4-18-3577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2018. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Väärteoasja number 4-18-3577 (2780,17,006498) Kohtunik Ene Mu

§ 223

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 260 eurot Kohtuistungil osalesid Kohtuvälise menetleja esindajad Taivo Rosi, Jaanus Miilits ja Marite Oidjärv Menetlusalune isik N.D Kaitsjad, juristid Meelis Leis ja Laura Jõgisoo RESOLUTSIOON Jätta kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri 21.06.

1. a otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Jätta valitud kaitsjatele makstud tasu menetlusaluse isiku kanda. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Vaidlustatav kohtuvälise menetleja otsus Lõuna prefektuuri 21.06.
2. a otsusega karistati N.D

§ 223lg 1 rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

Rahatrahv määrati järgmise teo eest: 25.07.2017 kell 18:40 juhtis N.D Tartu linnas Võru tänaval Võru tn ja Vaba tn ristmikul suunaga Tartu kesklinna poole mootorsõidukit Mercedes –Benz reg nr XXX. Ei peatunud foori keelava märguande korral stoppjoone või stoppjoonemärgi ees, vaid sõitis ristmikule välja, kus põrkas kokku vasakut kätt Vaba tänavalt lubava fooritulega liikunud mootorsõidukiga, milleks oli Škoda Praktik reg nr XXX ja mida juhtis J.A.. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas N.D mootorsõiduki Škoda Praktik reg nr XXX kahjustamise näol varalise kahju sõiduki omanikule AS LHV pangale. N.D rikkus

§ 58

lg 3 nõudeid, millega kaasneb vastutus

§ 223lg 1 järgi.

Rahatrahv määrati tasumiseks ositi 12 kuu jooksul. Viimase osa tasumise tähtajaga 25.06.

1. a. Väärteo toimepanemine on tõendatud: tunnistajate L.T., O.M., T.S., L.P. ja J.A. ütlustega; menetlusaluse isiku N.D ütlustega; sündmuskoha vaatluse protokolliga ning IB Foor OÜ vastusega päringule. Menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Menetlusalune isik esitas kaitsja vahendusel Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 21.06.
2. a otsuse peale ning taotles väärteoasjas nr 2780,17,006498 tehtud otsus tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et kaebaja pole talle süüks pandud väärtegu sooritanud ja kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. N.D ei tunnista enda süüd, tema ei põhjustanud liiklusõnnetust. VTMS § 2 tulenevalt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 211 lg 2 kohaselt peab kohtueelses menetluses uurimisasutus selgitama kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10.10.2008 kohtuotsuses nr 3-1-1-53-08 rõhutanud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist. Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. N.D palvel postitati 26.07.2017 sotsiaalmeedia leheküljele Facebook.ee „Märgatud24Tartus“ üleskutse võimalike pealtnägijate leidmiseks seoses 25.07.2017 toimunud avariiga. Üleskutse kaudu sai N.D ühendust 2 tunnistajaga, kes olid valmis politseile ütlusi andma ning kinnitama, et fooris oli roheline tuli ajal, mil N.D ristmikule sõitis. N.D edastas mõlema isiku kontaktandmed politseile, viies 2 isiklikult vastava informatsiooni PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna infolauda. Samuti nähtub N.D poolt 20.04.2018 politsei üldmeilile ppa@politsei.ee edastatud kirjast, et ta on politseid teavitanud asjaolust, et ta on edastanud avarii pealtnägijate kontaktid politseile. Kumbagi tunnistajat politsei ülekuulamiseks välja ei kutsunud. Sellega on väärteomenetleja Marite Oidjärv jätnud menetlusaluse isiku kasuks rääkivad tõendid kogumata, menetlusõigust on oluliselt rikutud. N.D-le teadaolevalt on tänaseks üks võimalikest tunnistajatest kolinud välismaale ning talle teadaolev telefoninumber ei ole enam kasutusel. Teiseks tunnistajaks on A.T., kes on valmis kohtus ütlusi andma. Väärteomenetleja on leidnud, et väärteo toimepanemine on tõendatud muu hulgas O.M. 30.04.2018 ülekuulamise protokolliga. Antud ütlused on ebausaldusväärsed ning oleksid pidanud jääma tõendite kogumist välja alljärgnevatel põhjustel. O.M. ütluste kohaselt toimus avarii 25.07.2017 kella 14:40 ajal. Politsei poolt on fikseeritud, et avarii toimus 25.07.2017 kell 18:
3. Seega nägi O.M. justkui 2 tundi varem samade sõidukite vahel toimunud avariid või lihtsalt fantaseeris ütluste andmisel. O.M. ütlused kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekkinud vigastuste kohta ei ole kooskõlas teiste tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed. Küsitav on asjaolu, kas O.M.l oli võimalik näha Võru tänava ja Vaba tänava ristmiku valgusfooris põlevat tuld, kuivõrd ta asus avarii toimumise ajal Võru tänaval ning soovis keerata Õnne tänavale. Maa-ameti geoportaali mõõtmise rakendust kasutades on näha, et kõne all oleva lõigu pikkus on ca 92,75m. Tunnistaja on teinud juhtimisõiguseta isikule omaseid oletusi. Nimelt ütleb tunnistaja M, et Võru tänavas oli foorituli Võru tänavas punane mõlemas suunas liiklejatele. Kuivõrd tunnistaja oli Võru tänaval suunaga Aardla tänava poole ja ootamas vasakpöörde võimalust Õnne tänavale, ei saanud tunnistaja teada, milline tuli oli vastassuuna fooris Võru tänaval Võru-Kastani-Vaba ristmikul. Oma geograafilise asendi tõttu ei saanud tunnistaja kuidagi näha seda, milline oli Võru tänavas foorituli vastassuunast tulevatele liiklejatele. Tunnistaja ütluse lükkab ümber IB Foor OÜ vastus PPA taotlusele. Kaebaja on veendunud, et Võru tänaval otse kesklinna suunal oli liiklusõnnetuse hetkel 25.07.2017 fooris roheline tuli. Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused Menetlusalune isik ei kasutanud VTMS § 127 tulenevat õigust kaebusest osaliselt või täielikult loobuda ja jäi kohtus kaebuse juurde. Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puudub süüteokoosseis. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja kaebus ei ole põhjendatud. VTMS § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kõigepealt võtab kohus seisukoha tõendite osas. Tähelepanu väärib asjaolu, et liiklussündmuse toimumise järel on koostatud kirjalikud tõendid. Suuliste tõendite kogumine on toimunud enam kui pool aastat kuni aasta pärast sündmust. Riigikohtu 10.10.
4. a otsuse nr 3-1-1-58-08 p 5 on kriminaalkolleegium märkinud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist (vt 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-101-03). Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Samas ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. oktoobri
8. a otsus asjas 3-1-1-109-03 - RT III 2003, 30, 313). Üksnes sellisel juhul lõpetatakse menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. N.D suhtes alustatud väärteomenetluses on 26.07.2017 postitus sotsiaalmeedia leheküljele Facebook.ee „Märgatud24Tartus“ üleskutsega võimalike pealtnägijate leidmiseks seoses 25.07.2017 kell 18.30-18.35 toimunud avariiga Tartus Võru-Kastani ristmikul (tl 6, 36 – 40). Teatele on reageerinud O.M., kes on politseile 26.07.2017 kell 13.58 teada andnud, et oli õnnetuse pealtnägija (tl 40). N.D on 20.04.
9. a saatnud Politsei- ja Piirivalveametile järelepärimise, et saada vastust menetluse pika kestuse põhjuste kohta. Ta on järelepärimises märkinud, et leidis toimunud avarii pealtnägijad ja edastas nende andmed politseisse. Tema teada ei ole kedagi üle kuulatud (tl 7). Kes olid õnnetust pealtnäinud isikud, kellest menetlusalune isik väidetavalt politseile teatas, tõenditest ei selgu. N.D ei ole neid isikuid nimetanud oma järelepärimises politseile ega esitanud kohtule muid dokumente, mis kinnitavad konkreetseid suuliste tõendite allikaid, millest menetlusalune isik menetlejale teada andis. Facebook.ee leheküljel teavet vahetanud isikud – L.P.ja O.M. - on kohtuvälise menetleja poolt tunnistajatena üle kuulatud. Kaebuses on menetlusalune isik võimalike tunnistajate andmeid täpsustanud. Ta on väidetavalt kohtuvälisele menetlejale teatanud kahest tunnistajast, nimetades ühte nimega – tunnistaja A.T.. Teise tunnistaja isikut ei nimetata. Teave on vaid teise tunnistaja lahkumisest välismaale ja telefoninumbri kasutusest väljumisest. A.T. ei ole kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud. Kohtuistungil andis A.T. tunnistajana ütlusi. Kui ka menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale teada antud tunnistajad jäeti üle kuulamata, on kohtuvälise menetleja tehtud viga selline, mida oli võimalik maakohtus parandada. Kohtuistungil oli võimalik menetlusaluse isiku nimetatud tunnistajat A.T. tunnistajana üle kuulata ja seda ka tehti. Seega ei takista kohtuvälise menetleja poolne väidetav menetlusõiguse rikkumine maakohtul asja arutamist ja asja sisulist lahendamist. Kohus on vastu võtnud menetlusaluse isiku suulise tõendi ja kuulanud kohtuistungil tunnistaja A.T. ütlusi. Kohus jätab tõendite hulgast kõrvale tunnistaja O.M. ütlused. Tunnistaja O.M. ei ole vahetult tajunud sündmuse asjaolusid. Tunnistaja ütluste järgi ei ühti sündmuse toimumise aeg teiste tõenditega. Tunnistaja on tõendamiseseme asjaolusid saanud teada kohtuvälise menetleja ametnikult. Tunnistaja ei ole ise sündmuskohal viibinud. Tunnistaja O.M. andis kohtus ütlusi, et ta nägi Tartus Vaba, Võru ja Kastani tänavate ristmikul toimunud liiklussündmust Võru ja Õnne tänavate ristmikult, kui ta sõitis mööda Võru tänavat linnast väljuval suunal. Ta oli kaasõitja sõbra autos ja nad pöörasid Võru tänavalt vasakule Õnne tänavale. Pööramiskohast oli järgmise (Võru ja Vaba tänavate) ritmikuni umbes 30 meetrit. Auto, millega tunnistaja sõitis, oli kogu aeg liikumises ja miski pööret ei takistanud. Vasakpööret tehes seisid hetkeks ja samal hetkel, kui hakkasid pöörama, märkasid juba enne, et midagi hakkab seal toimuma, sõber keeras ja samal ajal tunnistaja jälgis, mis järgmisel ristmikul toimub. Sündmuskohale nad ei sõinud. Tunnistaja rääkis veendunudlt, te teab, et Pavel sõitis sisse teisele autole. Paveli nime teab seepärast, et kohtus just kuulis ja kohtukutsest sai esimest korda teada selle isiku nime. Tunnistaja teab, et otse rajalt läheb punaseks varem. See on tema igapäevane tööle minemise tee ja teab seda 4 ristmikku peast. Ületab sama ristmikku iga päev, Vabast läheb üle Võru Kastanisse. Käib jalgsi. Tunnistaja O.M. ei mäletanud sündmuse toimumise aega. Kohus avaldas vastuolude selgitamiseks tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et aeg oli nii nagu protokollis kirjas - 25.07.2017.a kell 14.
10. Mercedes Benzi numbrit XXX teab, kuna politseist öeldi, Škoda Praktiku number öeldi ka. Teatas järgmine päev pärast õnnetust politseile, et nägi liiklusõnnetust pealt, nad lubasid vajadusel ühendust võtta. Ühendust võeti aprillis. Facebooki grupis otsiti ka tunnistajaid, tunnistajat suunas sinna sõbranna. Facebookis otsiti teavet pärast seda, kui tunnistaja oli politseisse juba helistanud. Üks tema sõbranna ütles, et vaata sinna gruppi, kas see on see sama õnnetus, millest oli talle rääkinud. Teised kohtus uuritud tõendid on lubatud tõendid. Kuigi J.A., T.S., L.T.ja A.T. on tunnistajatena üle kuulatud liiklussündmusest suhteliselt pika aja möödudes, puudub kohtul alus arvata, et eelnimetatud tunnistajad valetavad või et nende ütlustes on mäluvead. Keegi nimetatud tunnistajatest varem menetlusalust isikut ei tundnud. Sündmust arutati selle toimumise järel sotsiaalmeedias. Facebook.ee leheküljel sündmuse kohta teavet vahetanud isikute hulgas ei ole eelnimetatud tunnistajatest kedagi. Seega ei ole nimetatud tunnistajate ütlused mõjutatud vahepeal selle sündmuse kohta kuuldust, kõneldust või loetust. Nimetatud tunnistajad on sündmust tajunud vahetult ning kohtul ei ole mingit alust järeldada vahetult tajutu ajas muutumist sõltuvalt sellest, mida nad on teistest allikatest kuulnud. Tunnistajate ütlused ei tugine oletustele vaid on kajastavad nende vahetult tajutud asjaolusid. J.A., T.S., L.T. ja A.T.ütlused on usaldusväärsed ütlused. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Vaidlust ei ole selles, et 25.07.
11. a kella 18:40 ajal põrkusid Tartus linnas Võru tänaval Võru tn ja Vaba tn ristmikul kokku N.D juhitud mootorsõiduk Mercedes –Benz reg nr XXX ja J.A. juhitud mootorsõiduk Škoda Praktik reg nr XXX. Mercedes –Benz sõitis Võru tänaval Tartu kesklinna poole ja Škoda Praktik Vaba tänaval üle Võru täna Kastani tänavale. Mõlemad kokku põrkunud sõidukid said vigastusi ja sõidukite omanikele tekkis materiaalne kahju. Sõidukite kokkupõrke aega, kohta ja varalise kahju iseloomu, samuti kokkupõrkes osalenud sõidukeid juhtinud isikuid tõendavad suulised ja dokumentaalsed tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 29—31), fototabelid sündmuskoha ja sõidukite vigastuste kohta (tl 8-100), kohtuistungil ära kuulatud tunnistajate J.A., L.P. L.T., T.S. ja A.T. ütlused, samuti menetlusaluse isiku N.D ütlused. Vaidlus on selles, kas kokkupõrge toimus liiklusnõuete rikkumisega ja kelle poolt liiklusnõuete rikkumisega varaline kahju tekkis. OÜ IB Foor fooriprogrammi selgitused Võru-Vaba-Kastani tänavate fooride töö kohta on järgmised (tl 33-35). Ristmikul töötab osaliselt anduritelt ja jalakäija nuppudelt juhitav fooriprogramm, mistõttu ei ole võimalik kirjeldada täpset fooriprogrammi, mis töötas foorides avariihetkel. Kui ristmikul põleb Võru tänava fooris vasakule Kastani tänavale pööret sooritada lubav foorituli, siis samal ajal Vaba tänavalt tulijatele ja Võru tänaval otse liikujatele linnast välja suunal põleb punane tuli. Võru tänaval otse suunas koos vasakpöördega võib põleda kas veel roheline tuli või siis juba punane tuli, sõltuvalt sõidukite olemasolust. 5 Dokumentaalne tõend, OÜ IB Foor fooriprogrammi selgitused ei on tõsikindel tõend ristmiku fooritulede muutumise režiimi kinnitamiseks, sest fooriprogramm on juhitav jalakäijate poolt nuppudele vajutamisega. Menetlusaluse isiku N.D ütluste järgi sõitis peale tööd Aardla tänavast koju mööda Võru tänavat kesklinna poole. Ta jäi natuke töölt hiljaks enda vajadusteks, tegi auto enne sõitu puhtaks, oli päris hea ilm, sõitis ilma katuseta ja hea tujuga. Kui jõudis Vaba-VõruKastani ristmiku peale, siis oligi seal avarii. See oli kell 18.30 või 18.
12. Ta sõidab iga päev mööda seda teed. Seal teel on kaks foori järjest, esimene Sõbra Maxima juures ja teine foor Vaba ja Kastani tänavate ristmikul. Esimese foori juures ta märkas, et põlevad mõlemad rohelised, nii vasakule, kui otse. Rahulikult sõitis edasi. Nende fooride vahel on päris väike vahe. Kindlasti põlesid mõlemad rohelised. Tema ees keeras auto vasakule, sõitsid mingi vahega, tema läks otse kesklinna poole. Peaaegu sõitis ristmikust juba mööda ja siis paremat kätt tuli Škoda parema esitiiva sisse, viskas auto Kastani tänavale ja Škoda läks kesklinna poole. See pauk oli päris kõva. N.D juhitud auto kiirus oli 50-55 km/h. Vastassuunas autod seisid, ei mäleta, palju neid oli, aga ikka oli. Ees sõitis auto, peale avariid liiklus jätkus, ei peatunud avarii tagajärjel. Tunnistaja J.A. ütluste järgi toimus õnnetus 25.07.
13. a umbes 18.30 paiku. Tunnistaja sõitis sõidukiga Škoda Praktik Vaba tn pealt ja tahtis sõita Kastani tn peale. Tunnistaja ütluste järgi vahetult kui ta ristimikule välja sõitis, jõudis roheline vilkuma hakata. Ta sõitis Vaba tn parempoolses reas, tahtis suunduda Kastani tn poole, äkki ilmus Võru tn poolt auto, millega kokku põrkas. Kokkupõrge toimus suhteliselt ristmiku keskel. Paremale tunnistaja nägi, vasakule ei märganud, nägi, et seisid need, kes tahtsid sõita Võru tn pidi. Kokkupõrke tagajärjel tunnistaja ei suutnud pidurit vajutada, sai šoki, kaldus löögi tagajärjel suunaga linna poole Võru tänavale kõnnitee piirdesse. Teine sõiduk selle löögi tagajärjel oli Kastani tn pool esimese otsaga. Škoda Praktik oli liisingusõiduk, kasko oli ka, aga sõiduk sai selliseid vigastusi, et kindlustusselts tegi otsuse autot mitte taastada. Vigastused asusid sõiduki esimeses juhipoolses tiivas, auto esiotsas. Autod põrkasid nii kokku, et teine sõiduk tekitas tagumisse otsa vasakule poole küljele veljejälje. Tunnistaja ees liikus veel sõidukeid, aga nende vahel oli intervall Võru tn laiuse jagu. Vahetult enne kui tunnistaja ristmikule jõudis, siis ta nägi neid sõidukeid, mis olid just vahetult üle Võru tänava jõudnud ja sõitsid Kastani tn-le. Tunnistaja järel sõidukeid ei tulnud. Tunnistaja ees liikunud sõidukid liikusid üle Võru tn rohelise fooritulega. Füüsiliselt kogu aeg nägi tunnistaja foori. Foorituli jõudis ühe korra vilkuda, siis sõitis tema ristmikule liikuma Kastani tn suunas. Menetlusaluse isiku N.D ütluste järgi tema suhtes Võru tänaval vastassuunas (linnast väljuval suunal) sõidukid seisid. Seda asjaolu kinnitavad tunnistaja L.P.ütlused. Tunnistaja L.P.ütluste järgi sõitis ta Võru tänaval suunaga Aardla Statoili poole. Tunnistaja seisis seal (Võru ja Kastanite tänavate) ristmikul. Tunnistaja jälgis foori ja järgmine hetk jälgis teed, siis oli see pauk. Vastassuunast tulnud sõiduk alustas liikumist foori alt, sõitis ristmikule välja. Kokkupõrke hetkel läks tunnistajale roheline tuli just põlema, kollane vahetus roheliseks. Autodest, mis kokku põrkasid, üks auto tuli tunnistaja suhtes vasakut kätt ja teine tuli otse. Tunnistaja sündmuskohale ei jäänud, läks kohe ära. Tunnistaja L.P.ütlustes ei ole selles osas põhjust kahelda. Tunnistaja oli ise liikluses, seisis ristmikul liikumist keelava fooritule taga ja jälgis tähelepanelikult foori ja liiklust enda edasisõidu võimaluse tekkimiseni. Tunnistaja rääkis tema suhtes teise sõiduki liikumisest Kastani tänaval Kauburi suunas, kuid täpsustamisel rääkis kindlalt sõidukite liikumisest tema suhtes vasakult paremale ja otse mööda Võru tänavat kesklinna suunas. Eksimus tänavanimes 6 ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseks. Tunnistaja on pidanud Võru tänavalt tunnistajale vasakule jäävat Vaba tänavat Kastani tänava osaks. Tunnistaja andis ka ütlusi, et arutatav liiklussündmus toimus nii ammu ja ta tõesti enam ei mäleta toimumise aega. Kokku põrkasid kaks autot, ei mäleta, millised. Tunnistaja mälupilt võib olla muutunud ka sotsiaalmeedias sama sündmuse asjaolude arutamise tulemusena. Seetõttu on tõenäoline, et tunnistaja kõiki sündmuse asjaolusid ei mäleta. Ta lahkus ka kohe, kui selleks avanes võimalus ja ei teadvustanud endale sündmuse üksikasju. Ka tunnistaja A.T. ütlused kinnitavad, et Võru tänaval vastassuunas seisis üks auto, mis ootas Võru tn Aardla tänava suunas lubavat tuld. Tunnistaja ütluste järgi vastassuunas Võru tänavalt Aardla suunas seisis üks sõiduk ja ootas. Ta seisis, sest et Võru tänavalt Aardla poole oli punane. Tunnistaja sõitis Võru tänaval kesklinna suunas ja oli Vaba tänava ristmikust nii kaugel, et ei oleks valgusfoori lubava tulega üle saanud, kiirustades kollasega ehk oleks. Tunnistaja A.T. ütluste järgi liikus tema juhitud autoga Võru tänaval kesklinna poole halli Mercedese taga teatud vahemaaga ja nägi kokkupõrget. Tunnistaja oli natuke Sõbra tänavast edasi, kui mõtles, kas jõuab või ei jõua üle ristmiku. Tunnistaja nägi, et otse tuli vilkus. Tunnistaja pidurdas, sest et ei oleks jõudnud sealt üle. Roheline vasakule põleb kaua, parem hakkab enne vilkuma. Hakkaski vilkuma ja nägi, et niikuinii ei jõua, aga see auto läks ja teine lendas tagant järgi kohe. Tunnistaja sõitis esimeses sõidureas, tema ees polnud ühtki sõidukit, kõrvalrajal ka mitte. Kokku põrkasid hõbedane pirukas, mis lendas piirdesse ja hall Mercedes. Tunnistaja T.S. ütlused tõendavad, et vahetult liiklussündmuse toimumise eel põles Võru tänaval kesklinna suunas otse liikuvatele sõidukitele fooris punane tuli. Tunnistaja ütluste järgi oli tema enda soov otse minna ja ta teab seetõttu, et fooris oli kindlasti punane tuli. Tunnistaja T.S. ütluste järgi sõitis ta jalgrattaga Võru tänaval suunaga kesklinna poole. Ühel hetkel tunnistaja nägi, et temast vasakut kätt sõitis mööda lahtise katusega Mercedes ja fooris põles punane tuli. Tunnistaja mäletab, sest hakkas ise hoogu maha võtma. Kuna tunnistaja sõitis enne Võru-Vaba-Kastani tänavate ristmikku kõnniteele, arvestas ta vajadusega põigata, sest jalakäijate ülekäigurada on natuke nihkes täpsest ristumiskohast ja tunnistajal oli vaja üle tee saada. Ta arvas, et kuna seal on punane, siis on ka temale punane. Mercedes sõitis tunnistajast mööda ja toimus õnnetus. Tunnistaja jõudis veel mõelda, kuhu kohta ta (möödasõitev Mercedes) lendab ja lootis, et kedagi ei tule, aga tuli sõiduk ja siis toimus õnnetus. Tunnistaja T.S. sõitis Võru tänaval kesklinna suunas äärmisel parempoolsel sõidurajal ja oli veendunud, et ta ei saa edasi sõita keelava punase fooritule tõttu. Vahetult enne foori läks tunnistaja jalgrattaga kõnniteele ja kavandas teekonna jätkamist üle Vaba tänava mööda jalakäijate rada. Ta ei jõudnud veel Võru tänavalt sellega ristuvale Vaba tänavale, kui toimus sõidukite kokkupõrge. Tunnistaja jälgis toimuvat Võru tänaval. Tunnistaja ei tea, milline tuli põles jalakäijate fooris üle Vaba tänava kesklinna suunas minekuks. Jalakäijate foor ei reguleeri Võru tänaval liikuvate sõidukite liiklust ja seetõttu ei ole jalakäijate fooritulel ka tähtsust. Tunnistajate J.A., A.T. ja T.S. ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistajate sõidukite juhtimisalane kvalifikatsioon ja pikaajaline kogemus. Tunnistaja A.T. nimetas ennast kutseliseks autojuhiks ja sõidab igapäevaselt. Tunnistaja T.S. ütluste järgi on tal sõiduki juhtimisõigus aastast 2004, tal on B-, C-, CE- ja BE-kategooria juhtimisõigus. Tunnistaja J.A. ütluste järgi on tal B-kategooria juhtimisõigus olnud
14. aastast. Tal on kõigi kategooriate juhtimisõigus. Liikluses kogenud tunnistajad A.T. ja T.S. tunnetasid vahetult enne arutatavat liiklussündmust ristmikule lähenedes ohtu ja peatusid edasisõiduks. 7 Mercedes-Benzi juhtinud menetlusalune isik ei peatunud. Tunnistaja T.S. peatus enne, kui temast möödus lahtise katusega halli värvi Mercedes, mis põrkus kokku teise sõidukiga. Tunnistajate J.A., A.T. ja T.S. ütlused on kooskõlas dokumentaalse tõendiga, OÜ IB Foor fooriprogrammi selgitustega Võru-Vaba-Kastani tänavate fooride töö kohta. Kui ristmikul põleb Võru tänava fooris vasakule Kastani tänavale pööret sooritada lubav foorituli, siis samal ajal Vaba tänavalt tulijatele ja Võru tänaval otse liikujatele linnast välja suunal põleb punane tuli. Võru tänaval otse suunas koos vasakpöördega võib põleda kas veel roheline tuli või siis juba punane tuli, sõltuvalt sõidukite olemasolust. Tõendid kinnitavad, et sõidukid olid ristmikul liikumas või ootasid liikumist igas suunas: Võru tänaval otse kesklinna ja linnast välja suunal ning vasakpöördeks Kastani tänavale, samuti Vabal tänaval Kastani tänava suunas. Eelnimetatud suuliste ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et vahetult enne N.D juhitud sõiduki ristmikule sõitmist põles tema ees fooris punane tuli. Tunnistaja A.T. ütluste järgi Vaba tänaval võib olla roheline tuli samal hetkel kui Võru tänavalt Kastanisse on roheline vasakpöörde tuli. Tunnistaja A.T. ütlused pigem kinnitavad, et Vaba tänavalt ristmikule sõitnud autol võis olla roheline tuli. Tõendid kinnitavad, et punane tuli oli Võru tänaval nii kesklinna suunas kui ka linnast väljuval suunal liikuvatele sõidukitele. L.P.ootas punase fooritule taga. See asjaolu tõendab, et Vabalt tänavalt Kastani tänava suunas liikuvatele sõidukitele oli roheline foorituli ja kinnitab tunnistaja J.A. ütlusi, et tema sõitis ristmikule lubava rohelise tulega. Sõidukite kokkupõrkega tekkinud ohtu, selle ulatust ja kahju kinnitavad tunnistajate J.A., T.S. ja L.T. ütlused, samuti dokumentaalsed tõendid, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel. Tunnistaja L.T. ütluste järgi tuli ta koos ema ja vendadega Vaba tänavalt ning nad pöörasid Võru tänavale kesklinna suunas. Pärast pööramist ta kuulis pauku, mis andis mõista, et midagi läheneb hästi kiiresti, jõudis tunnistaja pöörata ja näha, mis juhtus ja karjuda emale ja vendadele, et nad jookseksid. Siis juhtus see avarii. Üks sõidukitest paiskus Võru tänaval kõnniteele kohas, kust tunnistaja ja teised olid jõudnud ära joosta. Tunnistaja helistas politseisse ja kiirabisse ja siis jäi kohapeale ootama kuni politsei ja kiirabi saabusid. Fototabelil oleva fotoga nr 4 (tl 99) on tõendatud, et üks liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest, Škoda registreerimisnumbriga XXX asub Võru tänaval kõnniteel jalakäijate foorist mõned meetrid kesklinna poole. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabel tõendavad kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekkinud vigastusi. Tunnistaja L.T.ei oska otseselt öelda, kas ta valgusfooridele tähelepanu pööras, see on tema igapäevane teekond. Valgusfoori tulesid ta ei vaadanud tol hetkel. Kokkupõrke tagajärjel tol hetkel mingi hetk enam autod ei sõitnud, aga liiklus tegelikult ei seiskunud. Tunnistaja tuli mööda Vaba tänavat ja enne pööramist Võru tänavale mingid autod tema arust liikusid mööda, mõned autod nagu sõitsid piki Vaba tänavat neist mööda. Tunnistaja mäletab, et autod liikusid Kastani tänava poole Vabalt tänavalt ja siis nagu kesklinna poole. Kuvatõmmis Google Maps kaardirakenduselt (tl 102) annab ülevaate tunnistaja J.A. liikumisteekonnast enne Võru tänavaga ristumiseni. Vaba tänav on kaherealine ühesuunaline tänav. Liiklusmärk enne ristmikku lubab sõita otse mõlemast sõidureast ning pöörata vasakpoolsest sõidureast vasakule ja parempoolsest sõidureast paremale. Valgusfooril ei ole lisatulesid. Tunnistaja L.T. ütlused ei välista asjaolu, et Vaba tänaval liikusid sõidukid ajal, kui ta oli jõudnud vahetult ristmikule. Sõidukite liikumine Vabalt tänavalt Võru tänavale oli lubatud ja Võru tänava liiklus ei takistanud Vabal tänaval liikuvaid sõidukeid. Kuigi tunnistaja ei andnud ütlusi fooritulede värvi kohta, tõendavad tema ütlused kaudse tõendina Vabal tänaval sõitnud sõidukitele lubavat foorituld vahetult enne kokkupõrget. 8 Kohtumenetluse pooled pöörasid kohtus põhjendamatult tähelepanu sellele, et tuvastada sõiduk, millele sisse sõideti ja kes oli sissesõitja. Kohtu hinnangul ei saa uuritud tõendite alusel sõidukitele tekitatud vigastuse iseloomu ja mehhanismi järgi teha järeldusi liiklusseadust rikkunud sõiduki juhi kohta. Sõidukitel tekkinud vigastuste iseloom kinnitab vaid seda, et sõidukid on omavahel kokku põrkunud. Tähtsust ei oma asjaolu, millises konkreetses kohas oli kumbki sõiduk kokkupõrke hetkel. Tunnistaja J.A. ütluste järgi on kokkupõrge ootamatu. Ta ei jõudnud pidurdadagi. Tunnistaja ei jõudnud ootamatule olukorrale reageerida. Tähtsust omab asjaolu, kumma sõiduki juhile oli liiklusseadusega sätestatud reeglite kohaselt lubatud liikuda antud teelõigul. Eelpoolkirjeldatud tõendite alusel jõudis kohus järeldusele, et reguleeritud ristmikule sõitmiseks oli õigus Vaba tänavalt liikunud sõidukil. Tunnistajate ütluste kohaselt on liiklussündmuse toimumise ajal ilus päikesepaisteline ilm. Kõik tunnistajad kinnitasid, et paistis päike. Tunnistajad kasutasid ka päikseprille. Tunnistaja L.P.ütluste järgi paistis talle päike otse vastu või pigem rohkem paremale. Kõrvalistuja sirm oli suunatud esiklaasi peale. Tunnistaja T.S. ütluste järgi päike paistis õnnetuse toimumise hetkel ja päike loojus kesklinna suunas, arvab, et päike võis neile vastu paista ka. Tunnistaja kandis päikseprille sel hetkel. Tunnistaja J.A. ütluste järgi kandis ta päikseprille. Päike paistis nii, et kui sõidad Vaba tn-lt välja, siis päike jääb vasakule. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevad fotod kinnitavad tunnistajate ütlusi, et ilm oli päikesepaisteline (tl 30 pöördel, 31, 98-100). Tunnistaja L.T. ütluste järgi ei saanud päike Vaba tänavalt Võru tänava suunas liikunud liiklejat pimestada. Sündmuskoha vaatlust on alustatud tund aega pärast liiklussündmuse toimumist, mis tähendab, et päike on oma asukohta muutnud. Tunnistaja L.T.andis ütlusi, et kui ta tuli Vaba tänavalt, siis päike talle silma ei paistnud, see ei olnud selline päike, oli lihtsalt ilus ilm. Vabal tänaval majad on kohe kõnnitee ääres järjest. Haljastust vahel pole, majaseinast algabki kõnnitee. Majad on enamus kahekordsed puitmajad. Enne Võru tänavale pööramist on mingi pruunikas maja ja seal on üks suur puu tunnistaja mäletamist mööda. Seal nurga peal oleva maja hoovis on mingisugune puu. Tunnistajale päike silma ei paistnud. Sellist emotsiooni ei ole jäänud, et oleks mingi ere päike olnud, mis oleks silma paistnud. Tunnistaja L.T. ütlused Vaba tänava olustiku kohta on kooskõlas dokumentaalse tõendiga, kuvatõmmisega Google Mapsi kaardirakenduselt. Dokumentaalse tõendi kohaselt ulatub kõrghaljastus (puu võra) Vaba tänava sõidutee keskele. Tänava ääres kahel pool on kahekordsed majad. Vaba tänav ristub Võru tänavaga ja suundub Kastani tänavasse nurga all. Teisel pool Võru tänavat on kõrghaljastus. Kasvavad kõrged lehtpuud. Tunnistajate T.S. ja L.T. ütlused ning dokumentaalsed tõendid ei kinnita asjaolu, et Vaba tänavalt Võru tänava suunas liikujat segas päike. Tõendid ei kinnita, et päike takistas Vaba tänavalt sõitnud sõiduki juhil näha foori tuld.

§ 7

lg 1 järgi ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: 1) roheline lubab liikuda; 2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; 3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; 4) punane keelab liikuda; 5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. 9

§ 58

lg 1 järgi foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.

§ 58

lg 2 järgi foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.

§ 58

lg 3 järgi foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Tõendid ei kinnita menetlusaluse isiku ütlusi, et temale põles foori lubav tuli. Tõsikindlalt on tõendatud, et Mercedes–Benz numbrimärgiga XXX sõitis ristmikule punase tulega, peatumata stoppjoone ees ja rikkus sellega

§ 58lg 3 sätestatud nõudeid.

Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane ja kuna rikkumisega tekkis materiaalne kahju sõidukite omanikele, vastab see tegu

§ 223lg 1 ettenähtud väärteokoosseisule.

Süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et tahtluse liik süüteo subjektiivse tunnusena mõjutab süü suurust. Millise tahtluse liigiga on konkreetse teo puhul tegemist, otsusest ei selgu. Kohus leiab, et N.D pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku N.D ütluste järgi Sõbra Maxima fooris põles roheline. Seal ta juba märkas, et mõlemad foorid põlevad rohelised, nii vasakule kui otse. Vaba tänava ristmikul asuva foori ees seisma ei jäänud. Tema ees oli auto, kes pööras vasakule. Mäletab seda kindlasti, sest et tema ees sõitis ka auto, ta ei olnud seal üksi. Sõitis rohelisega ristmikule välja, seal see vahe on nii väike, mäletab, et vaatas foori, mõlemad põlevad rohelised, kahe foori vahe on 2-3 sekundit. Ei tea, kui kaugel ta ristmikust oli, kui foori vaatas, pakub, et oli nii 50 meetri kaugusel. Teab, et enne vist läheb see kesklinna poole otse rajal foorituli punaseks, siis nool vasakule mingi aeg, aga see vahe on 1-2 sekundit. Vaba tänavalt ristmikule välja ei tulnud sõidukeid, ainukesena Škoda, kes tal külje sisse sõitis. Kui ta ristmikule lähenes, siis lubav foorituli talle ei vilkunud. Äkki see oligi, et ta pidi just hakkama, aga sel hetkel kui tema mööda sõitis, siis veel ei vilkunud. Menetlusalune isik on kindel, et tema jaoks olid nii vasak- kui ka otsesuund rohelised. Endast paremal kõnniteel jalakäijaid ei märganud. Ta sõitis lihtsalt otse, vaatas otse, jalakäijaid ja selliseid väga vist ei märganud kedagi. Menetlusaluse isiku ütluste järgi nägi ta Võru-Vaba- Kastani tänava ristmiku foori eelmiselt ristmikult, Võru-Sõbra ristmikult ja oli veendunud, et temale on ristmiku ületamiseks roheline lubav foorituli. Menetlusalusel isikul oli teadmine, et fooris võivad tuled vahetuda erineval ajal: otsesuunas sütib keelav punane tuli varem kui kustub vasakpöördeks lubav roheline tuli. Menetlusalune isik mäletab temast vasakul sõitnud auto liikumise üksikasju, mis kinnitab, et tema tähelepanu oli pööratud kõrvale vasakule. Mis toimus temast paremal, seda ta ei märganud. Fototabeli foto nr 1 (tl 98) kinnitab, et foor oli paremal pool. Hajutatud tähelepanu tõttu ei märganud menetlusalune isik tema sõidusuunas fooritulede muutumist. Tal oli säilinud mälupilt eelmiselt ristmikult nähtud foorituledest ja ta lootis, et lubav roheline tuli võimaldab temal ristmikku läbida. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta 10 pidanud ette nägema, et eelmiselt ristmikult järgmiseni läbitava teekonna jooksul võib foorituli muutuda temale keelavaks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.2013. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7711, p 11).

§ 223

lg 1 järgi mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Menetlusalusele isikule on karistus määratud 65 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt alla keskmise määra. Rahatrahv on kohtuvälise menetleja otsusega määratud ositi tasumiseks ühe aasta jooksul. Kohtuväline meneteleja on määranud sanktsioonis ettenähtust kergemaliigilise karistuse. Seega on juba arvestatud menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ja kohaldatud KarS § 66 sätteid. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul vajadus korrigeerida karistust ja selle kandmise korda. Karistus on määratud KarS § 56 sätteid arvestades. Kohus teeb otsuse VTMS § 132 p 1 alusel. Menetluskulud Kohtuistungil esitas kaitsja menetluskulude nimekirja õigusabi osutamise kohta 2010 euro ulatuses ja taotles menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist. VTMS § 38 lg 1 järgi kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses menetlusega. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi sama lõike teises lauses sätestatud erandeid ei esine. 11 Kohus jättis muutmata kaevatava kohtuvälise menetleja karistamisotsuse. Eeltoodud põhjustel jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Menetluskulude hüvitamise taotlus jääb muutmata. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12