lg 1 ja § 251 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik P.I; ik: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Liisa Merekivi, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1 1. P.I süüdi tunnistada
lg 1 ja § 25 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
18 lg 1, 3 ning § 251 ettenähtud väärteo, mis vastab
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas, et seoses tööga Euroopa Liidus ei ole tal võimalik kohtuistungile tulla. Sellisest menetlusaluse isiku teatisest saab järeldada, et menetlusalune isik on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning on kohtukutse enne asja arutamist kätte saanud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud
lg 1 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega
Menetlusalune isik võttis kaupluses S graavilõhefilee ja nõo doktorivorsti summas 8, 32 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.
218 lg 1 kohaselt karistatakse väärteokorras varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teaduslik u, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süs temaatiline vargus.
lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu.
lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
lg 2 kohaselt on m iinimumpäevamäära suurus 10 eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga
Antud juhul prooviti varastada kaupa summas 26,84 eurot, mis jääb väheväärtusliku asja piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt
lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo
Kohus leiab, et 03.04.2018 kell 12:22 Xxx, Tallinnas asuvas kaupluses S kauba (graavilõhefilee, nõo doktorivorst) kogusummas 8, 32 eurot varguse katse toime panemine P.I poolt on tõendatud menetlusaluse isiku väärteoprotokolli märgitud kahetsusavaldusega ja muude väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega. Varguse katse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab ka kaupluse avaldus, mille kohaselt võttis isik kaupluses graa vilõhefilee ja nõo doktorivorsti, mis võeti isikult pärast kassade läbimist ära ja tagastati kauplusele. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt peeti kinni isik, kes pani kauba taskusse ega maksnud kauba eest ning kinni peetud isikuks osutus P.I, kelle isik tuvastati ID-kaardi alusel. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt
Nagu S AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.04.2018 kell 12:22 Si kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati S AS kuuluvat kaupa maksumusega 8, 32 eurot. Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, on sedastatav, et need esemed olid menetlusaluse isiku jaoks võõras vara ning menetlusalune isik ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna menetlusaluse isiku poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassadest möödumist peeti menetlusalune isik kinni turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia menetlusaluse isiku 2 tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme te äravõtmine menetlusaluse isiku poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et eseme te äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötajale vahele jäänud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat karistust
lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Samas on need väärteod toime pandud pikema ajavahemiku jooksul. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd
Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks
lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata
lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata
lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest
Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida
Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et
kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.
Kuivõrd
lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas in krimineeritakse katse nii või teisiti
sätte alusel, puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata
lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide
T õendamist on leidnud, et P.I pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse. Arvestades süüteo asjaolusid , siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik P.I pani toime
lg 1 ja § 251 ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo katse väheväärtusliku asja vastu. Karistus e mõistmine
18 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt ka teiseliigilisi väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud kõik tasumata. Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töine sissetuek kuskil Euroopa Liidus, ei ole ta senini asunud varasemaid rahalisi 3 kohustusi täitma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, mis ei ulatunud
lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eemärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul , kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.