholijoobes. I.I kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 23.09.2019 kell 02.15 xxx juures LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud, et I.I tuvastati 23.09.2019 ajavahemikul 02.24-02.28 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,39 mg/l kohta. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi kontrolliti 23.09.2019 kell 03.41 xxx juures I.I kainust indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 plus nr A
2. Seadme näit oli positiivne ja lugem 0,36 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt juhtis I.I 23.09.2019 sõiduautot Lexus r/n xxx, liiklusjärelevalve käigus selgus, et juht on alkoholijoobes. I.I kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 23.09.2019 kell 03.41 xxx juures LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri protokolliga ja väljatrükiga on tõendatud, et I.I tuvastati 23.09.2019 ajavahemikul 04.03-04.08 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 025 mg/l kohta. Väärteoprotokollis on I.I selgitanud, et ta teisaldas sõiduki xxx parklasse. Ta palus seda teha politseiametnikul, kuid viimane keeldus. LS § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtu hinnangul on tõendatud, et I.I juhtis 23.09.2019 öösel kahel korral mootorsõidukit, olles juhile keelatud seisundis. Mõlemal korral on liiklusjärelevalve käigus kontrollitud I.I kainust ning indikaatorvahendiga tuvastatud, et menetlusalusel isikul on alkoholijoove. Seoses võimaliku joobega on menetlusalune isik vahetult pärast indikaatorvahendi kasutamist sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. I.I alkoholijoove on tuvastatud ja tõendatud tõendusliku alkomeetri protokolliga ja seadme väljatrükkidega. Menetlusalune isik on esimese rikkumise puhul öelnud, et edastab selgitused menetlejale hiljem (so sisuliselt keeldunud ütluste andmisest) ja teise rikkumise korral põhjendanud rooli istumise vajadust viia sõiduk kohast, kus ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldati, parklasse, sest politseiametnik keeldus täitmast tema palvet seda teha. Menetlusaluse isiku selgitus ei ole asjassepuutuv ja ei õigusta kohtu hinnangul rooli minemist: politseiametnikul ei ole kohustust tegeleda menetlusaluse isiku sõiduki parklasse viimisega, äärmisel juhul võib seda jaatada üksnes siis, kui sõiduk takistab liiklust. Menetlusaluse isiku väärteod on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Norm näeb ette vastutuse juhul, kui mootorsõidukit juhib isik, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohtu hinnangul on I.I talle etteheidetavad väärteod pannud toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. LS § 33 sätestab juhi üldkohustused, viidatud normi lg 11 p 2 järgi on juhil keelatud sõidukit juhtida joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis, so enne sõitma hakkamist peab mootorsõidukijuht veenduma oma kainuses. Erilise hoolikusega peab juht võimalikku joovet kontrollima olukorras kus ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus märgib, et sellisel juhul keskmine mõistlik juht peab pigem eeldama, et ta võib olla juhile keelatud seisundis ja kontrollivõimaluse puudumisel hoiduma sõiduki juhtimisest. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Menetlusalune isik on väärteoprotokollide koostajale avaldanud, et ta on õpilane. Menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust MKS § 1531 lg 1 järgi (Maksu- ja Tolliameti Maksuauditi osakonna otsused 19.02.2018 ja 22.05.2019). Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid (175 trahviühikut, so 700,00 eurot ja 200 trahviühikut, so 800,00 eurot) on tasumata. Seetõttu nõustub kohus menetlejaga, et rahatrahv kergema karistusliigina ei ole varem liiklusalaste väärtegude toime panemise eest karistamata I.I puhul mõeldav. Kohtul puudub veendumus, et menetlusalune isik on võimeline rahatrahvi tasuma. Lisaks eeltoodule välistab kohtu arvates I.I-le kergemaliigilise karistuse mõistmise isiku süü suurus. Vaatamata sellele, et I.I allutati liiklusjärelevalve käigus menetlustoimingutele ning tema suhtes koostati väärteoprotokoll, läks ta uuesti sõiduki rooli. I.I ei avaldanud kordagi kahetsust ja õigustas teistkordset rooli minekut sellega, et politseiametnik pidi tema hinnangul tegema midagi, milleks ametnik ei olnud kohtu hinnangul kohustatud. I.I käitumine viitab kohtu hinnangul sellele, et menetlusaluse isiku suhtumine õiguskorda on küüniline ja seda täielikult eirav. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõtte järgi on I.I kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta süü suurust, I.I suhtumist ja kahetsuse puudumist. Positiivne on see, et I.I puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toime panemise eest. Eeltoodu tõttu piisab kohtu arvates menetlusaluse isiku mõjutamiseks mõnevõrra kergemast karistusmäärast, kui seda taotles menetleja. Kohus leiab, et I.I tuleb süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega veidi alla sanktsiooni keskmise määras, so 4 kuuks. Kooskõlas LS § 127 on I.I kohustatud 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esitama oma juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/