KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4631 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi M.N-i kaebus Politsei- ja P

§ 227

lg 3 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 227lg 3 alusel rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500.00 otsuse sisu eurot.

Tühistada otsus ja määrata kergem karistus Kaebuse esitaja taotlus Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.08.2018 otsus nr 2302,18,007300 karistuse kandmise viisi osas ja teha selles osas uus otsus.
2. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel tuleb rahatrahv summas 500.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb iga kuu tasuda 41.67 eurot ja viimasel
3. kuul tuleb tasuda 41.63 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 22.08.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H 22.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,007300 määrati M.N-i karistuseks

§ 227lg 3 alusel rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500.00 eurot.

M.N juhtis 27.07.2018 kell 10:40 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee

1. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 141 +- 5 km/h. Lubatud suurim liikluskiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas M.N lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h võrra. M.N esitas 10.09.2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. M.N palub kaebuses otsuse tühistamist ja väärteo toimepanemise asjaolusid arvesse võttes kergema karistuse määramist. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja otsuse määramisel analüüsinud karistust kergendavaid asjaolusid, milleks kaebuse esitaja peab puhtsüdamlikku ülestunnistust. Samuti on kaebuse kohaselt M.N majanduslikult raske aeg, sest ta on vahetult jäänud töötuks ning seetõttu palub ta kohtult otsuse määramisel ka otsuse täitmise ajatamist, võimalusel kuni
2. kuuks. Istungist osa võtta kaebuse esitaja ei soovinud. Kohtuväline menetleja oli nõus kirjaliku menetlusega ning esitas kaebuse osas kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad, kuid on nõus kui kohus määrab M.N-ile määratud rahatrahvi tasumisele ositi.
3. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. M.N-ile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 46 km/h.

§ 50

lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse § -s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Vaidlus puudub selles, et M.N juhtis 27.07.2018 kell 17:53 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 6. kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 141 km/h. M.N tunnistab kiiruse ületamist.

§ 227

lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Üheselt on tõendamist leidnud, et M.N juhtis sõidukit ning ületas lubatud sõidukiirust ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. M.N pani

§ 15lg 1 p -s 1 kirjeldatud teo toime tahtlikult. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Arvestades M.N-i poolt juhitud mootorsõiduki reaalset sõidukiirust, mis oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 46 km/h võrra, pidi kiiruse ületamine olema kohtu hinnangul M.N-ile tajutav ning kiiruse ületamisest hoolimata möödasõidumanöövri teostamine näitab, et M.N pidi teadma, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 227

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on M.N-ile määratud karistuseks rahatrahv 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Määratud rahatrahv ületab sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on otsuse märkinud, et nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades nii ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja on lisaks selgitanud, et ohu tekkimise riski suurendas ka M.N-i poolt kiiruse ületamisega samaaegselt möödasõidumanöövri sooritamine vähemalt 6st samas suunas liikunud mootorsõidukist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et arvestades M.N-i juhitud mootorsõiduki kiirust ja piirkiiruse ületamise tahtlust, saab tema süüd lugeda pigem suureks. Möödasõidumanöövri sooritamine ei anna isikule õigust ületada liiklusseaduses ette nähtud suurimat lubatud kiirust. Liiklusreeglite eiramine näitab suhtumist õiguskorda tervikuna ning seega tuleb isikule eripreventiivse mõju avaldamiseks määratagi sanktsiooni keskmisest suurem karistus. Kaebuse esitaja on kaebuses leidnud, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel analüüsinud kergendavaid asjaolusid, milleks kaebuse esitaja peab puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ilmne M.N-i ülekuulamise protokolli asendaval heli- ja videosalvestusel kahetsust ning siiras kahetsus ei ilmne ka esitatud kaebusest. Kahetsuseks ei saa pidada üksnes süüteo ülestunnistamist pärast süüteo toimepanemiselt tabamist ning süüteo ülestunnistamine ei ole automaatselt karistust kergendav asjaolu. Seega leiab kohus, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega, leides, et see vastab süü suurusele ning täidab üld- ja eripreventiivset eesmärki. Kaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on isikul majanduslikult raske aeg, sest ta on just vahetult jäänud töötuks. Eeltoodul põhjusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse kandmise viisi osas ja määrab rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. ( Anne Rebane kohtunik )