← Eesti

4-18-2108/4

Obsah (5)§ 218§ 2§ 199§ 44§ 251

4-18-2108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2108 (2316,18,001364) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

§ 218

lg 1 ja § 251 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.I; ik: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Merekivi, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1 1. P.I süüdi tunnistada

§ 218

lg 1 ja § 25 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

  1. M õistetud arest 6 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 /1 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.09.
  2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.06.
  3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.04.2018 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20180403381801 selles, et P.I 03.04.2018 kell 12.32 Xxx, Tallinnas asuvas kaupluses S pani taskusse (nõo doktorivorst, graavilõhefilee) ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba (nõo doktorivorst, graavilõhefilee) eest tasumata kokku summas 8, 32 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Sellise käitumisega P.I pani 1 toime

§ 2

18 lg 1, 3 ning § 251 ettenähtud väärteo, mis vastab

§ 199lg 2 p 4 tunnustele.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas, et seoses tööga Euroopa Liidus ei ole tal võimalik kohtuistungile tulla. Sellisest menetlusaluse isiku teatisest saab järeldada, et menetlusalune isik on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning on kohtukutse enne asja arutamist kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud

§ 218

lg 1 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega

§ 199lg 2 p- le 4.

Menetlusalune isik võttis kaupluses S graavilõhefilee ja nõo doktorivorsti summas 8, 32 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teaduslik u, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süs temaatiline vargus.

§ 218

lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 44

lg 2 kohaselt on m iinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga

§ 199mõttes.

Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 26,84 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt

§ 218

lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo

§ 218lg 1 alusel varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et 03.04.2018 kell 12:22 Xxx, Tallinnas asuvas kaupluses S kauba (graavilõhefilee, nõo doktorivorst) kogusummas 8, 32 eurot varguse katse toime panemine P.I poolt on tõendatud menetlusaluse isiku väärteoprotokolli märgitud kahetsusavaldusega ja muude väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega. Varguse katse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab ka kaupluse avaldus, mille kohaselt võttis isik kaupluses graa vilõhefilee ja nõo doktorivorsti, mis võeti isikult pärast kassade läbimist ära ja tagastati kauplusele. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt peeti kinni isik, kes pani kauba taskusse ega maksnud kauba eest ning kinni peetud isikuks osutus P.I, kelle isik tuvastati ID-kaardi alusel. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu S AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.04.2018 kell 12:22 Si kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S AS kuuluvat kaupa maksumusega 8, 32 eurot. Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, on sedastatav, et need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna menetlusaluse isiku poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist peeti menetlusalune isik kinni turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia menetlusaluse isiku 2 tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme te äravõtmine menetlusaluse isiku poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et eseme te äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat karistust

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Samas on need väärteod toime pandud pikema ajavahemiku jooksul. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd

§ 218lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe.

Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks

§ 218

lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata

§ 199

lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata

§ 199

lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest

§ 218lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe.

Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida

§ 218lg 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et

§ 251

kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.

§ 218lg 3 kohaselt on karistatav ka § 218 lg 1 ja 2 alusel toime pandud süüteo katse.

Kuivõrd

§ 218

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas in krimineeritakse katse nii või teisiti

§ 251

sätte alusel, puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata

§ 218

lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide

§ 218lõikele 1.

T õendamist on leidnud, et P.I pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse. Arvestades süüteo asjaolusid , siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik P.I pani toime

§ 218

lg 1 ja § 251 ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu. Karistus e mõistmine

§ 2

18 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud kõik tasumata. Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töine sissetuek kuskil Euroopa Liidus, ei ole ta senini asunud varasemaid rahalisi 3 kohustusi täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, mis ei ulatunud

§ 218

lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul , kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.