← Eesti

1-10-8350/10

Obsah (14)§ 121§ 199§ 200§ 64§ 74§ 75§ 87§ 215§ 69§ 213§ 65§ 202§ 344§ 68

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2010 Tartu Makohtu Viljandi kohtumaja nr 1-10-8350 (kohtueelses menetluses nr 09260103750) versus riik E.N , Carl

§ 121

, vargus § 199 lg 2 p 7 ja 8; röövimine § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 ning võltsimine § 344 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut alaealine Carl Innos (isikukood 39502286019; elukoht xxxxx x xxxxxxxxx; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust) kehaline väärkohtlemine

§ 121

ning asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi advokaat Raul Tosmann T.U (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxxxx ; ei õpi ega tööta; ei oma kriminaalkaristatust) kehaline väärkohtlemine

§ 121

ja asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi advokaat Pille Toom alaealine Jarno-Jaan Sosi (isikukood 39402236014; elukoht xxx x xxx-xxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxx ,õpilane; ei oma kriminaalkaristatust) kehaline väärkohtlemine

§ 121

ning asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi advokaat Mart Sikut alaealine Steven Ott (isikukood 39401016027; elukoht xxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust) kehaline väärkohtlemine

§ 121

ning asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi advokaat Margo №rmann alaealine J.H (isikukood xxx;xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja kehaline väärkohtlemine

§ 121

; vargus § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9; arvutikelmus § 213 lg 1 ning asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi advokaat Margo №rmann alaealine Richardo Paberits (isikukood 39401142022; elukoht xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust) kehaline väärkohtlemine

§ 121

; vargus § 199 lg 2 p 7 ja 8; asja omavoliline kasutamise katse § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning kuriteoga saadud vara omandamise ja hoidmise § 202 lg 1 järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada alaealine E.N süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud; tunnistada E.N süüdi

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva; ning tunnistada E.N süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3(kolm) aastat 5 kuud ning tunnistada E.N süüdi § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista E.N-ile liitkaristusena vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 5 (viis) kuud kannab E.N koheselt ja mõistetud vangistus 3 (kolm) aastat jääb tingimisi kohaldamata; lugeda eelvangisuse aeg mõistetud karistuse hulka ja kandmisele määratud vangisuse alguseks 08. märts 2010; määrata E.N-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistuse osa 3 (kolm) aastat ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata E.N-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; määrata E.N-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx , viibib vahi alla; tõkend vahistamine jätta E.N kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata; 1.2 tunnistada alaealine Carl Innos süüdi

§ 121

ja § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada Carl Innosele

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Carl Innos

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks alalise elukohaga xxxxx x xxxxxxxx ; määrata Carl Innosele katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; tühistada Carl Innosele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada T.U süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; ning tunnistada T.U süüdi

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 päeva;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista T.U-le liitkaristus vangistusena 3 (kolm) kuud;

§ 69

alusel asendada T.U-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.U

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxxxxxx ; tühistada T.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 2 1.4 tunnistada alaealine Jarno-Jaan Sosi süüdi

§ 121

ning § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja vabastada karistusest ja kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Jarno-Jaan Sosi

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks alalise elukohaga xxx x xxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; määrata Jarno-Jaan Sosile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; tühistada Jarno-Jaan Sosile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.5 tunnistada alaealine Steven Ott süüdi

§ 121

ja § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja vabastada karistuses ja kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Steven Ott

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; määrata Steven Otile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; tühistada Steven Otile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.6 tunnistada alaealine J.H süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 kuud; tunnistada J.H süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud; tunnistada J.H süüdi

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 30 päeva ning tunnistada J.H süüdi

§ 213

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamisega mõista J.H-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud;

§ 65

lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus Tartu Maakohtu

  1. juuli 2008 otsusega mõistetud karistusest kandmata osa 1 aasta ja 21 päeva võrra ja mõista J.H-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 21 (seitse) päeva ja kandmata vangistuse alguseks lugeda
  2. juuli 2010; 1.7 tunnistada alaealine Richardo Paberits süüdi

§ 121

; § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning § 202 lg 1 järgi ja vabastada karistusest ja kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Richardo Paberits

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks alalise elukohaga xxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxx ; määrata Richardo Paberitsele katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; tühistada Richardo Paberitsile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

  1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Helle M. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt alaealistelt T.U-lt , Carl Innoselt; Jarno-Jaan Sosilt, Steven Otilt, J.H-lt ja Richardo Paberitsilt või vahendite puudumisel alaealiste seaduslikelt esindajatelt 930 (üheksasada kolmkümmend) krooni Helle M. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Valentina B.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt alaealistelt E.N-ilt, J.H-lt ja Richardo Paberitsilt või vahendite puudumisel alaealiste seaduslikelt esindajatelt 950 (üheksasada viiskümmend) krooni Valentina B.i kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult Malle L. tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt J.H-lt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 1 007 (üks tuhat seitse) krooni 30 senti Malle Lohu kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult Viljandi TÜ tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt J.H-lt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 3 715(kolm tuhat seitsesada viisteist) krooni 60 senti Viljandi TÜ kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult Ülle A. tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt E.N-ilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni Ülle A. kasuks; 3 2.1.6 rahuldada täielikult Jaanika K.e tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt E.N-ilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 40 (nelikümmend) krooni Jaanika K.e kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 alaealiselt E.N-ilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 2 000 (kaks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 3 390 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 5 390 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 450 (nelisada viiskümmend) krooni tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava trahviosa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 alaealiselt Carl Innoselt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 2 700 (kaks tuhat seitsesada) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 3 740 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 320 (kolmsada kakskümmend) krooni tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava trahviosa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.3 T.U-lt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 2 480 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 210 (kakssada kümme) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.4 alaealiselt Jarno-Jaan Sosilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 2 130 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 3 170 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 270 (kakssada seitsekümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.5 alaealiselt Steven Otilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 2 550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 3 590 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 300 (kolmsada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.6 alaealiselt J.H-lt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 3 450 (kolm tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 450 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 375 (kolmsada seitsekümmend viis) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.7 alaealiselt Richardo Paberitselt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 3 960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 (nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 5000 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a septembri kuust igakuise menetluskulu osa 420 (nelisada kakskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid taskunuga, rikutud pensioni tunnistus, DNA proov hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt 4 advokaatidele: Mart Sikutile 900 krooni, Raul Tosmannile 600 krooni, Pille Toomele 600 krooni, Margo №rmannile 900 krooni ja Anu Rannaveskile 600 krooni. Selgitused kohtuotsusele
  2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-8350“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Süüdistused 1.
  4. E.N on süüdistustest nähtuvalt toime pannud kuritegudena: 1.1.1 teise inimese kehalised väärkohtlemised

§ 121

järgi, mis seisnesid: 1) selles et tema tungis 31.05.2009 ajavahemikul kella 17-18-ni Viljandi järve rannas, seejärel Aasa tänaval kallale Valdur R.le, kellele lõi rusika ja jalaga näkku; 2) selles et tema tungis 23.06.2009 kella 16 paiku isikute grupis koos J.H, Jarno-Jaan Sosi ja Steven Otiga Viljandi lastepargis kallale Andres J.le, kellele lõi jalgade ja kätega kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist; 3) selles, et tema 21.08.2009 kella 22 paiku isikute grupis koos J.H-ga Viljandi linnas Kevade 15 juures kallale Janar-Gert K.le ja Gert L.ele, kellele lõi käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, millega kahjustas kannatanute tervist ning põhjustas neile valu; 4) selles, et tema 30.10.2009 kella 13.40 paiku Viljandi linnas Posti tänaval kallale Sander A.ele, kellele lõi noaga vasakusse kätte ning Günther M.ile, keda lõi kaks korda rusikaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanutele valu ning kahjustas nende tervist; 1.1.2 võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 17.08.2009 ajavahemikul kella 18.00-st kuni 18.08.2009 kella 01.23-ni isikute grupis koos Richardo Paberitsi ja J.H-ga välisukse lõhkumise teel sisse Viljandi linnas xxxxxxxxx xx asuvasse hoonesse ja seal asuvasse Valentina B.ile kuuluvasse kasutatud riiete kauplusesse ukseklaasi lõhkumise teel ning varastas sealt 8 T-särki, 9 dressipluusi, CD-raadio-kassettmaki ja paki kilekotte. Vargusega põhjustati kannatanule kahju kokku 1470 krooni; 1.1.3 röövimised

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) sellest, et tema tungis 03.09.2009 kella 19 paiku Viljandi linnas Männimäe linnaosas kallale Martin K.ele, kellel võttis kätega kõrist kinni ning ähvardas kannatanu suhtes vägivalda tarvitada, kui kannatanu ei anna 5 temale ühte Tivoli piletit. Kannatanu tundes valu ning lämbumistunnet ja kartes E.N-i poolt ähvarduse täideviimist kannatanu läbi peksta andis ühe pileti E.N-ile; 2) sellest, et tema, varem röövimise toime pannud isikuna, isikute grupis koos Timo Köhleriga tungis 28.02.2010 kella 21 paiku Viljandi linnas xxxxx xx-x asuvasse korterisse ning Haritor T.it noaga ähvardades nõudis kannatanult sularaha. Kui selgus, et kannatanul sularaha ei olnud, siis võttis korterist kaasa kanntanu televiisori ProVision väärtusega 2200 krooni ja DVD-mängija Philips DUP 3111 väärtusega 695 krooni. 1.1.4 dokumendi võltsimise

344 lg 1 järg mis seisnes selles, et E.N võltsis 28.02.2010 Haritor T.i nimele väljastatud EV Pensionitunnistust nr xxxxx , kirjutades sellele enda nime ning kleepides dokumendile enda foto. Võltsitud tunnistust kasutades lootis ta saada ühistranspordiga tasuta sõita. 1.2 Carl Innos on süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuritegudena: 1.2.1 teise inimese kehalise väärkohtlemised

§ 121

järgi, mis seisnesid: 1) selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku isikute grupis Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, Steven Oti, J.H ja T.U-ga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures kallale Margus G.ile ja Erlend L.le. Carl Innos lõi Margus G.ile ühe korra kaasas olnud raudtoruga rindkeresse, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist; 2) selles, et tema tungis 06.01.2010 kella 20.30 paiku Viljandi linnas Toome 27 asuva maja juures kallale Taury P.ile, kellele lõi ühe korra põlvega vastu nägu ning ühe korra rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist; 1.2.2 võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse grupiga

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi mis seisnes selles, et tema isikute grupis koos Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, J.H, T.U ja Steven Otiga tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx, lõhkus süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni. 1.3 T.U on süüdistusest nähtuvalt on T.U toime pannud kuritegudena: 1.3.1 kehalise väärkohtlemise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku isikute grupis J.H, Richardo Paberitsi, Carl Innose, Steven Oti ja Jarno-Jaan Sosiga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures kallale Margus G.ile ja Erlend L.le, keda lõi rusikaga näkku, millega kahjustas kannatanute tervist; 1.3.2 asja omavolilise kasutamise katse

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 isikute grupis koos J.H, Richardo Paberitsi, Steven Oti, Jarno-Jaan Sosi ja Carl Innosega Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx, lõhkus süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni. 1.4 Jarno-Jaan Sosi on süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuritegudena: 1.4.1 teise inimese kehalise väärkohtlemised

§ 121

järgi, mis seisnesid: 1) selles, et tema tungis 23.06.2009 kella 16 paiku isikute grupis koos E.N-i, J.H ja Steven Otiga Viljandi lastepargis kallale Andres J.le, kellele lõi kaks korda jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist; 2) selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku isikute grupis J.H, Richardo Paberitsi, Carl Innose, Steven Oti ja T.U-ga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures kallale Margus G.ile ja Erlend L.le, keda lõi rusikaga näkku, millega kahjustas kannatanute tervist 1.4.2 asja omavolilise kasutamise katse

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 isikute grupis koos J.H, Richardo Paberitsi, Steven Oti, T.U ja Carl Innosega Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx , lõhkus 6 süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni. 1.5 Steven Ott on süüdistusest nähtuvalt on Steven Ott toime pannud kuritegudena: 1.5.1 teise inimese kehalise väärkohtlemised

§ 121

järgi, mis seisnesid: 1) selles, et tema tungis 23.06.2009 kella 16 paiku isikute grupis koos E.N-i , Jarno-Jaan Sosi ja J.H-ga Viljandi lastepargis kallale Andres J.le, kellele lõi käega näkku, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist; 2) selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku isikute grupis Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, Carl Innose, J.H ja T.U-ga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures kallale Margus G.ile ja Erlend L.le. Steven Ott lõi Erlend L.t paaril korral käega; 1.5.2 asja omavolilise kasutamise katse

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et et tema isikute grupis koos Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, J.H, T.U ja Carl Innosega tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx , lõhkus süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni. 1.6 J.H on süüdistusest nähtuvalt on J.H toime pannud kuritegudena: 1.6.1 teise inimese kehalise väärkohtlemised

§ 121

järgi, mis seisnesid: 1) et tema tungis 23.06.2009 kella 16 paiku isikute grupis koos E.N-i , Jarno-Jaan Sosi ja Steven Otiga Viljandi lastepargis kallale Andres J.le, kellele lõi raudlati-taolise eseme ning jalgade ja kätega kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist; 2) selles, et tema tungis 21.08.2009 kella 22 paiku isikute grupis koos E.N-iga Viljandi linnas Kevade 15 juures kallale Janar-Gert K.le ja Gert L.ele, kellele lõi käte ja jalgadega näo ning keha piirkonda, millega kahjustas kannatanute tervist ning põhjustas neile valu; 3) selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku isikute grupis Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, Carl Innose, Steven Oti ja T.U-ga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures kallale Margus G.ile ja Erlend L.le, keda lõi käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, millega kahjustas kannatanute tervist; 1.6.2 vargused

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mis seisnesid: 1) selles, et tema, varem röövimise toimepannud isikuna, tungis 13.07.2009 kella 23 paiku akna lõhkumise teel Viljandi linnas Uueveski 16A asuvasse Viljandi TÜ-le kuuluvasse kauplusesse „Uueveski A ja O“ ning varastas kauplusest 2 pudelit viina Viru Valge Greenapple koguväärtusega 185.80 krooni, 1 pudeli 0,5-liitrist viina Viru Valge Cherry väärtusega 96.90 krooni, 1 pudeli 0,7-liitrist viina Viru Valge väärtusega 105 krooni, 1 pudeli 0,5-liitrist viina Viru Valge väärtusega 92.90, 1 paki sigarette Vermont Green väärtusega 28.50 krooni ning 1 paki sigarette Vermont Red väärtusega 28.50 krooni. Vargusega põhjustas kauplusele kahju kokku 537.60 krooni ning lõhkumisega 3178.03 krooni, kokku kahju 3715.60 krooni; 2) selles, et tema, varem röövimise ja varguse toimepannud isikuna, tungis ajavahemikul 17.08.2009 kella 18.00-st kuni 18.augustil 2009 kella 01.23-ni isikute grupis koos Richardo Paberitsi ja E.N-iga välisukse lõhkumise teel sisse Viljandi linnas xxxxxxxxxx xx asuvasse hoonesse ja seal asuvasse Valentina B.ile kuuluvasse kasutatud riiete kauplusesse ukseklaasi lõhkumise teel ning varastas sealt 8 T-särki, 9 dressipluusi, CD-raadio-kassettmaki ja paki kilekotte. Vargusega põhjustati kannatanule kahju kokku 1470 krooni; 3) selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas ööl vastu 20.08.2009 Viljandi linnas xxxxx x maja hoovist Tiina Z.ile kuuluva jalgratta BMX GT Gompe väärtusega 2000 krooni; 1.6.3 asja omavolilise kasutamise katse

§ 215

lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, isikute grupis koos Jarno-Jaan Sosi, Richardo Paberitsi, Steven Oti, T.U ja Carl Innosega tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx, lõhkus süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda 7 tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni: 4) andmete ebaseadusliku sisestamise

§ 213

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 07.09.2009 ajavahemikul kella 02.45-04.13 varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel virtuaalse raha SOL`ide saamiseks helistas Malle L. (L.) kuuluvalt tavatelefonilt ilma omaniku loata tasulisele www.rate.ee internetiportaali raha laadimisel numbrile 9001222 ning tellis virtuaalset raha SOL`e 1007.33 krooni väärtuses, millega põhjustas kannatanule kahju 1 007.33 krooni. 1.7 Richardo Paberits on süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuritegudena: 1.7.1 inimese kehalise väärkohtlemise

§ 121

järgi, mis seisnes selles, et tema tungis 22.08.2009 kella 23 paiku grupis koos Jarno-Jaan Sosi, J.H, Carl Innose, Steven Oti ja T.U-ga Viljandi linnas Kevade 1A maja juures tänaval kallale Margus G.ile ja Erlend L.le, keda lõi käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, millega kahjustas kannatanute tervist; 1.7.2 varguse

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes selles, et tema tungis ajavahemikul 17.08.2009 kella 18.00-st kuni 18.08.2009 kella 01.23-ni isikute grupis koos J.H ja E.N-iga välisukse lõhkumise teel sisse Viljandi linnas xxxxxxxxx xx asuvasse hoonesse ja ukseklaasi lõhkumise teel seal asuvasse Valentina B.ile kuuluvasse kasutatud riiete kauplusesse ning varastas sealt 8 T-särki, 9 dressipluusi, CD-raadio-kassettmaki ja paki kilekotte. Vargusega põhjustati kannatanule kahju kokku 1470 krooni; 1.7.3 asja omavolilise kasutamise katse

215 lg 2 p 1,2 - § 25 lg 1 ja 2, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, isikute grupis koos Jarno-Jaan Sosi, J.H, Steven Oti, T.U ja Carl Innosega tungis ajavahemikul 22.-23.08.2009 Viljandi linnas xxxx xx asuva elamu ees seisnud Helle M.le kuuluvasse sõiduautosse VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx, lõhkus süüteluku juhtmed ja tõmberelee ning lükkas autot mööda tänavat majast eemale eesmärgiga auto käima saada. Tehnilistel põhjustel auto ei käivitunud ning masin jäeti tänavale maha. Kuriteoga põhjustati kannatanule kahju 930 krooni; 1.7.4 kuriteoga saadud vara omandamise ja hoidmise

§ 202lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, teades, et televiisor Pro

Vision ja DVD-mängija Philips DUP 3111 olid 28.02.2010 E.N-i ja Timo Köhleri poolt röövitud Viljandi linnas xxxxx xx-x asuvast korterist, võttis ajavahemikuks 28.02.-01.03.2010 enda juurde hoiule televiisori ProVision ning ostis ajavahemikul 01.03.-28.04.2010 E.N-i käest DVD-mängija Philips DUP

  1. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks ja karistamiseks: 1) E.N

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistus 6 kuud;

§ 199

lg 2 p 7 ja 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva;

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat 5 kuud ning

§ 344

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega E.N-ile liitkaristuse mõistmiseks vangistus 3 aastat 5 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest 5 kuud kannab E.N koheselt ja mõistetud vangistus 3 aastat jääb tingimisi kohaldamata; määrata E.N-ile katseaeg 3 aastat ning mõistetud vangistuse osa 3 aastat ei pöörata täitmisele, kui E.N ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata E.N-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; 2) Carl Innos

§ 121

ja § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada Carl Innosele

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Carl Innos

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxxxx x xxxxxxxxxxx ; määrata Carl Innosele katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; 8 3) T.U

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;

§ 215

lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja karistamiseks vangistus 30 päeva;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega T.U-le liitkaristuse mõistmiseks vangistusena 3 kuud;

§ 69

alusel asendada T.U-le mõistetud vangistus 3 kuud üldkasuliku tööga 180 ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.U

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxxxxxxx ; 4) Jarno-Jaan Sosi

§ 121

ning § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja karisusest vabastamiseks ja kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Jarno-Jaan Sosi

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxx x xxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; määrata Jarno-Jaan Sosile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; 5) Steven Ott süüdi

§ 121

ja § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja karistusest vabastamiseks ja kohaldamiseks

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Steven Ott

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; määrata Steven Otile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis; 6) J.H

§ 121

järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud;

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistuseks vangistusega 4 kuud;

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 30 päeva ning

§ 213

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamisega liitkaristuse mõistmiseks vangistusena 8 kuud;

§ 65lg 1 alusel suurendamiseks karistust Tartu Maakohtu 01.

juuli 2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra; 7) Richardo Paberits

§ 121

; § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 215 lg 2 p 1 ja 2 - § 25 lg 1 ja 2 ning § 202 lg 1 järgi ja karistusest vabastamiseks ja kohaldmideks

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Richardo Paberits

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; määrata Richardo Paberitsele katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis.

  1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
  4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega; § 200 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni 9 viieteistaastase vangistusega, § 344 lg 1 ja § 202 lg 1 näevad ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate J.H, E.N-i ja T.U karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Juhindudes KrMS §-st 308, kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel kohaldada talle

§-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87

järgi alaealise puhul peab kohus kaaluma talle mõjutusvahendite kohaldamise võimalust, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja alaealise isikut. Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealistele süüdistatavale Carl Innosele, Jarno-Jaan Sosile, Steven Otile ja Richardo Paberitsile tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tsiviilhagide rahuldamise aluseks on (VÕS) §
  2. Helle M. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 930 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt T.U-lt, Carl Innoselt, Jarno-Jaan Sosilt, Steven Otilt, J.H-lt, Richardo Paberitsilt, vahendite puudumisel alaealiste seaduslikelt esindajatelt 930 krooni Helle M. kasuks. Valentina B. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 950 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt T.U-lt, Jarno-Jaan Sosilt, Steven Otilt, J.H-lt, Richardo Paberitsilt, vahendite puudumisel alaealiste seaduslikelt esindajatelt 950 krooni Valentina B.i kasuks. Malle L.on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 007.30 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista J.H-lt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 1 007.30 krooni Malle L.asuks; Viljandi TÜ on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 715.60 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista J.H-lt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 3 715.60 krooni Viljandi TÜ kasuks. Ülle A.n esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 475 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista E.N-ilt vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 475 krooni Ülle A. kasuks. Jaanika K.on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 40 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista E.N-ilt vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 40 krooni Jaanika K. kasuks.
  3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendused Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  4. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni, esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 10 875 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja 10 osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
  5. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud: Süüdistatava E.N-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 940 krooni. Süüdistatava E.N-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 450 krooni. Süüdistatava Carl Innose kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 100 krooni. Süüdistatava Carl Innose kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 600 krooni. Süüdistatava T.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava T.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 600 krooni. Süüdistatava Jarno-Jaan Sosi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 680 krooni. Süüdistatava Jarno-Jaan Sosi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 450 krooni. Süüdistatava Steven Ott kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 100 krooni. Süüdistatava Steven Oti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 450 krooni. Süüdistatava J.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3 000 krooni. Süüdistatava J.H kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 450 krooni. Süüdistatava Richardo Paberits kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3 360 krooni. Süüdistatava Richardo Paberitsi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 600 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 200 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades alaealiste süüdistatavate ja T.U majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid tuleb vähendada sundraha E.N 8 875 krooni ja teistel süüdistatavatel 5 525 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 11 1) alaealiselt E.N-ilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2000 krooni, riigi õigusabi tasu 3 390 (2 940+450) krooni riigi kasuks; 2) alaealiselt Carl Innoselt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 2 700 (2 100+600) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 3) T.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 440 (840+600) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 4) alaealiselt Jarno-Jaan Sosilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 2 130 (1 680+450) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks; 5) alaealiselt Steven Otilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 2 550 (2 100 + 450) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. 6) alaealiselt J.H-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 3 450 (3 000+450) krooni riigi kasuks. 7) alaealiselt Richardo Paberitsilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1 000 krooni, riigi õigusabi tasu 3 960 (3 360+600) ja muu kriminaalmenetluse kulu 40 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
  6. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. E.N on kahtlustatavana kinni peetud
  7. märts 2010 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
  8. märtsil 2010 ning ta on viibinud sellest ajast vahi all.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Arvestades eelvangistuse esimest päeva

  1. märts 2010 karistusena mõistetud vangistuse esimeseks päevaks lugeda E.N mõistetud 5 kuu vangisustuse kandmise alguseks
  2. märts
  3. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.