1-11-8089/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2013.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8089 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu J.S, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus M Ä Ä R A S: Vabastada J.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada J.S katseaja kestel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada J.S-i suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. J.S vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada J.S-ile ja Viru Vanglale. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 28.01.2013 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava J.S i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja ka ristati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 30.01.2011 ja lõpp 30.01.
2. Kinnipidamisasutuses J.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Ennetähtaegse vabanemise korral J.S asub elama ema juurde aadressil xxx xxxxxx xxx eriala omandamine jäi pooleli. Riigikeelt ei valda. Soovib omandada ametit, ent terviseprobleemide tõttu ei sobi talle tema sõnul iga töö. Kinnipeetav ei ole päevagi ametlikult töötanud. Töökogemuseks peab lühiajalisi fassaaditöid ehitustel. Sissetulekuks töövõimetuspension. J.S oli enne vangistust töövõimetus 90% . Korduvalt toime pannud varavastased ja narkokuriteod. Iseseisvalt ei ole majanduslikult elanud, ema kandis hoolt pere eelarve ja kommunaalteenuste eest. Ema sõnul töökoha leidmisega peale vabanemist probleeme ei teki, usub, et J.S on valmis tegema ka lihtsamaid töid, et materiaalselt toime tulla. Kuriteod toime pandud grupis- suhtlusringis kriminaalse käitumisega isikud. On varem süstinud heroiini. Leiab, et tegi seda vaid sellepärast, et sel ajal, kui oli 16-aastane, oli see moodne. Vestluses ei tunnista sõltuvust. Leiab, et kanepi suitsetamine ei ole seaduserikkumine, vaid üks vaba aja veetmise vorm. Ei ole motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemidega. Ei ole kunagi pöördunud rehabilitatsioonikeskustesse. Peab end ise suuteliseks hoidma end karskena ilma rehabilitatsiooniprogrammideta. Meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud sõltuvus. Ema arvates on J.S kuritegusid sooritanud kuna oli sõltuvuses narkootilistest ainetest. Korduvalt karistatud kriminaalkorras. Kriminaalhooldusele määratud ei ole olnud, samas leiab, et kriminaalhooldus võib o lla lahendus tema praktilistele probleemidele. Sõnades väljendab soovi elada edaspidi seadusekuulekamalt. Kuni 19.12.12 viibis kinnises osakonnas ning isiklik täitmiskava puudus, seoses sellega oli J.S vanglas tegevusetu. 19.12.2012 on tehtud individuaalne täitmiskava. Kinnipeetav käitumine vangistuse ajal võib pidada positiivseks, kuna ei ole ühtegi distsipliini rikkumist. Viru vangla toetab J.S-i ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx. See on kahetoaline korter, milles kinnipeetava ema elab praegu üksi. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Kinnipeetava ema ning vanaema toetavad kinnipeetavat vangistuse perioodil materiaalselt. Kinnipeetava ema on valmis toetama J.S-i nii moraalselt kui ka materiaalselt. Enne vangistust J.S ei töötanud, tal ei ole eriala - selle omandamine jäi pooleli. Ametlikku töökogemust ei ole. J.S on Rahvastikuregistri andmetel registreerimine aadressil xxx, selles korteris elab kinnipeetava vanaema. Kinnipeetaval on 26.06.2014 kehtiv välismaalase pass. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. J.S taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Kohus tutvunud esitat ud materjalidega ning prokuröri ja J.S-i seisukohaga, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud. 2 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning s ellele järgnenud perioodil. J.S-i karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud – ta on ära kandnud suurema osa vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse J.S-i positiivselt. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Viru vangla toetab J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.S-i edaspidised võimalused vabaduses (kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Vabanemise korral on J.S on võimalus saada töövõimetuspensioni ning kinnipeetava ema on valmis toetama J.S-i nii materiaalselt kui ka moraalselt. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida J.S-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kohus leiab, et J.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Ka tseajal on võimalik hinnata J.S-i püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu J.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 3