1-09-2785/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2725 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalhooldaja Raine Türkson Kriminaalasi Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne tingimusliku karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu J.P, elukoht: x; isikukood: XXX Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 427 lg 2 ja 432 lg 3, kohus määras:
3. Pöörata Tartu Maakohtu 25.05.
4. a otsusega J.P-le KarS § 199 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.
5. Kohtuotsus J.P-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
6. J.P karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.
7. Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla politseiasutusele sundtoomise taotluse (KrMS § 414 lg 3). Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas J.P 25.05.
8. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõistis karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 2 päeva, ärakandmisele kuuluv karistus on 2 aasat 11 kuud 28 päeva vangistust, mida ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui J.P ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ning talle määratud kohustusi. J.P-le määrati kohustus hüvitada kannatanule tekitatud kahju 2000 krooni hiljemalt 31.08.
9. a. Kriminaalhooldusametnik esitas 29.04.
10. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb J.P-le tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid - ei ole ilmunud registreerimisele 6 korral, ning ei ole täitnud kahju heastamise kohustust. J.P on katseajal toime pannud kuriteo, mille eest teda on 15.01.
11. a karistatud rahalise karistusega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. J.P selgitas, et ta on vahepeal elanud sõbra juures, kuid see ei ole tema alaline elukoht. Praegu ta ei tööta, kuid loodab ema abil saada tööd haljastusfirmas. Vahepeal töötas ta ühe kuu autopesulas, on teinud abitöid ehitusel, kus on nädalas teeninud ca 600 krooni. Proovis tegeleda müügitööga, kuid sellest sissetulekut ei saanud. Raha ei ole ta saanud ära maksta seetõttu, et pole olnud võimalust. Registreerima ei ole ta jõudnud, sest on olnud tööl, või ei ole õigeks ajaks ärganud. Helistada ei ole saanud, sest telefoni ei ole. J.P soovib võimalusel jätkata kriminaalhooldust. Prokurör on seisukohal, et J.P tuleb saata kandma talle mõistetud vangistust, kuna ta on rikkunud registreerimiskohustust ja jätnud kahju hüvitamise kohustuse täitmata. Ta ei ole teinud ise mitte midagi, et käitumiskontroll kulgeks vastavalt nõuetele. Täna ei jäänud tema käitumisest muljet, et ta oleks oma tuleviku pärast mures. Täitmiskohtuniku seisukoht Kohtunik leiab, et kriminaalhooldusosakonna taotlus J.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Vastavalt KarS §-le 74 lg 4 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. J.P on kuuel korral rikkunud registreerimiskohustust, ta ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunud ega teavitanud teda eelnevalt mitteilmumise põhjustest. Sellega pani J .P toime KarS § 75 lg 1 p-s 2 ettenähtud kontrollnõuete rikkumise. J.P puudusid mõjuvad põhjused registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks. Arvestades tema elukoha lähedust kriminaalhooldusosakonnale, oleks J.P ka telefoni puudumisel olnud võimalik soovi korral alati kriminaalhooldusametnikku teavitada mitteilmumise põhjustest, taotleda uut registreerimisaega. J.P ei ole midagi sellist teinud, mis näitab tema ükskõikset suhtumist registreerimiskohustuse täitmisse. 2 Samuti on jätnud J.P täitmata talle määratud kannatanule kahju hüvitamise kohustuse. Tsiviilhagi on hüvitamata käesoleva ajani. J.P on püüdnud tööd leida ja lühiajaliselt ka töötanud, kuid tema sissetulekud on olnud nii väikesed, et rahalise kohustuse täitmine võib olla olnud talle üle jõu käiv. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et tegemist ei ole tahtliku kohustuse täitmata jätmisega, mis tooks kaasa KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud meetmete kohaldamise. J.P on katseajal toime pannud uue kuriteo - 14.06.
12. a kauplusest toiduainete varguse katse, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 15.01.
13. a otsusega rahalise karistusega 6000 krooni, mis tuleb tasuda ositi 1000 krooni kaupa. Lisaks sellele kahtlustatakse J.P prokuröri andmetel kahe uue varguse toimepanemises katseajal, J.P möönis, et ta on kahtlustatavana üle kuulatud. Arvestades eeltoodut, on J .P oma käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Ta ei ole täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt, mis annab aluse pöörata KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele. Katseaega võib lugeda ebaõnnestunuks ka põhjusel, et J.P pani katseajal toime uue kuriteo. J.P puudub käesoleval ajal motivatsioon käitumiskontrolli nõudeid täita, kuna tema kohta on menetluses uued kriminaalasjad. Seega puuduvad eeldused edaspidiseks edukaks kriminaalhoolduse jätkamiseks. Ingeri Tamm Kohtunik 3