Obsah (6)

§ 209§ 63§ 73§ 65§ 78§ 68

1-18-4813 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juulil 2018.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-4813 (17230100368) Koh

§ 209lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses.

Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav K.E – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: xxxx OÜ. Kriminaalkorras karistatud, nimelt 08.01.2015.a Harju Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 212 lg 1 alusel ning kohaldades

§ 63

lg 2, § 64 lg 1, § 68 lg 1 vangistusega 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui K.E 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 08.01.2015.a, lõpp 07.01.2018.a. Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud. KrMS § 126, 175, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 310, 311-313, 318, 319, VÕS 1043, 1045, TsMS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada K.E

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 1 alusel lugeda kergem karistus - 1 (üks) aasta vangistust – kaetuks eelmise, s.o 08.01.2015.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-10814 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 1-18-4813

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada K.E’le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates 08.01.2015.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-10814 kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 08.01.2015.a. K.E suhtes pole tõkendit kohaldatud. Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista K.E’lt L. B AS kasuks tsiviilhagi summas 12 416,14 eurot (kaksteist tuhat nelisada kuusteist eurot ja neliteist eurosenti). Summa tasuda L. B AS arvelduskontole EExxxxxxxxxxxxxxxxx Luminor pangas. Asitõendid CD plaadid salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud K.E’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 150,00 eurot (ükssada viiskümmend eurot). Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 1-18-4813 Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.E’t süüdistatakse selles, et
3. aasta augustis pettis ta AS-ilt B.B AS (registrikood xxxxxxxx, alates 04.10.2017.a ärinimega L.B AS) välja 18 375 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot, korraldades A.A AS vahendusel olematu sõiduki müümist AS -ile D. P ja sõlmides oma firma nimele selle sõiduki suhtes AS-ga D.P liisingulepingut, millest tulenevaid liisingumakseid K.E maksta ei kavatsenud. Üksikasjades toimus see järgmiselt: 21.03.2012.a omandas K.E S. P&C IAS-lt 9750 (üheksa tuhande seitsmesaja viiekümne) euro eest avariilise sõiduki Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX, VIN-kood JTEBZxxxxxxxxxxxx, väljalaskeaasta 2007, musta värvi.
4. aasta kevadel võttis ta selle sõiduki täielikult lahti – vigastatud detailid K.E viskas ära, osad detailid viis vanametallina metallikokkuostu punkti, osad detailid kasutas varuosadena teise sama marki sõiduki taastamiseks. Lahtivõetud sõidukist jättis K.E endale alles registreerimismärgid, registreerimistunnistuse ja sõiduki detaili, millel oli sõiduki VIN-kood JTEBZxxxxxxxxxxxx. Täpselt tuvastamata ajal hiljemalt
5. aasta juunis paigaldas K.E selle detaili tema kasutuses olnud sama marki sõidukile Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX, kattes selle detailiga nimetatud sõiduki tegelikku VIN-koodi ja maskeerides selle detaili servasid selliselt, et see detail koos sellel oleva VIN-koodiga näeks välja sõiduki lahutamatu osana. Samuti paigaldas K.E nimetatud sõidukile registreerimismärgid XXX XXX ning pöördus nimetatud sõidukiga Pärnu linnas asuvasse automüügifirma A.A AS esindusse, kus leppis kokku, et A.A AS vahendab selle sõiduki suhtes liisingu vormistamist K seotud äriühingu nimele, s.t küsib liisingufirmalt liisingupakkumist kõnealuse sõiduki suhtes, omandab K.E-lt selle sõiduki ja müüb sõiduki edasi liisingufirmale, kellega K.E-ga seotud äriühing sõlmib sõiduki suhtes liisingulepingu. Sõiduki võõrandamine K.E poolt A.A AS-le oli vormistatud 13.08.2013.a K.E ja A.A OÜ esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud müügilepinguga, mille kohaselt müüs K.E A.A OÜ-le sõiduki Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX (VIN-kood JTEBZxxxxxxxxxxxx ) 23 800 (kahekümne tuhande kaheksasaja) euro eest. Veel enne seda, 05.08.2013.a A.A AS vahendustegevuse tulemusena sõlmisid AS D.P kui liisinguandja ja A. E OÜ (registrikood xxxxxxxx, kustutatud äriregistrist 25.08.2017.a) kui liisinguvõtja kapitalirenditüüpi liisingulepingu nr 277781, mille kohaselt kohustus liisingufirma omandama A. E OÜ taotlusel ja huvides (selle osaühingu valdusse ja kasutusse andmiseks) müüjalt A.A AS eelnimetatud sõiduki Toyota Land Cruiser 120 VIN-koodiga JTEBZxxxxxxxxxxxx, maksumusega 24 500 (kakskümmend neli tuhat viissada) eurot, ning A.EOÜ kohustus tagastama liisingufirmale sõiduki ostuhinna, s.o 24500 eurot viie aasta jooksul, tasudes liisingufirmale esimese osamaksena (omafinantseeringuna) 6125 eurot ning edaspidi igakuiseid liisingumaksed (ostuhinda katvad osamakseid koos intressimaksetega) vastavalt maksegraafikule, mille järgi liisingumaksed summas alates 330,50 eurot kuni 433,10 eurot pidi tehtama iga kuu 15-ndaks kuupäevaks ning viimane liisingumakse summas 330,50 eurot 15.08.2018.a (kokku 61 makset üldsummas 27 105,18 eurot). 12.08.2013.a allkirjastasid A.A OÜ esindaja kui müüja ja A.EOÜ esindaja kui liisinguvõtja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, kus kinnitasid, et müüja on üle andnud ning liisinguvõtja on vastu võtnud liisinguesemeks oleva sõiduki Toyota Land Cruiser 120 VIN-koodiga JTEBZXXXXXXXXXXXXXX. A.EOÜ esindajana sõlmis eelnimetatud liisingulepingu ning allkirjastas liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akti K.E, kes oli selle osaühingu juhatuse liige ja osanik alates osahingu asutamisest 24.10.2006.a kuni osaühingu kustutamiseni äriregistrist 25.08.2017.a. 3 1-18-4813 13.08.2013.a sõlmisid AS D.P kui ostja ja A.A AS kui müüja müügilepingu nr 277781, mille alusel AS D.P on saanud kõnealuse sõiduki omanikuks. 14.08.2013.a allkirjastas AS D.P eelnimetatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti. Samal päeval, s.o 14.08.2013.a Tallinnas asuvas Maanteeameti teenindusbüroos registreeriti kõnealune sõiduk AS D.P nimele, milleks K.E esitas AS D.P volitatud esindajana vastava taotluse, mille alusel AS D.P kanti liiklusregistrisse sõiduki omanikuna ja A.EOÜ vastutava kasutajana. 26.08.2013.a tasus AS D.P A.A AS-le pangaülekandega sõiduki Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX (VIN-kood JTEBZXXXXXXXXXXXXXX) eest 24 500 (kakskümmend neli tuhat viissada) eurot, millest 23 800 (kakskümmend tuhat kaheksasada) eurot kandis A.A AS samal päeval edasi K.E Swedbanki arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxx . Korraldades A.A AS vahendusel olematu sõiduki müümist AS -le D.P, lõi K.E AS -le D.P ebaõige ettekujutuse sellest, et müügiesemeks olev sõiduk Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX eksisteerib ning müügilepingu sõlmimise tulemusena saab AS D.P selle reaalselt eksisteeriva sõiduki enda omandisse. Tegelikult aga seda autot olemas ei olnud, kuivõrd see oli eelnevalt K.E poolt varuosadeks ja vanametalliks lahti võetud. Sõlmides oma firma nimele AS-ga D.P liisingulepingut sõiduki Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX suhtes, lõi K.E AS-le D.P ebaõige ettekujutuse sellest, et ta kavatseb maksta liisingumakseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Tegelikult ei kavatsenud ta liisingumakseid tasuda ja hüvitada seeläbi AS-le D.P liisingulepingu esemeks oleva sõiduki omandamiskulud. Peatselt pärast liisingulepingu sõlmimist kavatses K.E teatada kindlustusfirmale, kus ta vormistas kõnealuse liisingusõiduki suhtes kaskokindlustuse, et sõiduk Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX on varastatud, mille tulemusena hüvitaks kindlustusfirma AS-le D.P liisingusõiduki väärtuse ning K.E-le kuuluv A.EOÜ vabaneks liisingumaksete tasumise kohustusest. A.A AS esindajad, kelle vahendusel müüs K liisingufirmale olematu sõiduki ja seejärel võttis selle sõiduki liisingusse oma firma nimele, ei olnud teadlikud, et kõnealust sõidukit reaalselt ei eksisteeri ning liisingumakseid selle sõiduki eest K.E tasuma ei kavatse. Oma tegevusega põhjustas K.E AS-le D.P varalist kahju summas vähemalt 18 375 (kaheksateist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot, s.o AS D.P poolt A.A AS-le tasutud ostuhinna ulatuses, millest oma maha arvatud liisinguvõtja poolt AS-le D.P tasutud omafinantseeringu summa. 19.08.2013.a pidas politsei varem kriminaalkorras karistamata K.E kinni kriminaalasjas nr 13230101004 (30.05.2014.a eraldatud K.E osas kriminaalasjaks nr 14730000624) kahtlustatavana

§ 209

lg 2 p 1, 2 ja § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude, s.o ühe kelmuse ja kolme liiklusõnnetuse lavastamisega seotud kindlustuskelmuse toimepanemises. Kinnipidamiselt vabanes K. 20.08.2013.a. Kartes pärast kinnipidamist sõidukiga Toyota Land Cruiser 120 reg.nr XXX XXX seotud raha väljapetmise ilmsikstulekut ja selle eest vastutusele võtmist hakkas K.E tasuma AS-le D.P liisingumakseid nimetatud sõiduki eest. Liisingumakseid tasus ta kuni

1. aasta veebruarini. Alates
2. aasta märtsist katketas X OÜ juhatuse liige K.E liisingumaksete tasumist ning nimetatud osaühingul tekkis AS D.P ees võlgnevus, millest tulenevalt 24.04.2015.a koostas AS D.P ja edastas A.EOÜle teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles nõudis võlgnevuse kustutamist ning teavitas A.EOÜ-t, et kui 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist võlgnevust ei kustutata, loeb AS D.P liisingulepingu alates nimetatud tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks. Kuivõrd A.EOÜ võlgnevust ei kustutanud, liisinguleping
3. aasta mais lõppes. Sõiduki jääkmaksumus (liisinguvõtja poolt liisinguandjale tagastamata sõiduki ostuhinna osa) oli liisingulepingu lõppemise seisuga 13151,63 eurot (kolmteist tuhat ükssada viiskümmend üks eurot kuuskümmend kolm senti). K.E pani eelkirjeldatud kuriteo toime isikuna, kes on varem toime pannud kelmusi, mille toimepanemises tunnistati ta süüdi Harju Maakohtu 08.01.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1410814

§ 209lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

4 1-18-4813 Seega pani K.E oma tahtliku tegevusega toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse (kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 209redaktsioon).

Alates 01.01.2015.a on see tegevus jätkuvalt kvalifitseeritav

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille kohaselt on karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. 07.06.2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Deniss Medvedev, süüdistatav K.E ja tema kaitsja Aivar Ennok käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb ringkonnaprokurör süüdistatavale K.E-le

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust vangistus 1 (üks) aasta.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus, s.o 1 (ühe) aastane vangistus kaetuks Harju Maakohtu 08.01.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-10814 mõistetud karistusega, s.o 2 (kahe) aastase ja 6 (kuue) kuulise vangistusega, millest arvati eelnimetatud kohtuotsusega

§ 68

lg 1 alusel maha 2 (kaks) päeva eelvangistust ning

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud ja ärakandmata karistust, s.o 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.E ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. K.E-le määratud katseaeg on praeguseks lõppenud. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb kaitsjatasu (kohtueelses menetluses 150 eurot, millele võib lisanduda kaitsjatasu kohtumenetluses) väljamõistmine, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul. Samuti nähtub kokkuleppest kannatanu poolt esitatud põhjendatud tsiviilhagi ning süüdistatava nõustumine tsiviilhagiga. 02.07.2018.a toimunud kohtuistungil K.E kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, nõustus esitatud tsiviilhagiga ning väljendas valmisolekut selle hüvitamiseks. Ringkonnaprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav K.E ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, K.E temale esitatud süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb K.E-lt mõista välja kannatanu esitatud tsiviilhagi, mille hüvitamisega on K.E nõustunud nii 07.06.2018.a sõlmitud kokkuleppes kui ka 02.07.2018.a toimunud kohtuistungil. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 5