1-15-2937/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-2937 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Stanislav Maiste, isikukood 38706010316, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 08.04.2014 ja lõpp 08.04.2022 Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.09.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Stanislav Maistele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Harju Maakohtu 29.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2937 tunnistati Stanislav Maiste süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ja KarS § 255 lg 1 järgi enne 02.10.2013 Harju Maakohtu otsust toimepandud kuriteoepisoodides ning KarS § 63 lg 1 sätte kohaldamisega karistati teda 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks 02.10.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus ning kohus mõistis Stanislav Maistele liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Stanislav Maiste süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ja § 255 lg 1 järgi peale 02.10.2013 Harju Maakohtu otsust toimepandud kuriteoepisoodides ning KarS § 63 lg 1 sätte kohaldamisega mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti Stanislav Maistele lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kohus luges Stanislav Maiste karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise päeva, s.o 08.04.
2. Kohtuotsus jõustus 10.11.
3. 1 Viru Vangla esitas 26.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades Stanislav Maiste ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Stanislav Maiste tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 23.08.2019 edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Stanislav Maiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Stanislav Maiste ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 10.09.2019 toimunud kohtuistungil avaldas Stanislav Maiste, et ta tahab nii sõnade kui ka tegudega näidata, et tema vabastamine on õige otsus. Praegu on teda toetanud lähedased ning tal lihtsalt ei ole võimalust neid alt vedada. Stanislav Maiste viitab, et vangla iseloomustusse on ülesse kirjutatud väga palju asju, kuid ei ole põhjendatud. Varasemalt Tartu Vanglas läbis ta kõik kursused ning programmid, kuid kontaktisikule ei meeldinud see, et ta tegi kõik hästi ning olid olemas eesmärgid. Kontaktisiku jaoks oli kummaline ja ebanormaalne, kui käitud viisakalt või vestled korrektselt. Kõrgendatud valvega osakonnas viibimist põhjendab asjaoluga, et Tartu Vangla taotles tema üleviimist Viru Vanglasse (üleviimine ei olnud tema enda soov, vaid operatiivosakonna ja vangla soov) ning Viru Vanglasse saabudes määrataksegi sellisesse üksusesse. Subkultuurilise suhtumise väljendamise kohta selgitab, et viimane võib olla tingitud kinnipeetavatega suhtlemisest. Toidust keeldumise kohta täpsustab, et ta on varemgi toitu valinud, kuna talle lihtsalt ei meeldi kõik toidud ning olemas on ka kauplus, kust osta. Toidust ta keeldunud ei ole ning ta sööb koguaeg. Koristaja töö kohta võis ta öelda, et talle see ei meeldi, kuid ta ei ole koristajatööst keeldunud. Kui ta oleks tööst keeldunud, oleks ta selle eest saanud rikkumise. Töökoha osas on garantiikiri ettevõttelt, mille tegevusalaks on teemantlõikus. Vabaduses plaanib riigikeelt edasi õppida, sest vanglas on väga vähe praktikat. Lisab, et on juba Töötukassa kaudu uurinud, et nendele kursustele saab minna. Suhted ema ja tütrega on praegu väga head. Tütar elab tal xxxx ning ta suhtleb temaga igapäevaselt. Võlgnevustest, mida on kokku ligikaudu 24 000 eurot, on tema osa ainult 9000 eurot, kuna tegemist on solidaarhagiga. Vabaduses on tal lähedased (ema ja isa), kes toetaks teda materiaalselt. Selgitab, et tema lähedased ja isikud, kellega telefoni teel suhtleb, ei ole kriminaalkorras karistatud isikud, kuid vanglas on kinnipeetavad. Kaitsja seisukoht Stanislav Maiste kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas kohtuistungil kirjaliku seisukoha. Kaitsja juhib tähelepanu, et tähelepanu tuleks pöörata eelkõige karistuse kandmise ajale. Stanislav Maiste on teinud vanglas aktiivset tööd paranemise teele asumiseks: sotsiaalprogrammid, aktiivne keeleõpe (soovib seda ka edasi arendada) ning keevitaja kutse omandamine. Kaitsja viitab, et kindlasti on vabaduses rohkem võimalusi enda arendamiseks. Sotsiaalprogrammide osalemise abil on saavutanud oma eesmärgi ning omandanud täieliku kontrolli enda mõtete ja käitumise üle. Stanislav Maiste allutatakse ennetähtaegse vabanemise korral käitumiskontrollile, mille käigus rakendatakse alkoholi tarvitamise keeldu, narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keeldu ning piiratakse kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemist. Stanislav Maistel on olemas vabaduses kindel elukoht, mille kindlustab elukaaslane 2 ning olemas on toetav võrgustik. Samuti on olemas garanteeritud töökoht ning isik on motiveeritud töötama keevitajana ehk rakendama oma teoreetilisi oskusi igapäevases elus. Viimane viitab, et Stanislav Maiste on otsustanud kuritegusid mitte toime panna, vaid asuda tööle. Ametlik töökoht ja kindel sissetulek võimaldaksid tal võlga tasuda. Kaitsja leiab, et uute kuritegude toimepanemine on tänu lähedaste toetusele ja isiku hõivatusele tööga täielikult välistatud. Stanislav Maiste puhul on täidetud vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus – vangistatu õiguspärane käitumine. Kaitsjale jääb arusaamatuks vangla seisukoht subkultuuriga kohanemise osas. Ühelt poolt Stanislav Maiste keeldub vanglas töötamast ning teisalt ilmneb, et tööst keeldumine oli põhjendatud. Teadaolevalt saab kinnipeetav tööst keeldumise eest distsiplinaarkorras karistada, kuid Stanislav Maistel puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja palub, et kohus jätaks tähelepanuta vangla iseloomustuses toodud väited selle kohta, et Stanislav Maiste on enda eesmärkide saavutamiseks ametnike ära kasutanud ning riskihindamise vestlust mõjutanud. Kaitsja arvates on tegemist subjektiivsete väidetega, kuna faktilised asjaolud räägivad pigem selle kasuks, et Stanislav Maiste on teinud vanglas aktiivset tööd seaduskuulekale elule asumiseks. Stanislav Maiste on vangistuses teinud endale järeldused. Kahtlemata on karistus vangistuse näol täitnud oma eesmärki ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas. Stanislav Maiste kannab vangistust esimest korda ning ta on üle poole karistusest ära kandnud. Vangistus on Stanislav Maistele piisavat mõju avaldanud. Kaitsja leiab, et Stanislav Maistele tuleb anda võimalus tõestada, et ta jätkab vabaduses aktiivset tööd kriminaalsest käitumisest vabaneda, lõpetada kriminaalne elu ning pöörata oma elus uus lehekülg. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Stanislav Maiste ning tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Stanislav Maiste ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus võtab arvesse, et Stanislav Maistet ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kasuks tuleb seegi, et kinnipeetav on läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Stanislav Maiste on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Õige Hetk, õppinud riigikeelt, omandanud keevitaja eriala ning läbinud Tartu Rahvaülikooli Võtmepädevuste koolituse. Kohus arvestab sedagi, et vangla tagasiside läbitud tegevuste kohta on positiivne. Samas annavad kinnipeetava iseloomustuses märgitud süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed kohtule piisavalt alust arvata, et vanglast range järelevalve alt vabanedes võib Stanislav Maiste asuda taas õigusrikkumisi toime panema. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab vanglas karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. Kinnipeetav on korduvalt manipuleerinud ametnikega enda heaolu huvides ja väljendanud korduvalt subkultuurilisi hoiakuid. Stanislav Maiste ei ole majandustöödest vanglas küll keeldunud, kuid on väljendanud majandustöödel töötamise osas vastumeelsust. Lisaks on kinnipeetav keeldunud vangla pakutavatest toitudest ning vangla on pidanud tema suhtes kohaldama täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohtul puudub alus kahelda kinnipeetava iseloomustuses märgitud faktilistes asjaoludes ning tõdeb kinnipeetava iseloomustuse põhjal, et isiku väärtushinnangud ei ole karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud. 3 Stanislav Maiste vabanemisjärgseid elutingimusi võib hinnata heaks. Olemas on kindel vabanemisjärgne elukoht ning garantiikiri ettevõttelt Xxxx selle kohta, et kõnealune ettevõte garanteerib Stanislav Maistele peale vanglast vabanemist töökoha. Kasuks tuleb seegi, et isik on omandanud karistust kandes keevitaja eriala, lähedased toetavad teda ning tal on esialgseks toimetulekuks vabanemisfondi kogutud arvestatav summa rahalisi vahendeid. Eelnevalt nimetatud asjaolud tulevad kasuks kinnipeetava majandusliku toimetuleku seisukohalt, kuid ei maanda kohtu hinnangul piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla materjalidest nähtub, et Stanislav Maiste on enda väitel rahaliselt toime tulnud, kuid vaatamata eeltoodule pani isik toime majandusliku kasu saamisega seotud kuritegusid. Tasumata rahalised nõuded ning pikaajalise töökogemuse ja –harjumuse puudumine vabaduses suurendab kahtlemata tõenäosust, et isik võib kiire tulu saamise eesmärgil panna toime uuesti majandusliku kasu saamisega seotud kuritegusid. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega tõestanud, et kriminaalhooldus ei pruugi täita tema puhul sarnast eesmärki nagu reaalne vanglakaristus. Stanislav Maistele anti varasemalt võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhoolduse all, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus, sest pani katseajal toime uue raske kuriteo. Ka tema poolt toime pandud kuriteod annavad kohtule küllaldase põhjuse rääkida kõrgendatud ohust, et süüdimõistetu võib jätkata vabaduses kuritegude (sh eriliigiliste) toimepanemist. Stanislav Maiste kuulus kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud röövimiste toimepanemisele (röövkallaletungid juveelikauplustele). Erinevate röövkallaletungide käigus kasutas Stanislav Maiste röövimist takistanud isikute suhtes füüsilist vägivalda ning ette tuli ka tapmisega ähvardamist. Toimepandud raskete kuritegude asjaolud viitavad Stanislav Maistes välja kujunenud kuritegelikele hoiakutele ning kinnitavad kohtule, et tegemist on impulsiivse, ettearvamatu ning tegude tagajärgedele mittearvestava isikuga, kes omab sidemeid kriminaalse maailmaga. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et tema puhul soodustab uute kuritegude toimepanemist ka sõltuvusainete tarvitamine. Kohus arvestab, et Stanislav Maiste kannab oma esimest vanglakaristust, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning ta on läbinud vangistuses erinevaid kuriteo riske maandavaid tegevusi. Eelnevast ei saa aga teha veel tõsikindlat järeldust, et ajal, mil kinnipeetav omab jätkuvalt subkultuurilisi hoiakuid ning karistust on jäänud kanda rohkem kui 2 aastat, enam uusi kuritegusid toime ei pane ning on asunud seaduskuulekale teele. Kohtu hinnangul viitavad tema jätkuvalt kõrgele retsidiivsusohule ennekõike süüdimõistetu varasem elukäik (korduvkaristatus eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine), kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Stanislav Maiste ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustu süüdimõistetu vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik 23.09.2019 kohtumäärus kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ 1-15-2937 jõustus
5. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp novembril 2019 Riigikohtu Lea Herne 4