4-18-1036/30

Väärteoasi nr 4-18-1036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-1036 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Väärteoasi Menetlusaluse isiku T.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.02.
3. a otsusele väärteoasjas nr 2490,16,002209 Menetlusalune isik: T.O (isikukood: XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxmaakond; e-post: ); Menetlusosalised ja nende esindajad Kaitsja: vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ; asukoht: Vabaduse pst 59, Tallinn; e-post: indrek@sirk.ee); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas. RESOLUTSIOON
4. Jätta Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.02.
5. a otsus väärteoasjas nr 2490,16,002209 muutmata ja T.O kaebus rahuldamata.
6. Karistuseks määratud rahatrahv ja välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda hiljemalt
7. juuniks
8. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.
9. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahalised kohustused on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõu ded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Jätta menetluskulud T.O kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 10.01.
11. a koostati T.O suhtes väärteoprotokoll nr
12. Väärteokirjelduse kohaselt toimus 13.10.
13. a kell 18.05 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-TartuVõru -Luhamaa tee
14. km-l suunaga Tallinna poole liiklusõnnetus, kus mootorsõidukit Audi A6 Allroad, registreerimismärgiga xxxxxxx juhtinud T.O , juhtides sõidukit, ei hoidnud ohutut pikivahet ega kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mille tõttu sõitis tagant otsa ees vasakpööret teostanud ratastraktori CNH International, registreerimismärgiga xxxxxK, haakeseadmele. Rikkumisega põhjustas T.O iiklusõnnetuse ja varalise kahju haakeseadme omanikule tagaosa def. näol. Kirjeldatud teoga rikkus T.O liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 3 p 1 nõuet ja pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.02.
15. a otsusega karistati T.O LS § 223 lg- s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel määrati, et menetlusalusel isikul tuleb tasuda menetluskuluna liiklustehnilise ekspertiisi tasu 457 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega, samuti liiklusõnnetuse akti nr 44, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti ja fototabeliga. Kohtuväline menetleja leidis, et vastulause sisu ja sellest tulenevad arvamused ei ühti teistest tõenditest lähtunud üldise sündmuse kirjeldusega. Kohtuväline menetleja leidis, et teo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ja täiendava tõendusteabe kogumine ei ole vajalik. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemises. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega (2 kehtivat karistust). Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskusega ja karistuse eesmärgiga, täidab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusalune isik T.O esitas kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses väärteotunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna otsuses puudub igasugune põhjendus, miks ei ole arvestatud vastulauses esitatud seisukohti, tõendite analüüsi ja taotlusi. Otsuses puudub igasugune analüüs, millised tõendid kinnitavad menetlusaluse isiku süüd ja millistel põhjendustel ei arvestata otsuse tegemisel tõenditega, mis 2 lükkavad ümber menetlusaluse isiku süü. Samuti puudub igasugune põhistus ekspertiisiakti lähteandmete osas, mis tingib täiendava liiklustehnika ekspertiisi määramise. Kaebuse kohaselt oli T.O möödasõidul, mistõttu ei olnud kuni traktori poolt talle ette pööramiseni võimalik takistust ette aimata. Möödasõit selles kohas oli lubatud ja juht ei saa ette aimata, et möödasõidul pööratakse talle ette (LS § 33 lg 2 p 8 ja § 17 lg 5 p 3 kohustused). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste analüüs, T.O sõiduki kiirust arvestades, kinnitab, et kui tahavaatepeeglisse vaadates oli tagant lähenev auto algselt 300 m kaugusel, siis järgneva 10 s jooksul vasakpöörde alustamiseni ei vaadanud xxxxxxxxxxxxxxtahavaatepeeglisse. xxxxxxxxxxxxxx ütlused ei kinnita T.O sõiduki asukohta hetkel, kui xxxxxxxxxxxxx alustas vasakpööret. 250 m ehk 10 s jooksul jõuab sõidukijuht asuda möödasõidule. Vastu liikunud veoauto juht xxxxxxxxxxx ei näinud üldse T.O sõidukit enne kokkupõrke toimumist. Kuna T.O oli möödasõidul vastassuunavööndis, siis ei rakendu temale LS § 50 lg 3 p 1, kuna tema ees ei olnud takistust. Kaebuse kohaselt on ekspertiisiaktis lähteandmeid kohaldatud menetlusaluse isiku jaoks kahjulikus suunas. Ekspert on arvestanud traktori liikumise ühtlase kiirusega vastavalt kokkupõrke kiirusele. See on vastuolus tunnistajate xxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxx ütlustega, kes kinnitavad, et traktor seisis enne vasakpööret. Teiseks on ekspert põhjendamatult arvestanud ohu tekkimise hetkena traktori juhi poolt suunavööndite eraldusjoone ületamist. Kuna traktor hakkas sooritama vasakpööret rohkem sõidutee parema ääre lähedalt, tuleb arvestada ohu tekkimise hetkena seda, kui traktor hakkas vasakule pöörama olles veel oma suunavööndis. Lisaks on ekspert arvestanud T.O reageerimisajaks 0,8 s. T.O on noor mees, kellel on aastaid sõidukogemusi ja ta on aastaid osalenud autospordivõistlustel. Seetõttu on ta treeninud oma sõiduvõtteid ja reaktsiooniaega ning see on keskmisest liikluses osalenud juhi reaktsiooniajast lühem. Kui T.O reaktsiooniaega arvestada õigesti, st lühemana kui normatiivne reaktsiooniaeg 0,8 s, siis oli T.O rohkem aega sõiduki liikumissuuna muutmiseks (0,4 s asemel nt 0,6 s või 0,7 s) ja tema sõiduk oli suunamuutuse ajal tegelikult vastassuunavööndis, st möödasõidul. Väärteoasjas on määrava tähtsusega, kas T.O oli möödasõidul või mitte. Tõendite vahel on vastuolud, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel kas kõrvaldada või tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Eksperdi arvamus ei lükka ümber xxxxxxxxxxxxx ja T.O ütlusi. Ekspert on märkinud, et kokkupõrke vältimise võimalust ei ole võimalik üheselt määrata. Seega ei ole eksperdi arvamus kategooriline, vaid üksnes võimalik liiklusõnnetuse toimumise põhjus. Kaebuses on lisaks viidatud, refereeritud ja käsitletud Riigikohtu lahendites (asjad nr 3-1-1-2313, 3-1-1-94-02, 3-1-1-1-03, 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05, 3-1-1-87-15) toodud seisukohti. 26.03.2018 . a määrusega võttis kohus T.O kaebuse menetlusse. Kohus arutas väärteoasja 26.04.
16. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi (kuulati üle tunnistajad xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxning menetlusalune isik T.O) , kui ka kirjalikke tõendeid (sh avaldati tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused). KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
18. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse muuhulgas mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 3 Väärteokirjelduse kohaselt on T.O rikkunud LS § 50 lg 3 p -s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
19. Vaidlust ei ole selles, et 13.10.
20. a kella 18.05 ajal toimus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaatee
21. km-l liiklusõnnetus. Kokkupõrkes osales ratastraktor CNH International, registreerimismärgiga xxxxxx, haakeseadmega, mille juhiks oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ning Audi A6 Allroad, registreerimismärgiga xxxxxxx mille juhiks oli menetlusalune isik T.O . Mõlemad sõidukid liikusid samas suunavööndis, suunaga Tallinna poole – traktor paiknes eespool, mootorsõiduk tagapool. Vaidlust ei ole ka selles, et kokkupõrge toimus kui traktori juht hakkas sooritama vasakpööret Annukvere küla poole. Kokkupõrge toimus samas suunavööndis, kus sõidukid liikusid. Kokkupõrge toimus selliselt, et Audi A6 juht T.O sõitis ratastraktori haakeseadmele tagant otsa. Teelõigul, kus kokkupõrge toimus oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles, kuidas toimus ratastraktori liikumine – algselt oli traktor paremal pool tee ääres, enne vasakpöörde sooritamist hakkas vasakule poole (tee keskele poole) hoidma ja kokkupõrke ajal oli alustanud vasakpööret, esirattad olid ületanud sõidutee eraldusjoone.
22. Kohtu hinnangul ei kinnita kogutud tõendid veenvalt, et T.O juhitud sõiduk oli vahetult enne kokkupõrget alustanud möödasõidu tegemist. Kogutud tõendid osundavad selgelt sellele, et T.O soovis haakeseadmega ratastraktorist möödasõitu teha (traktorile lähenedes ei vähendanud ta kiirust, hakkas liikuma vastassuunavööndisse), kuid ta ei saanud seda teha, kuna haakeseadmega traktor hakkas sooritama vasakpööret ja vastu sõitis veoauto. Väärteomenetluse raames on teostatud liiklustehniline ekspertiis. Ekspert on kujutanud rekonstruktsiooni skeemil tehniliselt sõiduki ja ratastraktori reaalse paiknemise sõidutee suhtes. Skeemi kohaselt on Audi A6 väljunud enne kokkupõrget vasakpoolsete ratastega enda suunavööndist, aga sõitnud oma suunavööndisse tagasi. Kokkupõrke hetkel on traktor sooritamas vasakpööret ja esiratastega (ja tagumise vasakpoolse rattaga) väljunud enda suunavööndist. Kokkupõrge toimub suunavööndis, kus traktor ja sõiduk liikusid. Traktori arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel ja enne seda oli 16 km/h ning sõiduautol 87 km/h. Kohtu hinnangul on eksperdiarvamuse kujunemine jälgitav ja arusaadav ning seetõttu usaldusväärne. Kohus ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, justkui ekspert on lähteandmeid tõlgendanud T.O kahjuks. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ekspert on aluseks võtnud sündmuskoha vaatlusprotokollis, skeemil ja liiklusõnnetuse aktis fikseeritud andmed. Samuti on ekspert arvestanud kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastusi, nende tekitamise suundi ja iseloomu. Tegemist on objektiivselt tuvastatud andmetega. Kohtu hinnangul on ekspert põhjendatud arvesse võtnud T.O puhul normatiivse reageerimisaja. Siinkohal peab kohus oluliseks, et 16.10.
23. a ei olnud T.O tegelemas autospordiga. Sellest tulenevalt puudub alus väita, et tema reageerimisaeg oleks lühem kui juhi normatiivne reaktsiooniaeg. Kohus leiab, et ekspertiisiaktis märgitu on kooskõlas ka tunnistajate ütlustega. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt aeglustas ta enne vasakpöörde tegemist, päris seisma ei jäänud. Suunatuli põles. xxxxxxxxxxxxxx lasi enne pöörde tegemist väikse auto läbi. Esiratas läks üle telgjoone juba, kui tagant käis kõva löök. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt liikus ta traktori ja sõiduauto Audi suhtes vastassuunavööndis (suunaga Tartu poole). Tunnistaja nägi, et traktor soovib teha vasakpööret 4 ja võttis hoo maha, kuna ei saanud aru, kas traktor soovib enne teda pöörata või jääb seisma. Tunnistaja ei tea, kas oli suunatuli või vilkur, mis põles. Samas suunavööndis traktoriga oli sõiduk, aga see ei sooritanud möödasõitu, kuna vastasel juhul oleks tunnistaja juhitud sõidukiga kokku põrganud (seda on arvanud ka ekspert!). Tunnistaja ei näinud, et traktor oleks sõitnud üle oma suunavööndi. Tunnistaja otseselt ei jälginud ka, kuna tegemist oli tavalise liiklussituatsiooniga, ta tegeles liiklemisega. Kohtuvälises menetluses on ütlusi andnud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxv, kelle ütlu sed avaldati kohtus VTMS § 99 lg 8 alusel. Tunnistaja on sõitnud Audiga samas suunavööndis, Audist tagapool. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta, et Audi hakkas tegema traktorist möödasõitu. Tunnistajale tundus, et Audi oli jõudnud vastassuunavööndisse, kui traktor alustas vasakpööret. Traktoril ei olnud suunatuld sisse lülitatud. Kui traktor oli seisma jäänud, tuli vastu suur veoauto, mis pidurdas ennast blokki.
24. Kohtu hinnangul ei muuda tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et ta ei ole kohtus osanud öelda, kui kaugel oli sõiduauto Audi temast enne kui ta traktoriga vasakpööret sooritama hakkas. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et tavalises liiklussituatsioonis (mis see oli tunnistaja jaoks enne kokkupõrke toimumist) ei fikseeri juhid erinevate kõikide sõidukite vahemaid, samuti üksikasjalikult liikumissuundi, paiknemisi jne detailseid asjaolusid. Seetõttu ei saa pidada tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et tunnistaja selgituste kohaselt lasi ta enne vasakpöörde tegemist sõiduauto mööda, aga keegi teine ei ole ütlusi andnud selle sõiduki kohta (ei ole näinud sellist sõidukit, mis veoautost eespool sõitis). Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistajaxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei olnud vahetult tema ees sõidukit. Ei saanudki olla, kuna vastasel juhul ei oleks saanud tunnistaja xxxxxxxxxxxxx enne veoautot vasakpööret sooritada. Sellest tulenevalt pidigi olema tunnistaja xxxxxxxxxxxxx samas suunavööndis sõitev sõiduauto ja tunnistaja juhitud veoauto vahemaa olema piisavalt pikk, et traktor saaks vasakpööret teostada. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxxütlusi ei ole võimalik pidada ebausaldusväärseks, kuna kohtuvälises menetluses ei ole xxxxxxxxxxx mäletanud, kas traktoril põles suunatuli ja kas kasutati vilkurit. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ei ole nimetatud asjaolusid ka kohtus täpselt mäletanud. Vastuoluliseks ei saa pidada tunnistaja ütlusi ka seetõttu, et kohtuvälises menetluses on tunnistaja väitnud, et traktori taga tema ühtegi sõidukit ei näinud. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistaja selgitas, mida ta kohtuvälises menetluses öeldu all silmas pidas – traktori taga kedagi ei olnud, Audi tuli eemalt. Kohtu hinnangul on tunnistaja xxxxxxxxxxx selgitused usutavad. Eeltoodud tunnistajate ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks seetõttu, et need ei kinnita, et T.O juhitud sõiduk oleks olnud vastassuunavööndis ja sooritamas möödasõitu. Siinkohal peab kohus oluliseks korrata, et tunnistajate ütlused (ja ka T.O enda ütlused) kinnitavad, et ekspertiisiaktis toodud skeem on eluliselt usutav ja põhjendatud. T.O, märgates aeglaselt liikuvat sõidukit, haakeseadmega traktorit, ei pidurdanud sõidukiirust maha, vaid soovis teha koheselt möödasõitu (seetõttu osaliselt väljunud oma suunavööndist). Saades aru, et traktor hakkab sooritama vasakpööret (kusjuures kõik ütlusi andnud isikud said aru, et traktor soovib vasakpööret teha, sh ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx) ja vastu sõitva veoauto tõttu, ei suutnud liigse kiiruse tõttu T.O hoogu maha võtta ja toimus kokkupõrge.
25. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku T.O ütlused usaldusväärselt osaliselt, s.o osas, milles need kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et T.O ütlused ei ole eluliselt usutavad, mis puudutavad möödasõidu tegemise asjaolusid. Arvestades ajavahemikku, mis jäi T.O-le reageerimiseks, ei ole usutav, et T.O jõudis märgata vastassuunavööndis olles traktori juhi kehakeelt ja aru saades, et traktor alustas vasakpööret, sõita tervikuna enda suunavööndisse tagasi (mida kinnitavad sõidukil tuvastatud vigastused). 5
26. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et kokkupõrge 13.10.
27. a kell 18.05 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa mnt 130 km-l toimus T.O juhitud sõiduki ebaõige sõidukiiruse valiku tõttu. T.O ei vähendanud sõidukiirust, olles märganud sõiduteel liiklenud haakeseadmega traktorit, s.o aeglaselt liikuvat sõidukit. T.O pidanuks vähendama sõidukiirust selliselt, et vajadusel oleks ta saanud traktori taga seisma jääda. Kokkupõrke tulemusena tekkis kahju haakeseadmele. Sellest tulenevalt rikkus T.O LS § 50 lg 3 p-s 1 sätestatud nõuet.
28. Kohus nõustub, et liiklusõnnetuste puhul tuleb arvestada kõigi liikluses osalejate käitumisega. Väärteoasjas on vaidlus olnud selles, et kas traktorit juhtinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxlülitas enne vasakpöörde tegemist sisse suunatule või mitte. Kohus leiab, et kogutud tõendid kinnitavad, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxx lülitas enne pöörde tegemist sisse suunatule. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt lülitas ta sisse suunatule. Tunnistaja xxxxxxxxxxe ei mäleta, kas ta suunatuld nägi või ei näinud. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei näidanud traktor suunatuld. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tunnistaja xxxxxxxxxxxv ei näinud ka traktoril töötavaid vilkureid. Samas kinnitavad teised tõendid, et traktoril põles kindlasti kollane vilkur. Seda kinnitavad lisaks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlustele ka menetlusaluse isiku T.O ütlused. Sellest tulenevalt ei välista kohtu hinnangul tunnistaja xxxxxxxxxxx ve ütlused seda, et traktorit juhtinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi, et vasakpöörde tegemisel näitas juht suunatuld . Kohtu hinnangul ei saa järeldada sellest, et pärast kokkupõrget traktoril suunatuled ei põlenud (vaidlust selles ei ole ja seda kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx menetlusaluse isiku T.O ütlused), seda, et suunatuled ei saanud põleda ka enne kokkupõrget. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et traktori suunatulede blokk võis kahjustatud saada ka kokkupõrke käigus (arvestades pärast ko kkupõrget traktori liikumist ja vigastusi). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates võimalik teha etteheiteid traktorit juhtinud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx tegevusele ja käitumisele. Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tuvastatud põhjuslik seos kokkupõrke toimumise ja menetlusaluse isiku T.O poolse liiklusreegli rikkumise vahel.
29. Kohus leiab, et T.O on rikkunud LS § 50 lg 3 p -s 1 sätestatud liiklusnõuet tahtlikult KarS § 16 lg 3 mõttes. Siinkohal arvestab kohus ennekõike välist teopilti. T.O on sõidukit juhtides märganud aeglaselt liikuvat traktorit, mis oli tähistatud ka kollase vilkuriga. T.O ütluste kohaselt on sõidetud teelõik talle tuttav, kuna sõidab seal igapäevaselt. Seetõttu olid tavapärased tee- ja liiklusolud T.O-le teada. Tegemist on tiheda liiklusega maanteega. Kokkupõrke toimumise ajal hämardus väljas. Eeltoodud asjaoludele vaatamata ei pidanud T.O vajalikuks traktorit nähes sõidukiirust vähendada selliselt, et vajaduse korral oleks ta suuteline takistuse ees seisma jääma. Otsustus kiirust mitte vähendada oli T.O kui juhi teadlik otsustus, mida tehes pidi T.O arvestama võimalusega, et tal ei ole võimalik traktorist möödasõitu teostada.
30. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
31. Kohtuvälise menetleja otsusega on T.O -le trahviühikut, s.o 200 eurot. määratud karistuseks rahatrahv 50 LS § 223 lg 1 kohaselt on õigus määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni 6 kuud. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 6 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et määratud sanktsiooni alammäära lähedane karistus vastab T.O süüle. Siinkohal tuleb arvestada kokkupõrke tulemusena kaasnenud tagajärgi, T.O rikkus ühte liiklusnõuet ja ainuüksi tema tegevuse tulemusena toimus kokkupõrge. T.O tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. T.O on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusrikkumiste toimepanemise eest – kiiruse ületamine 21-40 km/h ja juhtimisõiguseta sõitmine. Mõlemal juhul on T.O-le määratud karistuseks rahatrahvid, mis on tasutud. Kohus arvestab ka asjaolu, et T.O ei ole tunnistanud toimepandut ja on asunud enda tegevust õigustama, süüd vähendama. Eeltoodust tulenevalt peab kohus karistuse mõistmise põhimõtetega kooskõlas olevaks karistuseks rah atrahvi alammäära lähedal, s.o 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud T.O kanda. Raina Pärn Kohtunik 7