Obsah (11)

§ 199§ 424§ 202§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 65§ 69§ 56

1-13-1215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-1215 (12230111751) Kohtunik Külli

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9; § 202 lg 2 p 2 järgi; Vassili X i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi; S.M süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi; R.U süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning A.H süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 08.03; 12.-13.03, 18.03; 20.03; 25.03 ja 03.04.

1. Prokurör Ainar Koik Süüdistatavad
2. Rene Susi - isikukood 37506020359; Eesti kodanik, keskharidusega; ei tööta; elukoht: xxx; viibib vahi all Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral; viimati 04.04.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi – 7 kuud vangistust; tõkend – vahistamine alates 05.09.12 (kahtlustatavana oli kinni peetud 04.09.12); Kaitsja määratud korras Eva Rivis

1. Vassili X – isikukood XXX; Eesti kodanik, põhiharidusega; ei tööta, elukoht: xxx; viibib vahi all Vanglas; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – 2 vahi all pidamine alates 07.09.12 (kahtlustatavana oli kinni peetud 05.09.12); Kaitsja kokkuleppel Henrik Kirsimäe
2. S.M - isikukood XXX, Eesti kodanik, keskharidusega; ei tööta; elukoht: xxx; viibib vahi all Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral; viimati 08.06.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi – 5 kuud 29 päeva vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend – vahistamine alates 07.09.12 (kahtlustatavana oli kinni peetud 06.09.12); Kaitsja määratud korras Merike Allikmäe

1. R.U - isikukood XXX, Eesti kodanik, keskharidusega; elukoht: xxx; transporditööline AS-s xxx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud (varem Uuno Põdra nime all); vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga uni 27.02.2012; tõkend – elukohast lahkumise keeld; Kaitsja määratud korras Imbi Seimar
2. A.H - isikukood 374121080273, Eesti kodanik, kõrgema haridusega, elukoht: XXX; töötab XXX OÜ-s; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral; viimati 11.01.2007 Pärnu MK otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi – 1 kuu 28 päeva vangistust (karistus kantud 22.10.07), tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja määratud korras Mariann Tusti RESOLUTSIOON 1.1. Süüdi tunnistada R e n e SUSI

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust ;

§ 202lg 2 p 2 järgi 1 (üks) aasta vangistust.

1.2. Õigeks mõista Rene SUSI varguse toimepanemises Sauel 01.09.12 (400,64 liitri diiselkütuse vargus Olerexi Saue tanklast Tule 51) seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. 1.3.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 1.

1. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni või mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda
2. september 2012.a. 3 2.
3. Süüdi tunnistada V a s s i l i X

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

2.2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuseaeg 05.09.12- 15.04.13 – 7 kuud ja 11 päeva vangistust. 2.3. Kohaldades

§ 74sätteid, ei pöörata vangistust 1 aasta 4 kuud ja 19 päeva täitmisele, kui V.

X 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Vassili X ile kriminaalhooldaja. 2.

1. Tõkend vahistamine tühistada ja V. X vahi alt vabastada kohtusaalis. Uueks tõkendiks kohtuotsuse jõustumiseni valida elukohast lahkumise keeld aadressil: XXX. 3.
2. Süüdi tunnistada S.M

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 08.06.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (5 kuud ja 29 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. 3.

1. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata otsuse jõustumiseni või mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda
2. september 2012.a. 4.
3. Süüdi tunnistada R.U

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 4 4.2. Õigeks mõista R.U varguse toimepanemises 24.08.12 Tallinnas Pärnu mnt.421 parkimisplatsilt (XXX paadihaagise ja krossimootorratta vargus) süütõendite puudumise motiivil. 4.3.

§ 69alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga (ÜKT).

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta (365 päeva) ja 8 kuud (8 x 30 = 240 päeva), s.o kokku 605 päeva vangistust 1210 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 2 aastat alates otsuse jõustumisest. ÜKT tegemise ajal on R.U allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima

§ 75-lg 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata R.U-le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 5. Süüdi tunnistada A.H

§ 199lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Mõistetud vangistuse alguseks lugeda päev kui A.H pärast otsuse jõustumist ilmub vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral aga tema kinnipidamise päev. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast karistuse kandmisele asumist.

1. VÕS § 127 lg 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks: 6.
2. Rene Susi’lt, A.H-lt ja Vassili X ´ilt solidaarselt OÜ Virumaa Teenus (a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 15 004,68 (viisteist tuhat neli eurot ja 68 senti) eurot; 6.
3. Vassili X ilt ja S.M-ilt solidaarselt Sikassaare Vanametall OÜ (a/a XXXXXXXXXXX) kasuks 287,94 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 94 senti) eurot; 6.
4. V. X ilt OÜ BalRock (a/a XXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 3460 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; 6.
5. R. Susi’lt ja R.U-lt solidaarselt AS Alexela Oil (a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 29,99 (kakskümmend üheksa eurot ja 99 senti) eurot; 6.
6. AS Olerex (a/a XXXXXXXXX Swedbank; XXXXXXXXXXSEB või XXXXXXXXX Danske Pank) kasuks: 6.5.
7. S.M-ilt ja V. X ilt solidaarselt 297,25 (kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 25 senti) eurot; 6.5.
8. S.M-ilt 566,91 (viissada kuuskümmend kuus eurot ja 91 senti) eurot ; 6.
9. Lukoil Eesti AS (a/a XXXXXXXXX Swedbank) kasuks: 5 6.6.
10. S.M-ilt 381,68 (kolmsada kaheksakümmend üks eurot ja 68 senti) eurot; 6.6.
11. R. Susilt, R.U-lt ja V. Šlüberilt solidaarselt 79,17 (seitsekümmend üheksa eurot ja 17 senti) eurot; 6.6.
12. R. Susilt ja V. X solidaarselt 595,70 (viissada üheksakümmend viis eurot ja 70 senti) eurot; 6.6.
13. R. Susilt, S.M-ilt ja V. X solidaarselt 78,67 (seitsekümmend kaheksa eurot ja 67 senti) eurot; 6.
14. A.H-lt ja R.U-lt solidaarselt XXX (a/a XXXXXXXXX SEB) kasuks 3182,50 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; 6.
15. Statoil Fuel & Retail Eesti AS (a/a XXXXXXXXXX №rdea) kasuks: 6.8.
16. S.M 601,17 (kuussada üks eurot ja 17 senti) eurot; 6.8.
17. R. Susilt ja R.U-lt solidaarselt 207,30 (kakssada seitse eurot ja 30 senti) eurot; 6.8.
18. S.M-ilt ja V. X solidaarselt 1724,70 (üks tuhat seitsesada kakskümmend neli eurot ja 70 senti) eurot; 6.8.
19. R. Susilt, R.U-lt ja V. X solidaarselt 918,46 (üheksasada kaheksateist eurot ja 46 senti) eurot; 6.8.
20. R. Susilt ja V. X solidaarselt 844,31 (kaheksasada nelikümmend neli eurot ja 31 senti) eurot; 6.
21. Vassili X vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetavad summad sisse nõuda tema emalt XXX (elukoht: XXX).
22. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse : 7.
23. Rene Susilt - määratud kaitsjale makstud tasu 1 574,40 eurot (üks tuhat viissada seitsekümmend neli eurot ja 40 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot . 7.2 . Vassili X – määratud kaitsjale eeluurimisel makstud tasu 115,20 eurot (ükssada viisteist eurot ja 20 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. 7.3 . S.M-ilt – määratud kaitsjale makstud tasu 1 519,20 eurot (üks tuhat viissada üheksateist eurot ja 20 senti); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; 7.
24. R.U-lt - määratud kaitsjale makstud tasu 1 191,80 eurot (üks tuhat ükssada üheksakümmend üks eurot ja 80 senti); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. 7.
25. A.H-lt - määratud kaitsjale makstud tasu 1096,80 eurot (üks tuhat üheksakümmend kuus eurot ja 80 senti); süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Kohus määrab, et menetluskulusid on kõigil süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida ka süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-13-
26. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6
27. Asitõendid: 8.
28. CD-plaadid, millel on turvakaamerate salvestused ja salajase pealtkuulamise salvestused ja mis asuvad kriminaaltoimiku juures (leheküljenumbritega nummerdatud) – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde; 8.
29. sigaretikoni Marlboro, veel üks sigaretikoni, pudelikork, plaadikott CD-plaatidega; musta värvi kilejope Nike; 1,5 liitrine plastmasspudel Borjomi; mustjassinist värvi nokkmüts Nexcite; punast värvi valge ristiga nokkmüts Danmark (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 8.
30. 200-liitrine metalltünn, 9 sinist värvi plastmasskanistrit, punast värvi väiksem metalltünn, valget värvi 5-liitrine plastmasskanister ja kütusevoolik (asuvad Põhja Prefektuuri varavastaste kuritegude talituse garaažiboksis Rahumäe tee 6) – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooletele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast appellatsioonteate esitamist ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast teate esitamist ning saadetakse vahistatule. SÜÜDISTUSED Rene Susi 20.07.2012 õhtul hoidis ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud OÜ-le Träx kuuluvat haagis-korvtõstukit BST-21 väärtusega 12 000 eurot, mille V. X ja S.M olid 19.07.2012 öösel varastanud Saare maakonnas Orissaare alevis Kuivastu mnt 3 asuvalt OÜ Träx territooriumilt, pakkudes seda telefoni teel müüa oma tuttavatele. R. Susi - olles

§ 202lg 2 p 2 tähendatud isik, 21.07.12.

õhtust kuni 23.07.12 hoidis ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja OÜ-le Balrock kuuluvat 75 liitrit diiselkütust väärtusega 97,50 eurot, mille V.X koos tuvastamata isikutega oli 21.07.12 õhtul varastanud Harjumaal Saue vallas Alliku külas Koru 1 pumbamaja maaüksusel olnud veoauto MAN (XXX ) puuragregaadi PRAKLA RB-25 kütusepaagist, pakkudes seda telefoni teel müüa oma tuttavatele. R. Susi alates 29.07.2012 pealelõunast hoidis ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud OÜ-le Balrock kuuluvat 400 liitrit diiselkütust ning turustas OÜ-le Balrock kuuluvaid tööriistu: pikendusjuhet, ketaslõikajat, torutange, keevitusinverterit ja tühjenduspumpa SAER AS-97, väärtusega kokku 3 080 eurot, mille V.X oli ajavahemikul 29.07.212. kuni 30.07.12 kella 07.30-ni varastanud Saue vallas Alliku külas Koru 1 pumbamaja maaüksusel olevast tööriistade konteinerist, puuragregaadi PRAKLA RB-25 tööriistakastist ja pumplahoonest, pakkudes antud kütust ja esemeid telefoni teel müüa oma tuttavatele. R. Susi 17.08.12 õhtust kuni 18.08.12 õhtuni hoidis ja turustas kuriteo toimepanemise tulemusena saadud XXX kuuluvat haagiselamut WBG-943 väärtusega 2100 eurot, mis oli 17.08.12 kella 12.30-st kuni 12.40-ni varastatud Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 558a asuva kaupluse Maksimarket parklast, pakkudes seda telefoni teel müüa oma tuttavatele. 7 Nende tegudega pani Rene Susi toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara korduva hoidmise ja turustamise ehk

§ 202lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Rene Susi (olles

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik – karistatud viimati Harju Maakohtu 04.04.2011.a.

otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi), A.H (olles

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik – karistatud Pärnu Maakohtu 11.01.2007.a.

otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi) ja Vassili X isikute grupis 10.06.2012 kella 20.50 paiku võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Harju mk Saue vallas Laagri alevikus Hoiu 48 hoone taga väljaspool piirdeaeda seisnud Swedbank Liising AS-le kuuluva ja OÜ Virumaa Teenus kasutuses oleva ekskavaatori JCB 4CX registrinumbriga XXX , väärtusega 50 000 eurot. See on vargus , kuna vastavaks piiriks, mis ületati, oli 100kordne minimaalpalk ehk 29 000 eurot. Vassili X i (olles

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) ja S.M süüdistatakse selles, et nemad 19.07.2012 öösel kella 01.20 ja 02.20 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Saare maakonnas Kuressaares Tallinna 84 asuva Olerex tankla territooriumil seisnud Sikassaare Vanametall OÜ-le kuuluvast veoautost Volvo Fh13, (registrinumbriga XXX ) kütusepaagist korgi lõhkumise teel OÜ-le Sikassaare Vanametall kuuluvat diiselkütust 201 liitrit väärtusega 269,34 eurot. V. X i ja S.M (olles

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) süüdistatakse selles, et nemad 19.07.2012 öösel tungisid Saare maakonnas Orissaare alevis Kuivastu mnt 3 aiaga piiratud OÜ-le Träx kuuluvale territooriumile sisse ehk ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära seal seisnud OÜ-le Träx kuuluva haagiskorvtõstuki BST-21 väärtusega 12 000 eurot. V. X - olles juba

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik ehk süstemaatiliselt, 21.07.2012 õhtupoolsel ajal koos tuvastamata isikutega tungis võrkaiaga piiratud OÜ-le Balrock kuuluvale Harjumaal Saue vallas Alliku külas Koru 1 asuvale pumbamaja maaüksusele, ukseluku lõhkumise teel seal asuvasse haagissuvilasse ja tööriistakonteinerisse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära konteineris olnud kaks 210-liitrist metallvaati väärtusega kokku 10 eurot koos neis olnud diiselkütusega kokku 400 liitrit maksumusega 1,30 euro liiter, samuti veoauto MAN (registrinumbriga XXX ) puuragregaadi PRAKLA RB-25 kütusepaagist diiselkütust 75 liitrit väärtusega 1,30 eurot liiter ehk kokku vara 627,50 euro väärtuses. V. X ajavahemikul 29.07.12 kuni 30.07.12 kella 07.30-ni tungis võrkaia sulgurklambri lõhkumise teel ehk OÜ-le Balrock kuuluvale Saue vallas Alliku külas Koru 1 asuvale pumbamaja maaüksusele, murdis ukseluku lõhkumise teel sisse seal asuvasse pumplasse, samuti murdis lahti puuragregaadi Prakla RB-25 tööriistakasti, tööriistakonteineri tabalukud ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära OÜ-le Balrock kuuluva vara: konteineris olnud kaks 210-liitrist metallvaati väärtusega kokku 10 eurot koos mõlemas olnud 200 liitri diiselkütusega väärtusega 1,30 euro liiter, torutangid väärtusega 40 eurot, 2 kw ketaslõikuri väärtusega 350 eurot, 20-liitrise metallkanistri väärtusega 7 eurot koos selles olnud 10 liitri kütusega väärtusega 1,30 eurot liiter; pumplas olnud keevitusinverteri väärtusega 1200 eurot, 2 keevitusjuhet pikkusega 20 m koguväärtusega 150 eurot, 50m pikendusjuhtme väärtusega 65 eurot ja bensiinimootoriga tühjenduspumba SAER AS-97 väärtusega 725 eurot, kokku vara 3 080 euro väärtuses. 8 R. Susi, V. X , R.U ja S.M 01.08.2012.a kella 01 ja 04.30 vahel Rapla mk Märjamaa vallas Loodna külas olevale aiaga piiratud Kivestu kinnistule ning murdsid tabaluku lõhkumise teel kinnistul asuvasse FIS.M kuuluvasse kaarhalli ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid sealt ära XXX kuuluvat vara: 500 liitrit diiselkütust väärtusega 1 euro liiter, 200-liitrise õlivaadi, 15 kanistrit varalise väärtuseta, kombaini tööriistakasti koos selles olnud mutrivõtmetega väärtusega 30 eurot ja ketaslõikuri Metabo väärtusega 100 eurot, kokku vara 630 euro väärtuses. R. Susi ja R.U (olles

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isik) 14.08.2012 kella 15.12 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Peterburi tee 77 asuvast AS-le Alexela Oil kuuluvast tanklast 21,36 liitrit mootorikütust bensiin 98 maksumusega 1,40 eurot liiter, kokku 29,99 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Ford Escort (registrinumbriga XXX ) kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi (olles

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik ehk juba ) ja R.U 14.08.2012 kella 18.51 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast tanklast 60,44 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,38 eurot liiter, kokku 83,41 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Ford Escort (XXX ), mille registreerimisnumbritel oli „9“ omakäeliselt muudetud „0“-ks, pagasiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja V. X 18.08.2012 kell 17.49-17.55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Laagri tanklast 440,46 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 614,44 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ja pakiruumis olevatesse anumatesse ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja V. X 18.08.2012 kell 19.52-19.57 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Harjumaal Keilas Ülejõe 1 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Keila tanklast 124,26 liitrit diiselkütust maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 173,34 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse tünnidesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. V. X ja S.M (olles juba

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik ehk ) 20.08.2012 kell 00.02-00.08 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Laagri tanklast 414,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 578,07 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja V. X 21.08.2012 kell 19.34-19.46 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Vabaduse pst 158 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 429,49 liitrit diiselkütust maksumusega 1,39 eurot liiter, kokku 595,70 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), mille registreerimisnumbritel oli „L“ omakäeliselt muudetud „E“-ks, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. 9 S.M 22.08.2012.a. kell 23.41-23.43 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 74,40 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,42 eurot liiter, kokku 105.28 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, V. X ja R.U (olles juba

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isik ehk ) 24.08.2012 kella 19 ja 19.10 vahel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid ära Tallinnas Pärnu mnt 421 asuva kaupluse „Pääsküla“ taga oleval raudteejaama poolsel parkimisplatsil seisnud kaubiku VW Caddy r/nr XXX taha haagitud Janno Kuus’ile kuuluva isevalmistatud paadihaagise registreerimisnumbriga XXX väärtusega 400 eurot koos sellel olnud Janno Kuusile kuuluva krossimootorrattaga K™ 250 SX-F väärtusega 6000 eurot. R.Susi, R.U ja V. X 24.08.2012 kell 21.48 - 21.52 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast tankurist nr 2 121,10 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 171,36 euro väärtuses ja kell 21.53-21.57 tankurist nr 4 93,40 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 euro liiter, kokku 132,16 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, R.U ja V. X 24.08.2012 kell 22.41 - 22.44 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Sõpruse pst 261 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 56,27 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 79,17 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. S.M 24.08.2012 kell 21.52 - 21.53 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Tammsaare tanklast 41,68 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 58,98 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Seat Leon regitrinumbriga XXX , mille registreerimisnumbritel oli „39“ omakäeliselt muudetud „00“-ks, kütusepaaki ning lahkus tanklast kütuse eest maksmata. S.M 26.08.2012 kell 02.16 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 59,33 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 83,95 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. S.M 26.08.2012 kell 12.09 - 12.13 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Peterburi tee 58a asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Peterburi tanklast 210,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot 10 liiter, kokku 297,70 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. S.M 27.08.2012 kell 10.29-10.32 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Peterburi tee 38/4 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 228,16 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 321,71 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. S.M 28.08.2012 kell 21.49 - 21.50 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 39,05 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 55,26 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ja lahkus tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja R.U 28.08.2012 kella 17.08 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 84,28 liitrit mootorikütust bensiini 98 Ultima maksumusega 1,47 eurot liiter, kokku 123,89 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Ford Escort (XXX ), mille registreerimisnumbritel oli „P“ omakäeliselt muudetud „R“-ks, pagasiruumis olevatesse kanistritesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, V. X i ja R.U 28.08.2012 kell 19.09-19.11 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 175,71 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 248,63 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Seat Leon r/nr XXX , millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. V. X i ja S.M 29.08.2012 kell 10.18-10.23 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Sõpruse pst 200b/ Sipelga 1 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Mustamäe tanklast 413,46 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 582,98 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse tünnidesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi, R.U ja V. X 29.08.2012 kell 20.36-20.40 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Nõmme tanklast 113,60 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 160,74 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Seat Leon r/nr XXX , millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid 189BGX, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R.Susi, R.U ja V. X 29.08.2012 kell 21.16-21.20 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 142,66 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 201,86 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Seat Leon r/nr 11 XXX , millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja kütusepaaki ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. S.M ja V. X 30.08.2012 kell 11.27-11.32 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Paldiski mnt 106 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Õismäe tanklast 398,34 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 563,65 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja V. X 31.08.2012 kell 15.48-15.50 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Endla 43 asuvast Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvast Kristiine tanklast 39,95 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 56,53 euro väärtuses, tankides antud kütuse sõiduauto Seat Leon r/nr XXX , millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ning lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. S.M ja V. X 01.09.2012.a. kell 09.57-10.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Ahtri 6b asuvast AS-le Olerex kuuluvast tanklast 210,07 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 297,25 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R. Susi ja S.M 01.09.2012 kell 13.24-13.29 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Harju mk Sauel Tule 51 asuvast AS-le Olerex kuuluvast tanklast 400,64 liitrit diiselkütust maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 566,91 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. S.M 02.09.2012.a. kell 09.42-09.43 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Tallinnas Tondiraba 1 asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 42,62 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 59,97 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ), millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid XXX , kütusepaaki ja lahkusid tanklast kütuse eest maksmata. R.U ja A.H 03.09.2012 kella 01 ja 06.40 vahel tungisid lukustamata ukse avamise teel sisse ehk XXX XXX kuuluvasse XXX talu garaaži ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid sealt ära XXX kuuluvad: ketaslõikuri Dewalt väärtusega 128 eurot, trimmeri Stihl väärtusega 520 eurot, mootorsae Stihl MS260 väärtusega 650 eurot, akutrelli komplekti Makita DK 1853X (trell, löökkruvikeeraja, laadija, 3 akut) väärtusega 410 eurot, akuketaslõikuri BGA452 väärtusega 250 eurot, akuketassae BSS 610 väärtusega 450 eurot, akulambi BML 184 väärtusega 60 eurot, akulaadija Makita DC18R väärtusega 150 eurot, 4 Makita akut väärtusega 100 eurot tk; garaaži ees seisnud veoauto Scania 450H (r/nr XXX ) kütusepaagist 80 liitrit diiselkütust maksumusega 1,40 eurot liiter, kokku 112 euro väärtuses ja upitaja JCB 8328ET kütusepaagist 50 liitrit erimärgistatud diiselkütust 52,50 euro väärtuses ehk kokku vara 3 182,50 euro väärtuses. 12 R. Susi ja S.M ja V. X 03.09.2012.a. kell 14.23-14.26 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid Tallinnas Tammsaare tee 53A asuvast Lukoil Eesti AS-le kuuluvast tanklast 55,91 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 1,41 eurot liiter, kokku 78,67 euro väärtuses, tankides antud kütuse sinist värvi kaubiku Mercedes-Benz Vito (XXX ) millel olid küljes teisele sõidukile kuuluvad registreerimisnumbrid, pakiruumis olevatesse anumatesse ja lahkudes tanklast kütuse eest maksmata. Ülalkirjeldatud tegudega panid Vassili X ja Rene Susi toime

§ 199

lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vargus suures ulatuses, isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt); A.H pani toime

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo (korduv vargus, suures ulatuses, isikute grupis, sissetungimisega) ning R.U ja S.M panid

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9järgi kvalifitseeritava kuriteo (vargus isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt). Poolte seisukohad Prokurör loobus süüdistusest R. Susi osas ühes varguse episoodis (kütuse vargus Sauel asuvast tanklast 01.09.12). Ülejäänud kuritegude osas prokurör leidis, et süüdistatavatele süüks arvatud teod on kohtuistungil kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud, õigesti on kvalifitseeritud kõigi süüdistatavate käitumine. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. R. Susile taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust, § 202 lg 2 p 2 järgi 1 aastat vangistust. Liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 4 aastat ja 4 kuud vangistust algusega 04.09.2012.a.

R. Susi on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, oma süüd pole ta tunnistanud ega toimepandut kahetsenud. V. X i palus prokurör süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 6, 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Reaalselt tuleks ära kanda 8 kuud vangistust ning 2 aastat ja 10 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui ta 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab kontrollnõuded. V. X on kõik kuriteod toime pannud alaealisena, oma süüd on ta tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud, varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud. S.M-ile taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 3 aastat vangistust ning kuna uued kuriteod on toime pandud katseajal, tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuud 29 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks

§ 65lg 2 alusel mõista 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust algusega 06.09.2012.a.

R.U-le taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi 2 aastat vangistust ning A.H-le

§ 199lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

Neid isikuid on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, toimepandu osas ei väljendanud nad mingit kahetsust, vabaduses olles ei ole nad asunud hüvitama vargustega tekitatud kahjusid. Puuduvad alused nende tingimisi karistusest vabastamiseks ning prokuröri arvates on perspektiivitu loota, et nad on suutelised ära tegema suures mahus üldkasulikku tööd. R. Susi kaitsja E. Rivis leidis, et tema kaitsealune tuleb õigeks mõista nii vargustes kui süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara hoidmises ja turustamises, sest tema süü ei ole tõendamist leidnud. Mõningaid asju on R. Susi küll erinevatele isikutele müügiks pakkunud, kuid tegelikku müügisoovi tal ei olnud, tal puudus turustamise tahtlus. V. X teadis politsei sisejuurdlusest; teadis, et R.Susi telefoni kuulatakse pealt ning vaid politseinike narritamiseks rääkis R. Susi 13 erinevatele isikutele varastatud asjade müümise juttu. Balrock-ist varastatud asjad olid näiteks katkised ja tuttav tahtis need tagastada. Asju lihtsalt loksutati inimeste vahel ja need oleks omanikele hiljem kõik tagastatud. Ekskavaatori varguses ei ole R. Susi osalenud. On seda ekskavaatorit müügiks pakkunud inimestele, kellest tegelikult ostjat ei olnud. Kütusevargustest erinevatest tanklates ei teadnud R. Susi midagi ja kui mõnes episoodis oligi teistega kaasas, siis eeldas, et keegi tema kaaslastest tangitud kütuse eest ka maksis. Märjamaa vallas ei ole ta vargil käinud ega tea sellest midagi. R.U , S.M ja A.H on kinnitanud, et koos R. Susiga ei ole nad osalenud ühegi varguse toimepanemises. V. X , kes tunnistas varguste toimepanemist koos R. Susiga, on aga manipuleeritav isik, valelik ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Varguste toimepanekut R. Susi poolt ei kinnita ka tema telefoni positsioneeringud. R. Susi oli isik, kes sageli tarvitas alkoholi ja unustas oma telefoni erinevatesse autodesse. Varguse toimepanemist ei tõenda ka kõnesalvestused, kus R. Susi kütust erinevatele isikute müüa pakub, kuna R. Susi sai kütust odavamalt osta ja püüdis seda kui ärimees kallimalt maha müüa. Samuti leidis kaitsja, et isegi juhul, kui R. Susi oleks toime pannud 20 kuritegu, on prokuröri poolt taotletud karistus põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne, kuna ka näiteks 40 või rohkema varguse eest saab mõista vaid 5-aastase vangistuse. V.X i kaitsja H.Kirsimäe nõustus süüdistuse kvalifikatsiooni ja tõendatusega. Hagidele vastuväiteid ta ei esitanud. Kõigi varguste toimepanemise ajal oli V. X alaealine ning enamuse süütegudest on ta toime pannud grupis täiesealistega, temast oluliselt vanemate isikutega. Varem ta ise kuritegusid toime pannud ei ole. Arvestades tema kaasosaliste vanust, elukogemust, eelnevat elukäiku, on alust väita, et alaealine V. X oli mõjutatud oma kaaslaste poolt, oli nendest ajalises ja isikulises sõltuvuses. Liialdatud on tema kaasosaliste või nende kaitsjate väited või repliigid, et 17-aastane noormees sai juhtida keskealiste meeste armaadat või olla „kuritegelik geenius“, kelle initsiatiivil kõik teod toime pandi. V.X on juba kohtueelses menetluses oma süüd tunnistanud, aidanud kaasa nende süütegude avastamisele ning puhtsüdamlikult toimepandut kahetsenud. Ca 7-kuuline eelvangistusaeg on teeninud alternatiivselt ka karistusõiguslikku eesmärki ning põhjendamatu oleks tema suhtes karistusena veel edasine reaalse vangistuse kohaldamine. Liialt pikk isolatsioon igapäevaelust varem karistamata nooruki suhtes võib takistada tema rehabiliteerimist ja kohanemisvõimet tavaellu. Oma tegude tunnistamine, arusaam oma väärast käitumisest ja küllalt pikk eelvangistusaeg on oluliselt mõjutanud tema õiguskuulekust ning edasist seaduslikku käitumist, mistõttu ülejäänud mõistetavast karistusest on otstarbekas ta tingimisi vabastada. S.M kaitsja M. Allikmäe nentis, et tema kaitsealune on omaks võtnud erinevaid vargusi, kuid lõpuks tunnistas oma süüd vaid viies varguses ning eitas üheteistkümne varguse toimeopanemist, sest ta ei tundnud ennast ära tanklate turvakaamerate salvestistel, mida vaatlusprotokollide lisana vahetult kohtuistungil uuriti. Kuigi korvtõstuki aitas S.M Saaremaalt ära viia, siis tegi ta seda ühe oma sõbra Alari palvel, ega saanud aru, et paneb toime varguse. Bensiini ei ole ta Kuressaares veoauto paagist varastanud, Märjamaal ei ole vargil käinud. Tõendid selle kohta puuduvad. Neljas kütusevarguse episoodis kaitsja arvates S.M oma süüd kahetseb ning see on kergendav asjaolu. Nende tegude toimepanemise ajal töötas ta oma vanemate perefirmas, oli mitteametlikult töötanud ka Soomes ning vargused ei olnud kujunenud tema käitumismustriks või elatise teenimise vahendiks. Samas kaitsja nõustus kvalifikatsiooniga

§ 199lg 2 p 9 järgi ning pidas põhjendatuks vangistust mitte rohkem kui 6 kuud.

Sellele tuleb liita kandmata 14 karistus eelmise kohtuotsuse järgi – 5 kuud ja 29 päeva ning liitkaristuseks mõista 11 kuud ja 29 päeva, millest kantuks lugeda eelvangistusaeg. R.U kaitsja I. Seimar leidis, et kütusevarguste episoodides on R.U osaliselt kinnitanud, et on kütust küll tankinud oma kaaslaste palvel, kuid ta ei teadnud, et selle eest jäetakse maksmata ning see ei ole käsitletav vargusena. Vargust Märjamaal XXX kaarhallist ei ole R.U tunnistanud; seda vargust on eitanud ka R. Susi ja S.M ning üksnes X on andnud teisi süüstavaid ütlusi, ei ole aga kirjeldanud näiteks R.U teopanust. X on valetaja ja manipuleerija ning on andnud vaid endale kasulikke ütlusi. Paadihaagise ja krossimootorratta varguse ajal (24.08.12), viibis R.U küll sõidukis, kuid varguses ei osalenud. Sõidukist väljusid vaid X ja Susi, kes varastatud asjad sõidukile taha haakisid; R.U sellest midagi ei teadnud, jätkas autos alkoholi tarvitamist. Õigeks tuleb kaitsja arvates R.U mõista ka varguses Kehtna vallas XXX talust. Ööl vastu 03.09.12 läks R.U seltskonna mõttes kaasa A.H-ga, kes pidi oma sugulaste juurest kütust saama; ümbruses ta ei orienteerunud, kütust või tööriistu ta ei varastanud. Samuti leidis kaitsja, et isegi juhul, kui mõnes kütisevarguse episoodis R.U süüdi mõistetakse, ei tule teda karistada reaalse vangistusega, kuna käesolevaks ajaks on tal kindel elu- ja töökoht. A.H kaitsja M.Tusti leidis, et ekskavaatori varguses põhineb süüdistus vaid X i rõõnal. Viimase näol ei ole tegemist manipuleeritava alaealisega, keda suured-kurjadtäisealised isikud prokuröri arvates ära kasutasid, vaid otse vastupidi, X oli ise tegude toimepanemise algataja. Ta on kohtus andnud erinevaid ütlusi ja tema eeluurimisel antud ütlusi on tulnud avaldada, mis teeb ta ütlused tervikuna ebausaldusväärseiks. A.H on kohtueelses menetluses rääkinud selle ekskavaatori realiseerimisest, kuid talle ei ole esitatud süüdistust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises ning ta tuleb selles episoodis õigeks mõista. Ka teises varguses – 03.09.12 XXX talust tööriistade ja kütuse varguses tuleb A.H süütõendite puudumiseol õigeks mõista. Kohtueelsel uurimisel on ta selgitanud, et Raplamaal elavad sugulased oli tal lubanud kütust võtta ning et tööriistad, mida ta müügiks pakkus, olid venna omad. Kohtus kasutas ta võimalust ütlusi mitte anda. Kui kohtueelses menetluses uurija ei osanud asjaolusid täpsustada, konkreetseid küsimusi esitada, siis ei ole see A.H probleem, sest tema uurijate tööd ei korralda. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Järgnevalt analüüsib kohus kontrollitud tõendite alusel süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegusid episoodide kaupa.

1. 10.06.2012 Saue vallas Laagri alevikus ekskavaatori-tarktori vargus (R. Susi, V. X ja A.H süüdistus) R. Susi end varguses süüdi ei tunnistanud ning esitas versiooni, et ekskavaatorit ei olegi varastatud, vaid avaldus esitati seoses politsei sisejuurdlusega. Ekskavaatori läheduses võis ta olla seepärast, et käis V. X juures. Ekskavaatorit pakkus ta müügiks V. X palvel inimestele, kes tegelikult poleks seda ostnud. Mingit soovi seda müüa tal tegelikult ei olnud (IV kd lk 80p-81). A.H keeldus kohtus ütluste andmisest ning jäi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste juurde, kus ta eitas oma süüd ekskavaatori varguses. Tema väitel 15 töötas V. X selle ekskavaatori peal, viis selle oma maja taha ning võttis sellelt juppe, mille pani teise traktori peale. Tema sai aru nii, et selle traktori juppidega remonditi teist V. X i tööandja traktorit. Tema pakkus seda traktorit müüa küll, leidis ka ostja, ent hiljem loobus ja jättis asjaajamise pooleli (IV kd lk 73-75). V. X tunnistas kohtus oma süüd ekskavaatori-traktori varguses isikute grupis. Algselt andis ütlusi, nagu oleks ekskavaatori vargus seotud kindlustuspettusega või omanikuga kooskõlastatud, hiljem tunnistas õigeks eeluurimisel antud ütlused, mis kohtus avaldati. Tema väitel nägi ta koos Susi ja A.H-ga traktorit Laagris teel oma kodu poole. R. Susi ütles A.H-le, et too traktori käivitaks. A.H pani traktori käima ning sõitis sellega Alliku küla poole. Mida A.H ja R. Susi traktoriga edasi tegid, tema ei tea. Traktori müümises ja lõhkumises ta ei osalenud. Müümisega tegelesid nii R. Susi ja A.H, kes helistasid tema juuresolekul ning pakkusid ekskavaatorit müüa. Tema läks ekskavaatori asukohta selle ratast vahetama, et selle saaks treileri peale panna ning ostjale ära viia. Siis selgus, et keegi oli asukoha avastanud ja politsei tuli kohale (IV kd lk 63-65). Kohtus X täpsustas, et varastatud ekskavaator pidi treileriga viidama kusagile Tabasalu kanti. Kohus leiab, et R. Susi, V. X i ja A.H süü ekskavaator-traktori varguses isikute grupis on tõendamist leidnud. Kahtlust ei ole selles, et ekskavaator (registrimärgiga XXX ) oli OÜ Virumaa Teenused kasutuses (ARK tõend II kd lk 91). Samuti peab kohus usutavaks kannatanu, OÜ Virumaa Teenused juhatuse liikme XXX ütlusi, et varguse toimepanemise hetkel paiknes ekskavaator Laagri alevikus Hoiu 48 hoone taga. Nimetatud asjaolu kinnitab lisaks kannatanu ütlustele ka 11.06.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeli ja skeemiga, mille kohaselt tuvastati kinnistu väravate esisel alal ratastraktori rehvijäljed (II kd lk 92-100). Varastatud ekskavaator leiti mõni aeg hiljem rüüstatuna ja sõidukõlbmatuna Saue vallas Alliku külas asuvast metsatukast. Nimetatud asjaolu tõendab lisaks XXX kohtus antud ütlustele veel tunnistaja XXX ütlused; samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeli ja skeemiga, mis kinnitab ratta ja kopa, samuti ukse puudumist (II kd lk 103-124). Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, mis kinnitavad ekskavaatori varastamist, leidmist ja rüüstamist. R. Susi, V. X i ja A.H seotust nimetatud kuriteo toimepanemises tõendab V. X eeluurimisel antud ning kohtus avaldatud ütlused. Need on kooskõlas teiste tõenditega, eelkõige XXX poolt antud ütlustega, mille kohaselt nägi ta sündmuskoha lähedal peatunud sõidukeid (tumesinist Saabi registrinumbriga XXX ning punast MB bussi registrinumbriga 935 AMF) ning neist väljunud ja traktori juures käinud isikutest tundis ta ära R. Susi. A.H ja V. X i seotust ratastraktori varguses kinnitavad ka ARK tõendid, mille kohaselt on XXX poolt nähtud Saabi kasutajaks A.H (II kd lk 101) ning MB bussi omanikuks Jäger (II kd lk 102), kes kohtus antud ütluste kohaselt andis juunis-juulis 3-4 korral oma kaubikut V.X ile kasutada. A.H ja R. Susi viibimist varguse toimepanemise kohas tõendab ka jälitusprotokoll, mis kinnitab, et mõlemad isikud on olnud vahetult peale vargust, s.o 10.06.12 kell 21.1521.24 Saue-Laagri piirkonnas (II kd lk 125-127). Asjaolu, et R. Susi on püüdnud tõsimeeli ekskavaatorit müüa ning tegemist ei olnud sooviga aidata politseid „ mingit sisekontrolli“ läbi viia, tõendab ka jälitusprotokoll, mille kohaselt rääkis R. Susi 20.07.2012 telefonis XXX traktorist (kopast), mida ei ole ja mille „mendid vist leidsid ülesse“ (II kd lk 32). 16 Kohus peab V. X i eeluurimisel antud ütlusi, mille õigsust ta kinnitas ka kohtus, usutavaks ning eelkõige seepärast, et need riimuvad teiste kogutud tõenditega: kannatanu ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokollidega kuriteo toimepanemise koha osas; ekskavaatori ratta vahetamist puudutavas osas; samuti tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt tundis ta ühes masina juures käinud isikus ära R. Susi, kes väljus A.H kasutuses olevast autost. Kannatanut ja tunnistajat on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning kohtu hinnangul ei ole neil valeütluste andmiseks ka põhjust. V. X i ütluste kokkulangemine kriminaalasja tehioludega, mida kinnitavad eespool viidatud kannatanu ja tunnistaja ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokollid, ei saa olla juhuslikku laadi ning selliseid ütlusi saab anda vaid isik, kes ise on osalenud sündmuses ja kõike pealt näinud. Kohus leiab, et V. Slübergi esialgsed ütlused kohtus omaniku või ekskavaatorijuhi kaasamängust traktori-ekskavaatori äraviimisel olid tingitud kaaskohtualuste mõjutustest ja kohtusaalis öeldud repliikidest ning ta püüdis anda kaaskohtualustele meelepäraseid ütlusi. Kohus on V. X i ütluste andmise ajal mitmeid kordi teinud märkuse R. Susile, et ta ei segaks ülekuulatavat, ei räägiks vahele ning need märkused on ka protokollitud (IV kd lk 60, 63p). R. Susi ning A.H ütlused ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad ning need ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Nii ei leitud varastatud ratastraktorit mitte V.X i maja tagant, nagu väitis A.H , vaid sellest üle poole kilomeetri kaugemal olevast metsatukast. V.X ei ole töötanud sellel traktoril-ekskavaatoril ega ole töötanud ka OÜ-s Virumaa Teenused. On igati mõistetav, et A.H püüab enda rolli toimunus minimaliseerida, vabaneda vastutusest varguse eest, mis on toime pandud suures ulatuses. Sellest ka süüdistatava ütlused, et kuigi ta püüdis seda traktorit müüa ning leidis ka ostja, siis ta hiljem jättis sekelduste vältimiseks asjaajamise pooleli. Sellised ennastõigustavad ütlused on kummutatud XXX ütlustega, mis kinnitab, et süüdistatavad käisid varastatud masina juures ka siis, kui politsei oli selle üles leidnud. Samuti ei ole põhjust uskuda, et varem 6 korral karistatud R. Susi sooviks mingilgi moel politseid mingis sisejuurdlust aidata, seda alaealise tuttava õhutamisel ning viisil, mille otstarbest või kasutegurist ta isegi aru ei saanud. Kohus ei nõustu A.H kaitsja väitega, et V. Slüberg rõõnab kaassüüdistatavaid. V. Slüberg on andnud üksikasjalikult selgitusi toimunu osas, muuhulgas kirjeldab ta ka enda osa traktori ettevalmistamises selle peidukohast äraviimiseks. V. X i olukorda ei kergenda kuidagi asjaolu, et vargus on toime pandud isikute grupis. Kuna varastatu väärtus ületab 100-kordset miinimumpalka (kuriteo toimepanemise ajal oli miinimumpalk 290 eurot) – 29 000 eurot, on tegemist vargusega suures ulatuses. XXX hinnangul oli ekskavatori hinnaks varguse toimepanemise ajal 50 000 eurot ja see on turuhind, mis lähtub masina vanusest (soetatud 2008), seisukorrast, tehtud töötundidest. Analoogse ekskavaatori muretsesid nad endale ka 2012.aastal hinnaga 70 000 eurot + käibemaks (IV kd tl 57p-58). Tsiviilhagi Ehkki OÜ Virumaa Teenused sai varastatud ekskavaatori tagasi, oli see leidmisel kohtule esitatud tõendite kohaselt rüüstatud ja sõidukõlbmatu. Seega on põhjendatud süüdlastelt osaühingu kasuks remondikulude väljamõistmine VÕS § 127 lg 1 ja 4; § 128 lg 3; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Ratastraktorile tekitatud kahjud on tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega, vaatlusprotokolliga kui ka osaühingu poolt esitatud arvete ja hinnapakkumistega (IV kd lk 11-25). 17 OÜ Virumaa Teenused on esitanud tsiviilhagi summas 15 004,68 eurot. Nimetatud summa koosneb teostatud remonditöödest (9489,01 eurot) ning puuduvatest ja väljavahetamist vajavatest varuosadest vastavalt esitatud hinnapakkumisele (5515,66 eurot). Kohtu hinnangul on esitatud tsiviilhagi piisavalt tõendatud ning tuleb välja mõista R.Susilt, A.H-lt ja V X ilt solidaarselt, viimasel piisavate varaliste vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel tema ema XXX . Kuigi on jäänud välja selgitamata, kes ekskavaatorit lõhkus, sellelt osa detaile maha võttis ja ära viis, on kannatanule tekitatud kahju põhjuslikus seoses süüdistatavate tegevusega, kes selle varastasid ning maha müümiseks metsa peitsid. Ka juhul, kui mingid detailid olid ekskavaatorilt maha võetud ja ära viidud ka süüdistatavate teadmata kolmandate isikute poolt, on tegemist varga riisikoga. Kannatanu valdusest oli vara väljunud süüdistatavate õigusvastase teo tulemusena. Hagi suurusele süüdistatavad või nende kaitsjad kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud.
2. 19.07.2012 (kell 01.20 ja 02.20) Kuressaares Tallinna 84 asuva Olerex tankla territooriumil veoauto kütusepaagist diislikütuse vargus (V. X ja S.M süüdistus) S.M väitis kohtus, et ei tea midagi kütuse vargusest veoauto paagist. Tema oli sel ajal Saaremaal oma tuttava Alari kutsel ning rentis viimase palvel bussi. Saaremal olles viibis ta oma tuttavate juures, vahepeal sõitis või käis niisama ringi ning bussi kasutasid ka teised inimesed (IV kd lk 66-66p). V.X tunnistas kohtus, et pani kütusevarguse toime koos S.M-iga. Tema tassis kanistrit või valas kütet. Kes kütust paagist välja lasi, ta ei mäletanud. Said 2 või 3 kanistritäit, mille kallasid renditud MB Vitosse (IV kd lk 59-59p). Kohus leiab, et S.M ja V. X süü kütusevarguses on leidnud täielikult tõendamist. Vaidlusi ei ole selles, et sündmuse toimumise päevale eelneval õhtul kella 19.00 paiku rentis S.M 123 Grupp OÜ-lt väikebussi MB Vito ning kella 22.15 ajal sõitsid süüdistatavad selle bussiga MB Vito (registrimärgiga XXX ) Saaremaale. Seda kinnitab lisaks süüdistatavate ütlustele ka 123 Grupp OÜ vastus politsei päringule (II kd lk 132-133) ning Väinamere Liinid OÜ vastus päringule (II kd lk 130). 3-4 tundi peale süüdistatavate laevale minemist varastati Kuressaares asuvas Olerexi tankla territooriumil OÜ Sikassaare Vanametall OÜ-le kuuluvast autost diislikütust. See on tõendatud nii osaühingu juhatuse liikme Erki Saia ütlustega, mille kohaselt sai ta GPS-seadme ja kütuseanduri põhjal infot kütuse kadumise aja ja koguse kohta (IV kd lk 35) kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest selgub, et osaühingule kuuluv veoauto on vargusele järgneval hommikul Olerex tankla parklas, veoauto kütusepaagi kork ei olnud suletud ning paagi all oli kütuselõhnalise vedeliku laik (I kd lk 43-44). Seda, et varguse toimepanemise ajal oli väikebuss MB Vito sündmuskoha lähedal ehk samas tanklas, kinnitavad turvakaamerate salvestused 19.07.2012 ajavahemikul 00.05-01.31 (II kd lk 27), samuti päringuvastus 123 Grupp OÜ-st selle kohta, et 19.07.2012 ajavahemikul 01.12.-02.05 oli sõiduk pargitud aadressil: Saare maakond, Kuressaare, Tallinna 84 (II kd lk 148-149). 18 Asjaolu, et varguse panid toime S.M ja V. X , tõendab lisaks V. X i ütlustele veel eelmainitud turvakaamerate salvestused, millest nähtuvalt on MB Vito juhi kohalt väljuv mees väga sarnane süüdistatava S.M-iga ning kõrvalistmelt väljuv mees sarnane V. X ile. Samuti jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt oli S.M kasutuses olev mobiiltelefon varguse toimumise päeval ajavahemikul 00.54 – 02.06 Kuressaare mobiilimasti piirkonnas, ehk varguse toimepanemise kohas (II kd lk 143-145). Eeltoodu põhjal peab kohus usutavaks V. X i poolt kohtus antud ütlusi, mille kohaselt pani ta kütusevarguse veoauto kütusepaagist toime koos S.M-iga , sest tema ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Seevastu S.M ütlused, et ta oli kusagil mujal, on ümber lükatud turvakaamera salvestustega ning ka teiste asjas kogutud tõenditega. Nii nähtub Väinamere Liinid OÜ vastusest (II kd lk 130), et mingit Alarit, kelle palvel väidetavalt buss renditi, süüdistatavatega koos ei olnud, vaid nii saarele minnes kui sealt tagasi tulles oli autos vaid kaks inimest. Samuti viitab süüdistatavate käitumine - viibimine saarel vaid väheste tundide jooksul ja öisel ajal, auto rentimine ning tagasi tulles registreerimisnumbri vahetamine – pigem süüdlaste soovi varastada ning seejärel võõra varaga kiiresti saarelt lahkuda. Tsiviilhagi Sikassaare Vanametall OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 287,94 eurot. Nimetatud summa koosneb lõhutud paagikorgi maksumusest (18,60 eurot) ning varastatud kütuse maksumusest (269,34 eurot). Kohtu hinnangul on esitatud tsiviilhagi piisavalt dokumentaalselt tõendatud (I kd lk 41-42) ning tuleb välja mõista S.M-ilt ja V X solidaarselt, viimasel piisavate varaliste vahendite puudumisel tema ema XXX .
3. 19.07.2012.a öösel Saaremaal Orissaares OÜ Träx territooriumilt haagis-korvtõstuki vargus ( V. X i ja S.M süüdistus) ning korvtõstuki hoidmine ja turustamine ( R. Susi süüdistus) V. X tunnistas oma süüd selles grupilises varguses. Algselt andis ütlusi, nagu oleksid nad võtnud tõstuki S.M tuttava palvel, et see Tallinna objektile viia, siis parandas end ning tunnistas, et sai aru, et tegemist oli tõstuki vargusega. S.M haakis tõstuki auto külge, autol vahetati numbrimärk ning tõstuki viisid nad koos S.M-iga Tallinnasse. S.M sõber jäi Saaremaale (IV kd lk 59-60p). S.M eitas vargust. Tunnistas kohtus, et haakis korvtõstuki enda kasutuses oleva väikebussi taha, ent väidetavalt tegi seda oma tuttava Alari loal ja ei näinud haagise kaasavõtmises midagi imelikku. Ei tulnud eeluurimisel selle peale, et Alarist rääkida politseile. Väikebussi numbrimärgi vahetamisest ei tea midagi, seda võis samuti teha Alari. Tõstuki viisid nad X viimase maja juurde seisma ning mingi aeg hiljem viis X selle ära (IV kd lk 66p-67p). R. Susi väitis kohtus, et ei saanud aru, et tegemist on varastatud asjaga. Tema kokkupuude varastatud korvtõstukiga oli vaid selles, et pidi V. X soovil seda kellelegi n.ö nalja pärast pakkuma. Kui ta sai teada, et politsei kuulab tema telefoni pealt, siis ta muidugi soovis nalja teha ning pakkus tõstukit inimestele, kes seda tegelikult ära ei ostaks. Müüa ta korvtõstukit ei tahtnud, sest see oli mõeldud omanikule tagastamiseks (IV kd lk 79p-80). 19 Ka selles episoodis leiab kohus, et süüdistatavate V. X ja S.M süü korvtõstuki varguses ning R. Susi süü kuritegelikul teel saadud vara turustamises on leidnud täiel määral tõendamist. Süüdistatavad S.M ja V. X ei eita, et viibisid süüdistuses märgitud ajal renditud väikebussi MB Vitoga Saaremaal. Lisaks nende ütlustele kinnitab toodud asjaolu veel OÜ Väinamere Liinide vastus politsei päringule selle kohta, et sõiduk MB Vito (XXX ) tuli Saaremaale 18.07.2012 kell 22.15 (II kd lk 130). Kahtlust ei ole ka selles, et sellel ajavahemikul, kui süüdistatavad olid Saaremaal, varastati Orissaare alevis asuva OÜ Träx aiaga piiratud territooriumilt haagis-korvtõstuk. Nimetatud asjaolu tõendavad osaühingu juhatuse esimehe XXX ütlused (IV kd lk 35p-36). Jälitusprotokollist nähtub on S.M kasutuses olnud mobiiltelefon oli ajavahemikul kell 02.35-04.14 Orisaare tugimasti alas (II kd lk 143-144) ehk varguse toimepanemise piirkonnas. Samuti loeb kohus viimatimainitud tõendile ning Väinamere Liinid OÜ vastusele (II kd lk 130) ning asitõendi - Kuivastu sadamas asuvate turvakaamerate salvestustele (II kd lk 128129) tuginedes tõendatuks, et süüdistatavad lahkusid Saaremaalt kell 05.00 kahekesi rendibussiga, millele oli korvtõstuk järele haagitud. Eeltoodud tõenditele tuginedes loeb kohus usaldusväärseks V. X i ütlused, mille kohaselt panid nad varguse toime S.M-iga ühiselt ja kooskõlastatult. Vastuolud V. X i eeluurimisel ning kohtus esialgselt antud ütlustega, mis tingisid eeluurimisel antud ütluste avaldamise, on kohtu hinnangul tingitud kaassüüdistatavate püüdest mõjutada V.X i andmaks neile meelepäraseid ütlusi. V.Slübergile vahelesegamiste tõttu oli kohus sunnitud tegema S.M-ile ja R. Susile märkuse, mis on ka protokollitud (IV kd lk 60). Pärast ütluste avaldamist V. Slüberg kinnitas oma varem antud ütluste õigsust. S.M ütlused kellegi Alari loast korvtõstuk kaasa võtta on eluliselt mitteusutavad ning ebausaldusväärsed ning need tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohus nõustub prokuröriga selles, et keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et öisel ajal 2-meetrise traataiaga piiratud territooriumile tungimine ning väärtusliku asja kaasaviimine on vargus. Tõsiseltvõetav ei ole S.M väide, et eeluurimisel unustas ta rääkida Alarist, kelle loal ja palvel korvtõstuk mandrile viidi. Samuti viitavad sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud tõstuki leidmine Harku vallas Naage külas Hallika kinnistult (II kd lk 141-142) ning R. Susi püüd tõstukile ostja leida, et tõstuki Saaremaalt äratoimetamise ainus põhjus oli soov see omaniku teadmata maha müüa. Mis puudutab R. Susile esitatud süüdistust, siis kohus leiab, et jälitusprotokolliga R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbri salajase pealkuulamise kohta (II kd lk 31-33) on tõendatud see, et R. Susi püüdis päev pärast varguse toimepanemist müüa nimetatud tõstukit erinevatele isikutele; müüs tunduvalt odavamalt kannatanu poolt nimetatud turuhinnast ning vihjas kõneluses, et hinnas on võimalik läbi rääkida. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et R. Susi sai aru, et tõstuk on varastatud. Kõnedest ei ole aru saada, et R. Susi või kõne vastuvõtnud isikud oleks võtnud nende omavahelist vestlust naljana. R. Susi on korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Sellise elukogemusega isik pidi aru saama, et kõnede pealtkuulamise korral süüdistatakse teda kuriteo toimepanemises. Küll aga leiab kohus, et R. Susi süüdistusest tuleb jätta välja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine, kuivõrd ei ole leidnud tõendamist, et varastatud haagis- 20 korvtõstuk on olnud süüdistatava valduses. Tõendatud on R. Susi süü varastatud korvtõstuki turustamises.
4. Vargused 21.07.2012 õhtupoolsel ajal ning ajavahemikul 29.-30.07.2012 Saue vallas Alliku külas Koru 1 asuva OÜ BalRock pumbamaja maaüksuselt (V. Slübergi süüdistus) ning varastatu hoidmine ja turustamine (R. Susi süüdistus) R. Susi ütluste kohaselt oli tegemist näilise vargusega, milles tema V. X i ettepanekul kaasa mängis, et aidata viimase tuttavat politsei sisejuurdlusest. Kõik saadud asjad olid katkised, need viidi ühele tema tuttavatest ja pärast tahtis tuttav kõik asjad tagasi anda. Müümise kavatsust tal ei olnud, sest asjad tuli pärast omanikule tagasi anda (IV kd lk 80). V. X tunnistas osaühingu vara vargust, väitis, et esimesel korral oli üksi, tõstis aia lahti, murdis raudkangi abil haagissuvilasse ning sai sealt tööriistakonteineri võtme. Varastatud asju pakkus R. Susile, kes need maha müüs. Teine kord käis seal nädal hiljem, kuivõrd tünne ei õnnestunud ära viia. Ta lõhkus konteineri luku ära ning võttis küttetünnid ja mõned tööriistad kaasa. Varastatud tööriistadest müüs R. Susi keevitusaparaadi ja veepumba maha (IV kd lk 60p). Kohtu hinnangul on ka nendes episoodides V. X i süü varguses ja R. Susi süü kuritegelikul teel saadud vara turustamises tõendamist leidnud. Kannatanu, OÜ Balrock juhatuse esimehe XXX kinnitas kohtus osaühingu territooriumile sissetungimisi, lukkude lõhkumisi ning süüdistuses märgitud esemete vargust (IV kd lk 36). Territooriumile sissetungimist süüdistuses märgitud aegadel ning seal asuvate rajatiste uste lõhkumist tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid neile lisatud fototabelitega (II kd lk 46-56; 57-63). Asjaolu, et esimesel korral oli varguse toimepanijaks V. X , kinnitab jälitusprotokoll R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbri salajase pealtkuulamise kohta. Toodud tõendist nähtuvalt soovis V. X algul R. Susiga koos territooriumile sisse tungida, ei jõudnud viimast ära oodata ning läks üksi vargile. Protokollist selgub, et V. X i andmetel oli territooriumil 800 liitrit kütust ning R. Susi leidis osale sellest kiiresti ostja (II kd lk 34-38). Teist vargust kinnitab samuti jälitusprotokoll R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefoni pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt pakub 29.07.2012 V. X R. Susile müügiks veepumpa ja keevitust ning R. Susi leiab samal päeval varastatule ostja (II kd lk 40-44). Seega on kohtu hinnangul usutavad V. X i ütlused, milles ta tunnistab end süüdi mõlema varguse toimepanemises; samuti kinnitab, et varastatud asjad said müüdud R. Susi kaasabil. R. Susi ütlused ei ole aga eluliselt usutavad ning need ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Pealtkuulatud kõnedest ei ole aru saada, et R.Susi või kõne vastuvõtnud isikud oleks võtnud nende omavahelist vestlust naljana, liiatigi ei ole usutav, et R. Susi ühte ja sama kometit tüütuseni kaasa mängiks. Küll aga leiab kohus, et R. Susi süüdistusest ka selles episoodis tuleb välja jätta süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmine, kuivõrd ei ole leidnud tõendamist, et varastatud vara on mingil hetkel olnud süüdistatava valduses. Varastatud asju aga müügiks pakkudes ja neid müües pani R. Susi toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise. 21 Tsiviilhagi OÜ BalRock on esitanud tsiviilhagi summas 3460 eurot. 21.07.2012 tekitati osaühingu kinnitusel vargusega kahju 200 eurot ning 29.-30.07.2012.a 3260 eurot. Kohtu hinnangul on esitatud tsiviilhagi piisavalt tõendatud ning tuleb välja mõista V X kui varguse toimepanijalt, viimasel piisavate varaliste vahendite puudumisel tema ema XXX .
5. 01.08.2012 kella
6. ja 04.30 vahel Rapla maakonnas Märjamaa vallas Loodna külas Kivestu kinnistul FIS.M kaarhallist vargus (R. Susi, V. X S.M ja R.U süüdistus) R. Susi, S.M ja R.U ütluste kohaselt ei tea nad vargusest midagi, neile ei tule isegi meelde, et oleksid sellise kaarhalli juures viibinud. V. X seevastu võttis varguse toimepanemise koos teiste süüdistavatega omaks, rääkis kohtus, et kohale sõideti MB Vitoga, kaarhalli pääsemiseks murti lukk, saadi 500-600 liitrit kütust, mis valati kanistritesse. Kütus müüdi maha ja raha jagati omavahel ära. Tema sai varastatu realiseerimisest endale 100 eurot. Kohus leiab, et kõigi süüdistatavate süü selles varguses on tõendamist leidnud nii V. Slübergi ütlustega kui teiste istungil kontrollitud tõenditega. Varguse toimepanemist süüdistuses märgitud ajal ning seda, et kaarhallis hoiti diiselkütust kinnitab 01.08.2012 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga, millest nähtuvalt oli Kivestu kinnistu aiaga piiratud, aia värav ning kaarhalli jalakäijate uks avatud. Kaarhalli ukse kõrval 10 tonnine diiselkütuse mahuti (II kd lk 151-158). Asjaolu, et kaarhallist varguses osalesid V. X ja R. Susi, tõendab jälitusprotokoll R. Susi ja A.H kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbrite salajase pealtkuulamise kohta. Protokollist nähtuvalt 01.08.2012, s.o varguse toimepanemisele järgneval päeval pakub R. Susi P. Poolile kütust; A.H ja V. X arutavad erimärgistatud kütuse müümise võimalusi ning R. Susi teatab võidukalt A.H-le, et said 800 liitrit kütust (II kd lk 4547). S.M seotust kuriteo toimepanemisega tõendab jälitusprotokoll, millest nähtuvalt oli tema ja V. X i kasutuses olevate mobiiltelefonide abonentnumbrid kuriteo toimepanemise ajal, s.o 01.08.2012 ajavahemikul 01.20 – 2.40 varguse toimepanemise koha tugijaamade piirkonnas (II kd lk 159-162), samuti 123 Grupp OÜ vastus varguse toimepanemise ajal S.M kasutuses olnud rendibussi MB Vito GPS seadme logist, mille kohaselt oli sõiduk pargitud 01.08.2012 ajavahemikul 01.13–02.14 Loodna külas, s.o varguse toimepanemise piirkonnas (II kd lk 163). Kohus peab V. X ütlusi usaldusväärseks, eelkõige seepärast, et need riimuvad teiste kogutud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga kuriteo toimepanemise koha osas; MB Vito GPS seadme logiga rendibussi kasutamise osas; jälitusprotokolliga S.M ja V. X mobiiltelefoni abonentnumbrite positsioneerimise osas; jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt tegelesid süüdistatavad vargusele järgneval päeval kütuse turustamisega. V. X ütluste kokkulangemine kriminaalasja tehioludega, mida kinnitavad eespool viidatud tõendid, ei saa olla juhuslikku laadi ning selliseid ütlusi saab anda vaid isik, kes ise on osalenud sündmuses ja kõike pealt näinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka R.U süü selle varguse toimepanemisest on tõendamist leidnud V. X ütlustega. V. X ei ole kohtu arvates mingit põhjust valetada U. 22 R.U üheks osavõtjaks, seda enam, et asjas ei ole esitatud tsiviilhagi (kannatanu pidas varastele esitatava nõude rahuldamist ebatõenäoliseks, sõidud Tallinna nõuavad aga lisakulutusi ja -aega). Kaassüüdistatavad ega nende kaitsjad ei esitanud V. Slübergile ristküsitluse käigus ühtegi küsimust selle varguse kohta, ei püüdnudki täpsustada teo toimepanemise asjaolusid. Samas kohtulike vaidluste käigus heitsid kaitsjad ette aga seda, et süüdistatavate konkreetne teopanus on jäänud välja selgitamata ning pidasid V. X ütlusi üldsõnaliseks ja mitteusaldusväärseiks. Kohus sellega ei nõustu. Prokuröri küsimustele vastates V. Slüberg selgitas, et sündmuskohal olid nad kõik neljakesi, angaari sissesaamiseks murti lukku kangiga, kütus valati vaatidest kanistritesse, samuti 200-liitisesse õlivaati, mis kohapealt kaasa võeti. Kütust valasid kõik 4 süüdistatavat. Kohtu arvates on V. Slübergi ütlused piisavalt selged ja konkreetsed selles osas, mis võimaldavad järeldada, et see vargus oli seotud sissetungimisega ja toime pandud isikute grupis. Samas R. Susi, R.U ja S.M ütlusi, et nad pole Märjamaa vallas vargil käinud, peab kohus ebausaldusväärseiks. S.M ei ole kohtule selgitanud, et kui ta ei käinud vargil, siis mis põhjusel sõitis ta koos V. X iga öisel ajal rendibussiga sedavõrd kaugele oma elukohast. Samuti ei ole R. Susi andnud selgitusi, millisest allikast pärines kütus, millest ta järgmisel päeval A.H-le rääkis ning mida näiteks XXX turustas. R.U ei ole soovinud kohtule selgitada kus ja kellega ta sellel ööl viibis. Kohtus leiab, et V. Slüberg oma ütlustes ei ole millegagi püüdnud oma süüd vähendada ega kellegi teopanust suuremana näidata ning kohtul pole alust tema ütlustes kahelda.
7. 17.-18.08.2012 Harjumaal Saue vallas Pärnu mnt 558a asuva kaupluse Maksimarket parklast varastatud haagiselamu WBG-943 turustamine (R. Susi süüdistus) Süüdistatava R. Susi ütluste kohaselt ei olnud temal soovi haagiselamut müüa, ta pidi V. X i soovil seda suvalistele inimestele pakkuma, et aidata mingit politsei sisejuurdlust. Haagiselamu võeti ära omanikuga kokkuleppel ning see pidi minema omanikule tagasi (IV kd, 80-80p). Kohus leiab, et ka selles episoodis on V. Susi süü tõendamist leidnud. PPA Varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse komissari A. Rossi teatisega (II kd, lk 176) on tõendatud, et 17.08.2012 ajavahemikul 12.30-12.40 varastati Saue vallas Laagris Pärnu mnt 558a parklast XXX kuuluv haagiselamu. Lisaks tõendab omaniku valduse kaotust haagiselamule selle leidmise sündmuskoha vaatlusprotokoll. Protokollist nähtub, et leitud haagiselamu uksel olid murdmisjäljed ning see leiti 06.09.12 Saue vallas Laagri alevikus Koru tn 6a kõrval asuvast metsatukast (II kd lk 177-185). R. Susi seotust haagise turustamisega kinnitab jälitusprotokoll R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbri salajase pealtkuulamise kohta. Kõnedest on aru saada, et R. Susi pakkus varguse toimepanemise ja sellele järgneval päeval haagiselamut mitmetele inimestele müügiks; mainis vestluses, et haagiselamu on pärit Soomest ja „alles eile tehtud“, küsis algul 2000 eurot, hiljem oli nõus poole odavamalt ära andma (II kd lk 48-51). Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et R. Susi sai aru, et haagiselamu on varastatud, kuivõrd kaubast sooviti lahti saada võimalikult kiiresti ning hinnas tehti olulisi järeleandmisi. 23 Pealtkuulatud kõnedest ei ole aru saada, et R. Susi või temaga kõnelenud isik oleks võtnud nende omavahelist vestlust naljana või et R. Susi oleks helistanud vaid isikutele, kes varastatud kaupa nii või teisiti ei ostaks. Vastupidi, eelmainitud jälitusprotokolli järgi helistas R. Susiga kõnelnud isik R. Susile kolmel korral tagasi ning väitis lõpuks, et leidis haagiselamule ostja. Kohtu hinnangul tuleb ka selles episoodis R. Susi süüdistusest välja jätta sõnad „ja hoidis“, kuivõrd ei ole leidnud tõendamist, et varastatud vara on mingilgi hetkel olnud süüdistatava valduses.
8. 24.08.2012 kella 19.00 ja 19.10 vahel Tallinnas Pärnu mnt 421 kaupluse „Pääsküla“ tagant Janno Kuusi paadihaagise ja krossimootorratta K™ vargus (V. X , R. Susi ja R.U süüdistus) V. X kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta koos R. Susi ja R.U-ga renditud MB Vitoga Pääsküla poe taha parklasse. Tema oli roolis, väljus autost ning võttis numbrimärgid ära. R. Susi pani haagise autole taha. Haagise ja krossimootorratta viisid ühe talu hoovi, kus R. Susi haagise auto tagant ära võttis. Nädal aega hiljem selgus, et politsei leidis varastatu üles (IV kd lk 62-62p). R.U väitis kohtus, et ei tea vargusest midagi. Tema istus bussi tagaistmel koos XXX ning jõi või magas sel ajal. Ta ei mäletagi Pääsküla poe taga olemist ning varastatud haagisest sai teada alles siis, kui jõudsid V. Helme hoovi ning sinna jäid ka mootorratas ja haagis (IV kd lk 77-77p). R. Susi eitas kohtus oma osalust varguses. Tema väitel oli seegi kokku lepitud omanikuga ning tema ülesanne oli seda nalja pärast telefoni teel müügiks pakkuda. Ta ei usu, et oli süüdistuses näidatud ajal Pääsküla poe ees, sest sel ajal ta jõi palju ning teised tahtsid temast lahti saada (IV kd lk 81p-82). Kohus leiab, et V. X ja R. Susi süü toimepandus on leidnud täielikult tõendamist, R.U tuleb aga selles varguses süütõendite puudumise tõttu õigeks mõista. Kahtlust ei ole selles, et paadihaagis ja krossimootorratas kuulusid XXX . Seda tõendab lisaks J. Kuusi ütlustele veel mootorratta K™ ostudokumendi koopia ning ARK-i poolt väljastatud paadihaagise tehnilise passi koopia (I kd lk 64-65). Samuti peab kohus usutavaks kannatanu J. Kuusi ütlusi, mille kohaselt pandi vargus toime süüdistuses märgitud ajal ja kohas, siis kui ta ise poes oli ning paari päeva jooksul õnnestus varastatu tagasi saada (IV kd lk 36p–37). Lisaks kannatanu ütlustele kinnitab varguse toimepanemist tunnistaja XXX , kes seda vargust pealt nägi (IV kd lk 47-47p). Tunnistaja sõnul sõitsid teo toimepanijad sinise MB-ga, mis meenutas Vito bussi. Tema nägi bussist väljumas kahte isikut, kellest juhiistmelt väljunud mees sarnanes V. X ning kõrvalistuja R. Susile. Kirjeldatud isikud võtsid teise auto tagant järelkäru K™ krossikaga, mille tõstsid enda bussi taha ja sõitsid minema. V. X i ja R. Susi osalust kuriteo toimepanemisel tõendab lisaks V. X i ja E. Liigi ütlustele rendibussi MB Vito GPS seadme logi, mille kohaselt oli sõiduk sündmuse toimumise ajal, s.o 24.08.2012 kell 19.04 Nõmme piirkonnas (III kd lk 22) ning jälitusprotokoll, millest nähtuvalt olid V. X ja R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefonid sündmuse toimumise päeval kella 19.20 ajal varguse toimepanemise piirkonnas (III kd lk 23-25). Lisaks kinnitab R. Susi ja V. X süüd 24 toimepandus jälitusprotokoll R. Susi ja A.H kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbrite pealtkuulamise kohta (II kd lk 62-70). Nimetatud protokollist nähtuvalt otsib R. Susi juba mõni tund pärast vargust agaralt K™-ile ostjat. Protokollist selgub veel, et A.H oli toimunust häiritud, sest asjad varastati tema tuttavalt. Lisaks selgub, et krossimootorratast R. Susil müüa ei õnnestunud, kuivõrd 27.08.2012 kõnes väidab, et omanik sai varastatud asjad tagasi ning 29.08.2012 teatab V. X R.Susile, et „tsiklivärk on kõik mendis“ ning tema käis just seal. Kohus peab V. X antud ütlusi usaldusväärseks, sest et need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega: kannatanu ütlustega kuriteo toimepanemise koha ning varastatu tagasisaamise osas; tunnistaja ütlustega, kes nägi toimunut pealt; MB Vito GPS seadme logiga rendibussi kasutamise osas; jälitusprotokolliga R. Susi ja V. X mobiiltelefoni abonentnumbrite positsioneerimise osas; jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt tegelesid R. Susi varguse toimepanemise päeval K™-i müügiga. R. Susi ütlused on paljasõnalised ning eluliselt mitteusutavad. Varguse toimepanemisele järgnevatel tundidel oli R. Susi piisavalt kaine, et helistada võimalikele ostuhuvilistele, muuhulgas ka A.H-le, kes pakkumist tõsiselt võttis, ta ei pidanud seda naljaks ega mingiks kokkumänguks omanikuga. Kohus leiab, et selles varguse episoodis puuduvad aga tõendid R.U süüdimõistmiseks. Varguse toimepanemise hetkel oli R.U küll rendibussis, kuid selgusetu on tema osa haagise ja mootorratta varguses. Riigikohtu 21.10.1995 otsuses nr 3-1-1-101-05 selgitakse kaastäideviimist kui kuriteokoosseisu ühist realiseerimist, s.t kooskõlastatud tegevust, milles kõik osalised annavad koosseisu realiseerimisse omapoolse vajaliku teopanuse. Käesoleval juhul ei ole R.U teopanust varguse toimepanemisele välja selgitatud, isegi mitte sel määral, et käsitada teda kuriteost osavõtjana. Sellises olukorras nõuab seadus, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning R.U uleb süütõendite puudumise motiivil selles varguses õigeks mõista.
9. Vargus 03.09.2012 kella
10. ja 06.40 vahel XXX külas XXX kuuluva XXX talu garaažist (A.H ja R.U süüdistus) R.U väitis kohtus, et ei ole XXX talus varastamas käinud. Tema võis süüdistuses märgitud ajal varguse toimepanemise koha läheduses tiirutada, sest läks A.H-ga viimase sugulastele külla. Tema läks seltsiks kaasa, et A.H üksi igav ei hakkaks (IV kd, lk 78-78p). A.H eitas oma süüd varguses, keeldus kohtus ütluste andmisest ning jäi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste juurde. Tema väitel käis ta R.U-ga Kesk-Eestis oma sugulaste juurest kütust toomas. Ühestki võõrast talust tema kütust ega muud võtmas ei käinud. Varastatud tööriistu ta ka ei müünud. Samal ajal müüs ta küll oma venna akutrellide komplekti, ent muid kahtlustuses nimetatud asju tema müünud ei ole. Raplamaal on tal sugulasi küll, aga mitte XXX külas (IV kd lk 73-75). Kohus leiab, et vaatamata oma süü eitamisele on R.U ja A.H süü XXX talust kütuse ja tööriistade varguses tõendamist leidnud. 25 Kahtlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud ajavahemikul varastati XXX talu veoauto ning upitaja JCP paakidest kütust ning garaažist erinevaid tööriistu. Seda tõendab kannatanu XXX ütlused (IV kd lk 37-37p). Kannatanu ütlused on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt on garaaži kõrvale pargitud upitaja JCP, garaaži põrandal aga erinevad tööriistade kohvrid ja pakendid, milles tööriistu ei ole (I kd lk 66-76). Tõendamist on leidnud ka see, et sündmuse toimepanemisele eelneval päeval veidi enne südaööd läksid A.H ja R.U koos välja ning viibisid öösel varguse toimepanemise piirkonnas. Nimetatud asjaolu on tõendatud jälitusprotokolliga A.H kõnede pealtkuulamise kohta (II kd lk 85-89), kus A.H teatas oma kohalejõudmisest ning soovis, et R.U alla tuleks; samuti jälitusprotokolliga A.H ja R.U kasutuses olevate mobiiltelefonide abonentnumbrite pealtkuulamise kohta (III kd lk 112-114), mis kinnitab, et sündmuse toimumise ööl olid mõlemad süüdistatavad Rapla maakonnas Juuru vallas Orguse küla (s.o XXX naaberküla) mobiilimasti piirkonnas. Kinnitust leidnud on ka see, et XXX talust varastatud asjad - diiselkütus ja tööriistad olid teo toimepanemisele järgneval päeval A.H valduses. Nimetatud asjaolu on tõendatud jälitusprotokolliga A.H kõnede pealtkuulamise kohta, millest tulenevalt müüs süüdistatav erimärgistatud ja tavalist diislikütust ning ülejärgmisel päeval soovis maha müüa erinevaid tööriistu – Makita akusid ja laadijaid, ketassaagi, trelli, kruvikeerajat, ketaslõikurit, kruvikeerajat, lampi ning Makita spordikotti. Lisaks rääkis ta R.U-le varguse toimepanemisele järgneval päeval, et on diiselkütuse maha müünud ning hangitud tööriistast, mille sätib korda „siis kui niitmiseks läheb“ (II kd lk 85-89). Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud tõendid on piisavad, kinnitamaks mõlema süüdistatava osalust varguse toimepanemises. Asjaolu, et talus pandi ööl vastu 03.09.12 toime vargus, mõlemad süüdistatavad läksid eelmisel päeval vahetult enne südaööd A.H autoga sõitma, viibisid varguse toimepanemise piirkonnas ning järgmisel päeval müüs üks neist varastatud tööriistadega analoogseid tööriistu ja varastatuga samaliigilist diiselkütust, osutab üheselt mõlemale süüdistatavale kui varguse toimepanijaile. A.H ja R.U ütlusi peab kohus ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kaks inimest võtavad öisel ajal kütuse saamiseks ette teekonna Kesk-Eestis elavate sugulaste juurde, et kütus järgmisel päeval turuhinnast tunduvalt madalama hinnaga maha müüa. Samuti ei olnuks põhjust R.U-le müügi kohta aru anda, kuivõrd süüdistatavate väitel viibis viimane vaid seltskonna mõttes A.H-ga kaasas. Lisaks eelnevale juhib kohus tähelepanu asjaolule, kumbki süüdistatav ei ole nimetanud kohtule isikute nimesid, kelle juures sel ööl väidetavalt kütust toomas käidi ning ei ole taotlenud tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil. Seega ei ole kohtul olnud võimalust süüdistatavate versiooni kontrollida. Siinkohal juhindub kohus Riigikohtu 14.12.1999 otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-112-99 väljendatud ning analoogia korras ka käesolevas asjas kohalduvast Riigikohtu seisukohast, et kui isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma kohtule vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Tsiviilhagi 26 XXX on esitanud tsiviilhagi 3182,50 euro suuruses summas, mis sisaldab endas varastatud ning tagastamata jäänud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et nimetatud esemed varastas A.H ja R.U . Varaline kahju on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning tulenevalt VÕS § 3 p-st 2; § 127 lg-st 1 ja 4; § 128 lg-st 2; § 132 lg-st 1; 1043 ning § 1045 lg 1 p-st 5 tuleb R.U-lt ja A.H-lt solidaarselt XXX kasuks välja mõista.
11. R. Susile, S.M-ile , V. X ja R.U-le inkrimineeritud kütusevargused erinevatest Alexela, Statoil, Olerex ja Lukoil tanklatest 9.
12. Kütusevargused 14.08.2012 kella 15.12 paiku Peterburi tee 77 Alexela tanklast (21,36 liitrit bensiini 98 maksumusega 29,99 eurot) ja 14.08.12 kella 18.51 paiku Tammsaare tee 111 Statoil tanklast (60,44 liitrit D Fortis maksumusega 83,41eurot), samuti 28.08.2012 kella 17.08 paiku Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 Statoil Nõmme tanklast (84,28 liitrit bensiini 98 Ultima maksumusega 123,89) (R. Susi ja R.U süüdistus) R. Susi väitis, et võis R.U-ga varguste toimepanemise kohas küll olla, ent vargusi toime ei pannud. Kui ta on kütust tankinud, siis on ta seda ostnud. 28.08.2012 episoodi kohta rääkis R. Susi, et kütuse eest pidi hiljem maksma V. X või tolle ülemus. Osa võetud kütusest müüsid maha, osa viidi traktoritesse (IV kd lk 81-82). R.U end algul toimepandud kütusevargustes süüdi ei tunnistanud. Esimese episoodi puhul väitis, et käis R. Susiga tanklas kütust võtmas. R. Susi pidi maksma, kuid unustas maksta. Järgmisel korral oli ta koos R. Susi sõbra Martiniga. Tema tankis ning roolisolija pidi maksma firma kaardiga. 28.08.2012 episoodi kohta väitis, et pole tankimas käinud. Viimases sõnas tunnistas R.U oma süüd kõigis kütusevargustes, märkides, et pani teod toime raske majandusliku olukorra ja segase aja tõttu (IV kd lk 77p, 144p) ning toimepandut kahetses. Kohus leiab, et R. Susi ja R.U süü nendes kütusevargustes on leidnud täielikult tõendamist. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud aegadel varastati Alexela ning Statoil tanklatest kütust. See on tõendatud kannatanu Alexela Oil AS esindaja XXX ütlustega bensiini varguse osas (IV kd lk 37p–38), Alexela Oil AS esitatud arvega (I kd lk 77), samuti AS Statoil Fuel ja Retail Eesti tõenditega diislikütuse tankimise ja maksmata jätmise kohta (I kd lk 86 ja 93). Tõendamist on leidnud, et süüdistuses märgitud kütuse vargusteks kasutati sõiduautot Ford Escort registrimärgiga XXX . Seda kinnitab ARK tõend nimetatud numbrimärgiga sõiduki andmete kohta (III kd lk 120); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi eelnimetatud sõidukit, avastati auto pagasiruumist sinised kanistrid (III kd lk 121-125); samuti turvakaamerate videosalvestused ja nendest tehtud fototabelid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust sarnase välisilmega ja sama või lähedase numbrikombinatsiooniga auto kütusepaaki või sinistesse kanistritesse (II kd lk 166-167; 171172; III kd lk 61-62). R. Susi osalust nimetatud kuritegude toimepanemisel tõendavad tunnistaja M. Kruusmaa ütlused, mille kohaselt müüs ta kütusevargustes kasutatud sõiduki R. Susile ning nägi teda 27 sellega sõitmas (IV kd lk 48p–49); jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on R. Susi mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste ajal selle toimepanemise koha lähiümbruses (II kd lk 168-170 ja 173-175; III kd lk 63-65); samuti jälitusprotokoll R. Susi kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumbri pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt küsib R. Susi 28.08.2012 kella 16.22 paiku V. X kanistreid laenuks, kella 17.22st alates pakub oma tuttavatele bensiini 98 müügiks ning kell 18.08 kinnitab, et „Nisu Unn lasi kütet“ (II kd lk 7479). R.U süü mainitud kuritegude toimepanemisel kinnitavad lisaks tema enda süü omaksvõtule fototabelid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt tangib kütust sõidukisse R.U-le kehaehitusele, juuksevärvile ja kehahoiule sarnanev mees (II kd lk 166-167; 171172; III kd lk 61-62); jälitusprotokolliga, millest tulenevalt on 28.08.2012 toimunud varguses R.U mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguse toimepanemise piirkonnas (III kd lk 63-65); samuti jälitusprotokolliga R. Susi kõnede pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt kinnitab R. Susi vestluses, et 28.08.12 varguses oli tankijaks Nisu Unn ehk R.U (II kd lk 74-79). Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas ning piisavad, kinnitamaks mõlema süüdistatava osalust varguste toimepanemises. Mis puudutab R. Susi väiteid, siis need on ennastõigustavad ja ei ole eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul on ka autojuhilubadeta isikutele teada, et kütuse tankimise eest tuleb kas enne või pärast tankimist maksta ning tanklast maksmata lahkumine on käsitletav vargusena. R. Susile ei saanud sellised elementaarsed teadmised olla võõrad, seda enam, et teda on varem kütusevarguste eest karistatud. V. X ütlustega on kinnitust leidnud (IV kd lk 83p), et mingit ülemust, kelle nõusolekul/käsul väidetavalt tangiti, ei olnud olemas. Kohus peab võimalikuks, et esimese episoodi puhul tekkis varguse mõte hetke ajel, ent juba järgmised kütusevargused olid ette planeeritud ehk need olid toime pandud kavatsetult. Nimetatud asjaolule viitab auto pagasiruumi kanistrite soetamine, nendesse kütuse tankimine ning auto numbrimärgi muutmine. Teisel korral (vargus 14.08.12 kell 18.51) oli auto registreerimisnumbril „9“ muudetud „0“-ks ja 28.08.12 oli „P“ muudetud „R-ks“. 9.
13. Kütusevargused 18.08.2012 kella 17.49 paiku Tallinnas Pärnu mnt 552 Statoil Laagri tanklast (440,46 liitrit D Fortis maksumusega 614,44 eurot) ja kella 19.52 paiku Keilas Ülejõe 1 asuvast Statoil tanklast (124,26 liitrit diislikütust maksumusega 173,34 eurot), samuti 21.08.2012 kella 19.34 paiku Tallinnas Vabaduse pst 158 Lukoil tanklast (429,49 liitrit diislikütust maksumusega 595,70 eurot), 31.08.2012 kella 15.48 paiku Tallinnas Endla 43 Statoil Kristiine tanklast (39,95 liitrit D Fortis, maksumusega 56,53 eurot) (R. Susi ja V. X i süüdistus) V. X tunnistas oma süüd nendes vargustes ning väitis, et pani vargused toime koos R. Susiga. Tema oli roolis ja R. Susi tankis. Varastatud kütuse müüsid maha või jäi see sõiduauto paaki. Kes sõidukil numbrimärki kohendas/vahetas, seda ta ei mäletanud (IV kd lk 61 p-63). R. Susi eitas vargusi; väitis, et ta võis tanklates olla, ent tema kohuseks oli tankida ning V. X pidi firma krediitkaardiga maksma. Kütust vajati firma traktorite jaoks. Kui traktoril jäi kütust üle, siis ta sai selle maha müüa. Tema ostis V. X ilt vahel 80 sendiga kütust, ja 90 sendiga maha müües sai 10 senti vahelt. 31.08.12 juhtum talle ei meenunud, kuid sel ajal võis ta käia mitu korda päevas tanklas hot-doge ostmas (IV kd lk 81-82 p). 28 Kohus leiab, et R. Susi ja V. X i süü nendes vargustes on täielikku tõendamist leidnud. Kahtlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud aegadel varastati Lukoil ja Statoil tanklatest kütust. See on tõendatud Lukoil Eesti AS Vabaduse tankla sularaha ja kütuse inventuuriga (I kd lk 78), samuti Statoil Fuel ja Retail Eesti AS dokumentidega diislikütuse tankimise ja maksmata jätmise kohta (I kd lk 87 ja 88). Tõendamist on leidnud, et süüdistuses märgitud kütuse vargusteks kasutati esimesel kolmel korral väikebussi MB Vito (registrimärgiga XXX ), neljandal korral sõiduautot Seat Leon (registrimärgiga XXX ). Väikebussi kasutamist varguste toimepanemisel kinnitab ARK tõend nimetatud numbrimärgiga sõiduki andmete kohta (II kd lk 134); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi eelnimetatud sõidukit ning avastati autost sinised plastmasskanistrid ning kaks 200liitrise mahutavusega metalltünni (II kd lk 136-140); 123 Grupp OÜ GPS seadme logid sõiduauto MB Vito kohta (II kd lk 190 ja 197; III kd lk 12), mille kohaselt oli sõiduk pargitud süüdistuses märgitud ajavahemikel varguste piirkonda; samuti asitõendi vaatlusprotokollid Statoil ja Lukoil turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust bussi tagaosas olevatesse anumatesse, mh kahte 200-liitrisesse metalltünni (I kd lk 104-165; 168174). Seat Leoni kasutamist varguse toimepanemisel kinnitab ARK tõend sõiduki registrimärgiga XXX andmete kohta (III kd lk 126); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi nimetatud sõidukit (III kd lk 127-130) ning asitõendi vaatlusprotokoll Statoil turvakaamerate salvestuste kohta, mille kohaselt tangiti kütust sarnase välimusega sõiduauto kütusepaaki (I kd lk 104165). V. X i süüd toimepandus kinnitavad lisaks tema enda süü omaksvõtule jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on varguste toimumise ajal V. X i mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste toimepanemise piirkonnas (II kd lk 191-194; III kd lk 13-15 ning lk 99-101); tunnistaja XXX ütlused, kelle sõnul võttis ta kaubiku MB Vito V. X i palvel mõneks päevaks rendile ning sõiduauto Seat Leon oli peale augustit V. X i juures remondis (IV kd lk 48p); jälitusprotokollid R. Susi kõnede pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt võttis 18.08.2012 kell 18.12, s.o pool tundi peale kütusevargust R. Susi telefoni vastu V. X (II kd lk 52-56) ning 21.08.2012 kella 16.57 ajal kutsub R. Susi V. X i kütust varastama ja palub vaadid autosse panna (II kd lk 57-61). R. Susi osalust süütegude toimepanemisel tõendavad lisaks V. X i ütlustele asitõendi vaatlusprotokollid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt tangib kütust sõidukisse R. Susi kehaehitusele ja kehahoiule sarnanev mees, kel on reeglina seljas ühesugused riided – must nokamüts, lühikesed püksid, valged sokid ning tumedad heledate tallaosadega spordijalatsid (I kd lk 104-165; 168-175); jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on varguste toimumise ajal R. Susi mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste toimepanemise piirkonnas (II kd lk 191-194; III kd lk 1-3; 13-15 ning lk 99-101) ning jälitusprotokollid R. Susi kõnede pealtkuulamise kohta ajavahemikul 18.-21.08.2012, millest on aru saada, et ta otsib kütusevargusele kaasosalisi, tellib V. X ilt kütuseanumad, hoopleb saadud kütusekogusega R.U ees ning müüb kütust 200 liitri kaupa. Näiteks kõnes R.U-le 18.08.2012 kell 18.12 kasutab R. Susi väljendeid „lasin just kütet“, „mingi 400 liitrit panime vist kokku“ (II kd lk 52-56; 57-61). 29 Kohus peab V. X i antud ütlusi usaldusväärseks, eelkõige seepärast, et need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega: kannatanute esitatud tõenditega kütusevarguse aja, koha ja koguse osas; tunnistaja XXX ütlustega, kes viis V. X ile oma sõiduauto ning rentis väikebussi; MB Vito GPS seadme logiga rendibussi kasutamise osas; jälitusprotokolliga R. Susi ja V. X i mobiiltelefoni abonentnumbrite positsioneerimise osas; jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt tegelesid R. Susi varguse toimepanemise eel kütusevarguste organiseerimisega ning selle järel varastatu müügiga. R. Susi ütlused on eluliselt mitteusutavad. R. Susile ei saanud märkamata jääda, et peale tankimist ei läinud V. X kütuse eest maksma, vaid nad sõitsid koos tanklast ära; kütus ei läinud mingite traktorite tarbeks, see müüdi vähemalt ühel korral juba vähem kui pool tundi peale vargust R. Susi eestvedamisel maha. Lisaks sellele ei pruugi R. Susi väidetud 10-sendine lisatulu olla ka mitmesaja liitrise kütusemüügi puhul piisav, et korvata sõiduki leidmise, kütuse tankimise, ümbervalamise, ostja leidmise ning kauba kohaleviimisega tekkinud kulud. Selline äritegevus mõistlikku inimest ei köida. Samuti ei ole firmakaardiga makstes ja selle firma traktoritele bensiini viies vaja vahetada ja muuta sõiduki registrimärke (18.08.12 oli kaubikule MB Vito kinnitatud numbrimärk XXX ; 21.08.12 oli registrimärgil XXX „L“ muudetud „E-ks“; 31.08.12 oli sõidukil Seat Leon registrimärk XXX asendatud märgiga „XXX “). 9.
14. Kütustevargused 20.08.2012.a kella 00.02 paiku Tallinnas Pärnu mnt 552 Statoil Laagri tanklast (414,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 578,07 eurot), 29.08.2012 kella 10.18 paiku Tallinnas Sõpruse pst 200b/Sipelga 1 Statoil Mustamäe tanklast (413,46 liitrit diislikütust maksumusega 582,98 eurot), 30.08.2012 kella 11.27 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast (398,34 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 563,65 eurot) ja 01.09.2012.a kella 09.57 paiku Tallinnas Ahtri 6b Olerex tanklast (210,07 liitrit diislikütust maksumusega 297,25 eurot) (S.M ja V. X i süüdistus) V. X tunnistas oma süüd nende vargustes; väitis, et pani teod toime koos S.M-iga. Tema tankis, S.M oli roolis. Varastatud kütuse müüsid koos maha. Kes numbrimärke vahetas, seda ta ei mäletanud (IV kd lk 62-63). S.M eitab oma süüd nende vargustes. Selgitas, et ta võis nendel aegadel tanklates olla, ent tema oli roolis ning ta ei vaadanud, kas V. X tankimise eest maksis või mitte. Kuivõrd tema ei tankinud, siis tema kütust ei varastanud (IV kd lk 67-68). Kohus leiab, et V. X i ja S.M süü nendes kuritegudes on leidnud täielikult tõendamist. Süüdistuses märgitud ajavahemikel Olerexi Ahtri tanklast ning Statoil erinevatest tanklatest kütustevargusi tõendavad kannatanu, AS Olerex esindaja XXX ütlused (IV kd lk 38), samuti AS Statoil Fuel ja Retail Eesti dokumendid diislikütuse tankimise ja maksmata jätmise kohta (I kd lk 88, 91p ja 96). Rendibussi MB Vito registrimärgiga XXX kasutamist varguste toimepanemisel kinnitavad ARK tõendid nimetatud numbrimärgiga sõiduki andmete kohta (II kd lk 134) ning registrimärgiga XXX ja XXX sõidukite kohta (III kd lk 7, 45); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi väikebussi MB Vito ning avastati autost sinised plastmasskanistrid ning kaks 200-liitrise mahutavusega metalltünni (II kd lk 136-140); 123 Grupp OÜ GPS seadme logid 30 sõiduauto MB Vito kohta (III kd lk 8, 75 ja 92), mille kohaselt liikus sõiduk süüdistuses märgitud ajavahemikel varguste piirkonnas; samuti asitõendi vaatlusprotokollid Statoil ja Olerex turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust bussi tagaosas olevatesse anumatesse, mh suurtesse mitmesajaliitristesse tünnidesse (I kd lk 104-165; 184199). V. X i ja S.M süüd toimepandus kinnitavad lisaks V. X i ütlustele jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on varguste toimumise ajal V. X i ja S.M mobiiltelefoni abonentnumbrid olnud varguste toimepanemise piirkonnas (III kd lk 9-11; lk 76-78, lk 93-95 ning lk 102-104); tunnistaja XXX ütlused, kelle sõnul võttis ta kaubiku MB Vito V. X i palvel mõneks päevaks rendile ning pärast renditi seda edasi (IV kd lk 49); samuti asitõendi vaatlusprotokollid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt on varguse toimepanijaid kaks, üks on roolis ning kütust tangib juhi kõrvalistmelt väljunud V. X i kehaehitusele ja kehahoiule sarnanev tumedates riietes mees (I kd lk 104-165; 184-199). V.X i ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, sest need on kooskõlas teiste asjas kontrollitud tõenditega. Kohus ei näe ka ühtegi põhjust, miks oleks pidanud V. X andma S.M kohtavaleütlusi. S.M ütlusi peab kohus paljasõnaliseks ja eluliselt mitteusutavaks. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et S.M oli 2012.a suvel mootorsõiduki igapäevane kasutaja. Seega pidi talle olema teada, et enne tanklast väljumist tuleb kütuse eest tasuda. S.M oli nende juhtumite puhul roolis ning pidi nägema, et V. X ile ei käinud ei enne ega pärast tankimist maksmas. Tema elukogemusega inimene sai kahtlemata aru, et taolisel juhul on tegemist vargusega. Veelgi enam, süüdistatava ühisele ja kooskõlastatud tegevusele viitab auto numbrimärgi vahetamine. Olukorda, kus S.M satub ikka ja jälle vahetatud või muudetud numbrimärgiga sõidukit juhtima ning ei tea vahetusest midagi, ei pea kohus võimalikuks. 9.
15. Kütusevargused 22.08.2012 kella 23.41 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast (74,40 liitrit mootorikütust Fortis maksumusega 105,28 eurot), 24.08.2012 kella 21.52 paiku Tallinnas asuvast Statoil Tammsaare tanklast (41,68 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 58,98 eurot), 26.08.2012 kella 02.16 paiku Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 Statoil Nõmme tanklast (59,33 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 83,95 eurot), 26.08.2012 kella 12.09 paiku Tallinnas Peterburi tee 58a Statoil Peterburi tanklast (210,39 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 297,70 eurot), 27.08.2012 kella 10.29 paiku Tallinnas Peterburi tee 38/4 Lukoil tanklast (228,16 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 321,71 eurot), 28.08.2012.a kella 21.49 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast (39,05 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 55,26 eurot) ja 02.09.2012.a kella 9.43 paiku Tallinnas Tondiraba 1 Lukoil tanklast (42,62 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 59,97 eurot) - (S.M süüdistus) S.M tunnistas algselt enda süüd kõigis nimetatud vargustes, hiljem väitis, et 22.
16. ja 27.
17. episoodis ta end turvakaamerata salvestustel, mida kohtuistungil vaadati, ära ei tundnud. Statoil Õismäe tankla piirkonnas võis olla seetõttu, et elas sel ajal Järveotsa tee 2 üürikorteris. Peterburi tee Lukoil tankla videosalvestused olid liiga udused, et end ära tunda, pealegi ta ei mäleta, et oleks sellises tanklas käinud. Ülejäänud teenindusjaamades ta küll tankis, kuid unustas kütuse eest tasuda (IV kd lk 67-68p). 31 Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et kõik nimetatud kuriteod pani S.M toime kavatsetult. Süüdistuses märgitud ajal Lukoil Peterburi teel ja Tondiraba tänaval ning Statoil erinevatest tanklatest kütustevargusi tõendavad kannatanu AS Lukoil Eesti esindaja A. Pankratovi ütlused (IV kd lk 38p); AS Lukoil Eesti sularaha ja kütuse inventuur 27.08.2012 (I kd lk 80), samuti AS Statoil Fuel ja Retail Eesti tõendid diislikütuse tankimise ja maksmata jätmise kohta (I kd lk 84; 89-89p; 93 ja 94). Rendibussi MB Vito registrimärgiga XXX kasutamist varguste toimepanemisel kinnitavad ARK tõendid nimetatud numbrimärgiga sõiduki andmete kohta (II kd lk 134) ning registrimärgiga XXX , XXX , XXX , XXX sõidukite kohta (III kd lk 17, 45, 54, 105); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi väikebussi MB Vito ning avastati autost sinised plastmasskanistrid ning kaks 200-liitrise mahutavusega metalltünni (II kd lk 136-140); 123 Grupp OÜ GPS seadme logidega sõiduauto MB Vito kohta (III kd lk 18, 47, 55, 58, 71 ja 109), mille kohaselt parkis sõiduk süüdistuses märgitud ajal varguste piirkonnas; samuti asitõendi vaatlusprotokollid Statoil ja Lukoil turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust väikebussi kütusepaaki või tagaosas olevatesse anumatesse, mh sinistesse kanistritesse (I kd lk 104-165; II kd lk 9-13; 15-26). Seat Leoni kasutamist varguse toimepanemisel kinnitab ARK tõend sõiduki registrimärgiga XXX andmete kohta (III kd lk 126); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi nimetatud sõidukit (III kd lk 127-130) ning asitõendi vaatlusprotokoll Statoil turvakaamerate salvestuste kohta, mille kohaselt tangiti kütust sarnase välimusega sõiduauto kütusepaaki (I kd lk 104-165). S.M süüd nendes vargustes kinnitavad lisaks tema enda süü osalisele omaksvõtule jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on varguste toimumise ajal tema mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste toimepanemise piirkonnas (III kd lk 9-11; lk 76-78; lk 93-95 ning lk 102-104); tunnistaja XXX ütlused, kelle sõnul võttis ta kaubiku MB Vito V. X i palvel mõneks päevaks rendile ning pärast renditi seda edasi (IV kd lk 49); samuti asitõendi vaatlusprotokollid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt paneb varguse toime juhikohalt väljunud S.M kehaehitusele sarnanev mees (I kd lk 104-165; II kd lk 9-13; 15-26). Mis puudutab
18. ja 27.08.2012.a toimunud kuritegu, kus S.M end ära ei tundnud, siis on kohtu arvates kindlaks tehtud, et nimetatud vargusteks kasutati MB Vito bussi, mida rentis S.M; bussi rentis ja kasutas peamiselt S.M ning tema telefoni abonentnumber asus varguse ajal selle toimepanemise piirkonnas. Seega on kaudsete tõenditega tõendatud, et just S.M oli kütust varastanud isikuks. S.M selgitusi tankimise eest maksmise unustamises peab kohus ennastõigustavaks ja eluliselt mitteusutavaks. Süüdistatava poolt sarnaste kuritegude toimepanemise tihedus ning varastatud kütusekogus viitab sellele, et kütust ei võetud enda tarbeks, vaid edasimüügiks. Süüdistatava eesmärgistatud tegevusele viitab väikebussi registrinumbri vahetamine või muutmine enne tankimist. Numbrimärkide vahetamine ei saanud S.M-ile kui bussi rentijale jääda märkamata. Samuti osundab tahtlikule tegevusele süüdistatava püüd teha end võimalikult raskesti äratuntavaks – kõigis tankimistes oli süüdistatava pea kaetud nokamütsi või kapuutsiga. Samasuguseid nokamütse kasutasid kütuse tankimisel ka V. X ja R.U ning lõpuks avastas politsei ühe (punase) nokamütsi samuti vargustes kasutatud Seat Leoni tagaistmelt. 9.
19. Kütusevargused 24.08.2012 kella 21.48 paiku Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 Statoil Nõmme tanklast (121,10 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 171,36 eurot), kella 21.53 paiku samast tanklast (93,40 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 132,16 32 eurot) ja kella 22.41 paiku Tallinnas Sõpruse pst 261 Lukoil tanklast (56,27 liitrit diislikütust maksumusega 79,17 eurot), samuti 28.08.2012 kella 19.09 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast (175,71 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 248,63 eurot), 29.08.2012.a kella 20.36 paiku Tallinnas Pärnu mnt 147/Männiku tee 2 Statoil Nõmme tanklast (113,60 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 160,74 eurot) ning samal päeval kella 21.16 paiku Tallinnas Paldiski mnt 106 Statoil Õismäe tanklast (142,66 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 201,86 eurot) – (R. Susi, V.X i ja R.U süüdistus) V. X tunnistas oma süüd nendes vargustes; väitis, et pani teod toime koos R. Susi ja R.U-ga . Tanklatesse sõites oli tema roolis; R.U tankis. Varastatud kütuse müüsid maha. Kes numbrimärki vahetas, seda ta ei mäletanud (IV kd lk 62p-63). R.U end algul toimepandud kütusevargustes süüdi ei tunnistanud. Väitis, et on ühe korra teiste süüdistatavatega koos tankimas käinud, millises tanklas, seda ei mäletavat. Sõiduautos Seat Leon pole kunagi viibinud ning neid kuritegusid ei ole toime pannud. Viimases sõnas tunnistas R.U oma süüd kõigis kütusevargustes, märkides, et pani teod toime raske olukorra sunnil, sel perioodil tal tööd ei olnud (IV kd lk 77p-78, 144p). R. Susi eitas oma süüd nendes vargustes. R. Susi väitel võis ta teistega kaasas olla ning õlut juua. Tema teada vajati kütust V. X i ülemuse firma traktorite jaoks. Numbrimärkide vahetamisest ei tea ta midagi ning nokamütse võidi kasutada palava ilma või diisli pritsimise pärast, mitte enda varjamiseks (IV kd lk 81-82p). Kohus leiab, et R. Susi, R.U ja V. X i süü nendes kütusevargustes on leidnud täielikult tõendamist. Kahtlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud aegadel varastati Lukoil ja Statoil tanklatest kütust. See on tõendatud Lukoil Eesti AS Vabaduse tankla sularaha ja kütuse inventuuriga (I kd lk 79), samuti Statoil Fuel ja Retail Eesti AS tõenditega diislikütuse tankimise ja maksmata jätmise kohta (I kd lk 90-93). Tõendamist on leidnud, et süüdistuses märgitud kütuse vargusteks kasutati esimesel kolmel korral väikebussi MB Vito registrimärgiga XXX , järgmistel kordadel aga sõiduautot Seat Leon registrimärgiga XXX . Väikebussi kasutamist varguste toimepanemisel kinnitavad ARK tõendid XXX ja XXX numbrimärgiga sõidukite andmete kohta (II kd lk 134; III kd lk 31); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi väikebussi ning avastati autost sinised plastmasskanistrid ning kaks 200-liitrise mahutavusega metalltünni (II kd lk 136-140); 123 Grupp OÜ GPS seadme logidega sõiduauto MB Vito kohta (III kd lk 32 ja 40), mille kohaselt liikus sõiduk süüdistuses märgitud ajavahemikel varguste piirkonnas; samuti asitõendi vaatlusprotokollid Statoil ja Lukoil turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust bussi tagaosas ja salongis olevatesse anumatesse (I kd lk 104-165; 176-183). Seat Leoni kasutamist varguse toimepanemisel kinnitab ARK tõendid sõidukite registrimärgiga XXX ja 189BGX andmete kohta (III kd lk 82 ja 126); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Seat Leoni ja avastati punane nokamüts (III kd lk 127-130) ning asitõendi vaatlusprotokoll Statoil ja Lukoil turvakaamerate salvestuste kohta, mille kohaselt tangiti kütust sarnase välimusega sõiduauto pagasiruumis olevatesse anumatesse (I kd lk 104-165). V. X i süüd toimepandus kinnitavad lisaks tema enda süü omaksvõtule jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on varguste toimumise ajal V. X i mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste toimepanemise piirkonnas (III kd lk 33-35; 67-69; 83-85 ning lk 88-90); tunnistaja 33 XXX ütlused, kelle sõnul võttis ta kaubiku MB Vito V.X i palvel mõneks päevaks rendile, misjärel renditi seda tema abita edasi ning sõiduauto Seat Leon oli peale augustit V. X i juures remondis (IV kd lk 48p); samuti jälitusprotokollid R. Susi kõnede pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt teatas 25.08.12 V. X R. Susile, et on kütuse maha müünud ning lubas raha ära tuua (II kd lk 71-73). R. Susi osalust süütegude toimepanemisel tõendavad lisaks V. X i ütlustele asitõendi vaatlusprotokollid toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt reeglina väljub kütust tankiv mees tagaistmelt, samuti on näha isikut istumas juhi kõrvalistmel (I kd lk 104-165; 176-182); jälitusprotokollid, millest tulenevalt on varguste toimumise ajal R. Susi mobiiltelefoni abonentnumber olnud varguste toimepanemise piirkonnas (III kd lk 33-35; 67-69; 83-85; 8890 ning lk 99-101). Eriti kõnekad ning R. Susi süüd kinnitavad on jälitusprotokollid tema kõnede pealtkuulamise kohta ajavahemikul 18.-29.08.
20. Kõnedest on aru saada, et R. Susi värbab R.U ja teisi kütusevarguses kaasa lööma, sest ta „ei viitsi oma näoga igal pool käia“; tuleb 24.08.2012 mõned tunnid enne vargust R.U-le bussiga järele; räägib järgmisel päeval V. X i ja R.U-ga kütuse müügist ning saadud rahast; teatab 28.08.2012 enne kütusevargust ostjale, et läheb bensiinijaama ja „helistab kui korras on“ ning juba kolm minutit peale vargust teatab, et „korras on, tule võta ära oma küte siis äkki“. 29.08.2012 pakub R. Susi juba neli minutit peale vargust samale isikule kütust (II kd lk 52-56; 57-61; 62-70; 71-73; 74-79; 80-82; 83-84). Eelmainitud jälitusprotokollid näitavad, et R. Susil oli juhtiv roll kütusevarguste toimepanemises – tema oli see, kes otsis kaasosalisi, organiseeris kütuseanumad ning leidis kütusele ostjad, jaotas vargusega teenitud raha. R.U süüd mainitud kuritegude toimepanemisel kinnitavad lisaks tema enda süü omaksvõtule oma viimases sõnas ning ka V. X i ütlustele fototabelid turvakaamerata videosalvestustest toimunud tankimiste kohta, millest nähtuvalt tangib kütust sõidukisse R.U-ga sarnanev mees (I kd lk 104-165; 176-183); samuti jälitusprotokolliga R. Susi kõnede pealtkuulamise kohta, millest nähtuvalt võtab 24.08.12 R. Susi R.U bussi peale ning järgmisel päeval räägivad kütuse müügist ning saadud rahast (II kd lk 62-70; 71-73). Kohus peab V. X i antud ütlusi usaldusväärseks, eelkõige seepärast, et need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega: kannatanute tõenditega kütusevarguse aja, koha ja koguse osas; tunnistaja ütlustega, kes viis ühele süüdistatavast oma sõiduauto ning rentis väikebussi; MB Vito GPS seadme logiga rendibussi kasutamise osas; jälitusprotokolliga R. Susi ja V. X i mobiiltelefoni abonentnumbrite positsioneerimise osas; jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt tegeles R. Susi varguse toimepanemise eel kütusevarguste organiseerimisega ning selle järel varastatud kütusele ostjate leidmisega. R. Susi ütlused ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega ning on eluliselt mitteusutavad. Varastatud kütus ei läinud X i ülemuse firma traktorite tarbeks, jälitusprotokollidest tuleneb, et see müüd maha vähemalt kahel korral loetud minutite jooksul R. Susi eestvedamisel. Numbrimärkide vahetamine ei saanud R. Susile olla teadmata, sest politsei kinnipidamise ajal 24.08.2012 kell 23.08 (III kd lk 41), s.o vähem kui pool tundi peale vargust, oli väikebussi numbrimärk tagasi vahetatud. 9.
21. Kütusevargused 01.09.2012.a kella 13.24 paiku Sauel Tule 51 asuvast Olerex tanklast (400,64 liitrit diislikütust maksumusega 566,91 eurot) – (R. Susi ning S.M süüdistus ) ning 03.09.2012.a kella 14.23 paiku Tallinnas Tammsaare tee 53A Lukoil tanklast (55,91 34 liitrit mootorikütust D Fortis maksumusega 78,67 eurot) – (R. Susi, S.M ja V. X i süüdistus) S.M end nendes vargustes süüdi ei tunnistanud. Tema väitel ei suhelnud ta R. Susiga üldse nii tihedalt, et temaga koos ringi sõita. Tema mobiiltelefoni abonentnumber võis sattuda samasse piirkonda sellepärast, et ta liikus palju ringi (IV kd lk 68-68p). R. Susi eitas oma süüd nendes vargustes. Väitis, et Olerexi tanklat teab, sest on käinud seal söömas, kuid tankimist ei mäleta. Lukoili tanklas võis küll olla, aga tema arust maksti tangitud kütuse eest kõik ära (IV kd lk 82p). V. X tunnistas oma süüd kütisevarguses 03.09.
22. Tema ütluste kohaselt oli S.M roolis ning R. Susi tankis. Kütuse jätsid enda tarbeks (IV kd lk 63). Kuna prokurör loobus R. Susi osas kütusevargust 01.09.2012 Sauel Tule 51 asuvast Olerex tanklast, siis KrMS § 301 kohaselt tuleb R. Susi selles episoodis õigeks mõista. S.M süü nimetatud kütusevarguses on leidnud tõendamist, samuti on tõendatud R. Susi, S.M ja V. X i süü 03.09.2012 ühiselt toimepandud varguses. Süüdistuses märgitud ajavahemikel Olerexi Ahtri tanklast ning Tammsaare tee Lukoil tanklast kütustevargusi tõendavad kannatanu AS Olerex esindaja XXX ütlused (IV kd lk 38), samuti Lukoil Eesti AS Tammsaare tankla 03.09.2012.a kohta tehtud sularaha ja kütuse inventuur (I kd lk 82). Rendibussi MB Vito registrimärgiga XXX kasutamist varguste toimepanemisel kinnitavad ARK tõendid nimetatud numbrimärgiga sõiduki andmete kohta (II kd lk 134) ning registrimärgiga XXX sõiduki kohta (III kd lk 105); asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi väikebussi MB Vito ning avastati autost sinised plastmasskanistrid ja kaks 200liitrise mahutavusega metalltünni (II kd lk 136-140); 123 Grupp OÜ GPS seadme logid sõiduauto MB Vito kohta (III kd lk 106 ja 116), mille kohaselt liikus sõiduk süüdistuses märgitud ajavahemikel varguste piirkonnas; samuti asitõendi vaatlusprotokollid Olerex ja Lukoil turvakaamerate salvestuste kohta, millest nähtuvalt tangiti kütust bussi tagaosas olevatesse anumatesse (I kd lk 184-199; II kd 1-8). S.M süüd toimepandus kinnitab lisaks V. X i ütlustele see, et nimetatud vargusteks kasutati MB Vito bussi, mida rentis ja kasutas peamiselt S.M ning tema telefoni abonentnumber asus varguste ajal nende toimepanemise piirkonnas (III kd lk 107-108; 117119). R. Susi ja V. X i süüd 03.09.2012 nimetatud kuriteos tõendavad lisaks V. X i ütlustele jälitusprotokollid, millest nähtuvalt on mõlema mobiiltelefoni abonentnumbrid olnud varguse ajal selle toimepanemise koha lähiümbruses (III kd lk 117-119). Kohus ei pea tõepäraseks S.M väidet, et tema kokkupuude R. Susiga oli tol ajal vähene. Kõiki süüdistuses kirjeldatud kuritegusid kogumis vaadates leiab kohus, et süüdistatavad olid omavahel tihedas kontaktis – R. Susi müüs S.M poolt varastatud korvtõstukit, nad panid ühiselt toime varguse P. XXX kaarhallist, mõlemad tegutsesid varastades ühesuguse käitumismustri järgi, üksteisele laenati sõidukeid, kanistreid, varastamiseks kasutati samu autos olevaid numbrimärke, peakatteid ja jopesid. Samuti ei pea kohus usutavaks R. Susi poolt öeldut, et tema arvates kütuse eest tasuti. R. Susi oli ise 03.09.12 selles autos ning pidi 35 nägema, et mingid tasumist ei enne ega ka pärast tankimist ei toimunud, vaid bensiinijaamast lahkuti kohe peale tankimist. Tsiviilhagid Kütusevarguste osas on kannatanud tekitatud kahjude osas esitanud tsiviilhagid: AS Alexela Oil summas 29,99 eurot; AS Olerex summas 864,16 eurot; Statoil Fuel & Retail Eesti AS summas 4295,85 eurot; Lukoil Eesti AS summas 1135,22 eurot. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et erinevatest tanklatest kütust varastades on süüdistatavad põhjustanud varalise kahju ettevõtetele järgnevalt: -AS-le Alexela Oil 29,99 eurot suuruses summas R. Susi ja R.U; -Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le 83,41 eurot ja 123,89 eurot, kokku 207,30 eurot - R. Susi ja R.U; -Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le 614,44 eurot; 173,34 eurot ja 56,53 eurot, kokku 844,31 eurot - R. Susi ja V. X ; - Lukoil Eesti AS-le 595,70 eurot - R. Susi ja V. X ühiselt; -Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le 1 724,70 eurot – S.M ja V. X ; - AS-le Olerex 297,25 eurot – V. X i ja S.M; -Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le 105,28 eurot; 58,98 eurot; 83,95 eurot; 297,70 eurot ja 55,26 eurot, kokku 601,17 eurot – S.M; -Lukoil Eesti AS-le 321,71 eurot ja 59,97 eurot, kokku 381,68 eurot – S.M; - AS-le Olerex 566,91 eurot – S.M; - Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le 171,36 eurot; 132,16 eurot; 248,63 eurot; 160,74 eurot; 205,57 eurot, kokku 918,46 eurot - R. Susi, V.X ja R.U ühiselt; -Lukoil Eesti AS-le 79,17 eurot – R. Susi, V.X ja R.U; -Lukoil Eesti AS-le 78,67 eurot – R. Susi, V. X ja S.M. Kohus leiab, et nimetatud tsiviilhagid on piisavalt põhjendatud ja kuuluvad teo toimepannud isikutelt väljamõistmisele. Episoodides, mille panid süüdistatavad toime ühiselt, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitise maksmisel solidaarselt. Kuna V. X on ka kõik kütusevargused toime pannud alaealisena, tuleb tekitatud kahju välja mõista ka tema emalt XXX . VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et R. Susi tuleb 01.09.2012.a Olerex Saue tanklast varguses õigeks mõista. Ülejäänud osas on R. Susi süü varavastaste kuritegude toimepanemises leidnud tõendamist ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 202lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi.

R. Susi pakkus ajavahemikul 20.07.17.08.2012.a neljast erinevast kohast varastatud asju erinevatele isikutele müügiks. Lisaks sellele pani ta ka ise toime vargusi, grupis ühe või mitme kaassüüdistatavaga. Ligi kolme kuu jooksul pani R. Susi toime 16 erinevat vargust. Seega saab öelda, et vargused olid kujunenud R. Susi elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning põhjust on rääkida süstemaatilisest vargusest. XXX vara hõivamiseks pidid süüdistatavad tungima kannatanule kuuluvasse kaarhalli ning see vargus oli toime pandud sissetungimisega. Varastatud ekskavaatori väärtus oli 50 000 eurot ja see oli vargus suures ulatuses, kuna ületas 100-kordset minimaalpalka (29 000 eurot). 36 V. X i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p-de 6, 7, 8 ja 9 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse V. X i varguste toimepanemises ajavahemikul 10.06.-03.09.2012.a, s.o vähem kui kolme kuu jooksul 21 varguse episoodis ning tegemist on süstemaatilise vargusega. Mitmed vargused (OÜ Balrock territooriumilt, FIS.M kaarhallist) olid toime pandud sissetungimisega, kas sulgurklambri või ukselukkude lõhkumise teel. V. X pani 19 kuritegu toime grupis ühe või mitme kaassüüdistatavaga. Varastatud ekskavaatori väärtus ületas 29 000 eurot, seega oli tegemist vargusega suures ulatuses. S.M süü on kohtus uuritud tõendite põhjal kogu süüdistuse mahus leidnud tõendamist ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

S.M pani ajavahemikul 19.07.-03.09.2012, s.o vähem kui kahe kuu jooksul toime 16 vargust. Selline järjekindel ja sihipärane õigusvastane käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne. Pooled vargused pani ta toime üksinda, teised vargused pani toime isikute grupis. Vargus XXX kaarhallist oli toime pandud sissetungimisega ukselukkude lõhkumise teel. R.U tuleb 24.08.2012 Tallinnas Pärnu mnt 421 parkimisplatsilt varguses õigeks mõista. Ülejäänud osas on R.U süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

R.U on vargused toime pannud ajavahemikul 01.08.-03.09.2012, s.o ligi ühe kuu jooksul 10 vargust. Taoline käitumine näitab, et varguste toimepanemine oli sel perioodil süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning on süüdistatava jaoks süsteemne. Süüdistusest nähtuvalt on kaks vargust (XXX kaarhallist ja XXX talu garaažist) toime pandud sissetungimisega. Vargused pani R.U toime grupis erinevate kaaskohtualustega R. Susi, V. X , S.M või A.H-ga. A.H süü on kohtu hinnangul leidnud täies mahus tõendamist ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud § 199 lg 2 p-de 4, 6, 7 ja 8 järgi. A.H on varem varavastaseid kuritegusid toime pannud isik. Ka käesolevas asjas süüdistatakse teda kahes varguses ja see tähendab, et tegemist on korduva vargusega. Vargus XXX talust on toime pandud sissetungimisega. Mõlemad vargused pani A.H toime grupis, esimesel korral koos R. Susi ja V. X iga, teisel korral koos R.U-ga . Ekskavaatori vaeguse näol oli tegemist vargusega suures ulatuses (varastatu väärtus ületas 100-kordset miinimumpalka). Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Kohus arvestab ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust iseloomustab nii toimepandud kuritegude arv, tegude toimepanemise asjaolud, kuritegudes osalenud isikute initsiatiiv ja panus nende tegude toimepanemisse, samuti tekitatud kahjude suurus ning süüdlaste enda suhtumine toimepandud tegudesse. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistamise aluseks on esmajoones isiku süü. 37 Üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Siiski tuleb täiendavalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestad ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsused 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06; 3-1-1-11-10). Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus teistsugune – esmatähtis on täideviija isik, mitte tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste puhul on esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones tema kasvatamine, aga mitte karistamine. Eriti grupiviisiliste süütegude korral tuleb otsustada, kas selles osalenud alaealine oli piisavalt iseseisev langetama täielikke omavastuslikke otsuseid või pani ta süüteod toime grupisiseste sidemete toimel, nö kaasajooksikuna. ( Riigikohtu otsus 3-1-1-43-06 p-d 13.1 ja 13.2). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus V.X i süü puhtsüdamlikku kahetsust, teiste süüdistatavate suhtes kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi R.U viimases sõnas tunnistas oma süüd enamuses kuritegudes (kõigis kütusevargustes), ei olnud kohtu arvates tema kahetsus siiras, vaid tingitud prokuröri taotlusest karistada teda reaalse vangistusega. Peale V. X i on kõiki teisi süüdistatavaid varem erinevate kuritegude eest karistatud, nad on kandnud ka reaalset vanglakaristust. Karistatus eelmiste kuritegude eest on neil kustumata. Nad on V. X ist ca 20 aastat vanemad ja elukogenumad. Kohus leiab, et just oma kaaslaste mõjutusel ja heakskiidul on tol ajal veel alaealine V. Slüberg need kuriteod toime pannud. Ka kaks vargust Alliku küla pumbajaama maaüksuselt (oma kodu lähedalt) pani V. X toime teadmisega, et varastatud asju on võimalik R. Susi kaudu realiseerida. Kõige suurem roll varguste toimepanemisel ja oma kaaslaste mõjutamisel on olnud R. Susil, mis tuleb selgelt esile tema organiseerivates telefonikõnedes, aga ka tema käitumises kohtuistungil. Kuigi kaitsja püüdis väita, et R. Susi näol on tegemist ärimehega, kes ostabmüüb-vahetab, näitavad kohtuistungil uuritud tõendid kohtule vastupidist - tegemist on isikuga, kes ei soovigi end ega oma peret elatada igapäevase tööga, vaid hangib oma elatusvahendid kuritegelikul teel, kaasates oma plaanidesse üha uusi isikuid. Juhtivat rolli ja initsiatiivi on etendanud ka A.H talle süüks arvatud kahes varguses. Nendes vargustes on R.U ja V.X olnud teisejärguline osa. Ühtegi süüdistatavat ei pea kohus võimalikuks karistada rahalise karistusega kui kergemaliigilise karistusega, kuna selline karistus ei oleks nende puhul täidetav, sest hüvitamata on tekitatud kahjud, tasuda tuleb ka menetluskulud ning neil on varem puudunud legaalsed sissetulekud. Ka ei vastaks kergemaliigiline karistus nende süü suurusele. R.Susi osas nõustub kohus prokuröri ettepanekuga karistada teda varguste eest vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra – 3 aastat ja 6 kuud vangistust. See vastab tema süü suuruse