) § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses. Paul Pikma Süüdistatav K.V isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; elukoht: XXXX; põhiharidus; töökoht: XXXX OÜ, haljastustööline; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - Tartu Maakohtu 15.11.2012 otsusega 1-12-10974
- § 25 lg 2 järgi tingimisi (
) vangistusega 3 kuud (ärakandmata 2 kuud ja 28 päeva) katseajaga 18 kuud (katseaja lõpp 14.05.2014). Väärteokorras karistatud 7-l korral. Tõkend: puudub. Kaitsja Veera Tolli-Baskin (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256-1, § 256-5 lg 1 p 2, lg 2, § 239250, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:
2)
lg 1 ja lg 3 alusel jätta K.V-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui K.V ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3) Võttes aluseks
lg 1 kohustada K.V järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXXX; -ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4) Määrata K.V katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 5)
p 1 alusel arvestada K.V-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.11.2016.a. 6) Välja mõista K.V-lt sundraha 645,00 eurot ning kaitsjatasu summas 100,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „K.V , 1-16-9194, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Asjaolud: K.V süüdistatakse selles, tema, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi 19.11.2014 (tegu 27.10.2014), 25.11.2014 (tegu 06.11.2014), 16.12.2014 (tegu 23.11.2014) ja 01.04.2016 (tegu 08.03.2016) juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 23.05.2015 kell 01:09 Valgas Pärna pst 9 maja juures mootorsõidukit Toyota Celica registreerimismärgiga XXXX ja 22.05.2016 kell 18:30 Tallinnas Tuulemaa ja Madala tn ristmikul mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega K.V pani toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokuröri kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
1 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 (viis) kuud.
lg.1 ja 3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.V poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb K.V-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 100,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et menetluskulu tasub K.V 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.