-1 lg.3 määrata B.F-ile elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.
Kohustada B.F-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada B.F-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 5, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - alluma ettenähtud ravile - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ega mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata B.F kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada B.F Viru Vanglast peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav B.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.07.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 ja §329 järgi ning karistatud KarS §63 lg.1, §65 lg.2, §68 ja §76 lg.6 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva alates 09.07.2011. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas 2 viibib esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on käinud vestlustel kriminaalhooldusametnik-sotsiaaltöötajaga, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja olnud hõivatud majandustöödel koristajana. Motivatsiooniprogrammi raames käis kinnipeetav 22.11.2011 direktori käskkirja alusel kodukülastusel. Kinnipeetava hariduse ja eelneva töökäiguga seonduvalt uue kuriteo risk kinnipeetava puhul puudub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2816,75 €, vabanemisfondis on 489,63 €. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas vabaduses ülemäärane alkoholi tarvitamine. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt vanaema. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanavanemad ja tüdruksõber, läbisaamine pereliikmete vahel on hea. Vangistuse ajal suheldakse telefoni ja kirja teel. Kinnipeetava väitel tal kriminaalse taustaga sõpru ei ole, kinnipeetava viimase aasta elustiili iseloomustab riskivalmidus, tagajärgedega mittearvestamine ja hoolimatus. Kinnipeetava sõnul alustas ta alkoholi tarvitamist 13 – 14-aastaselt, tõsisemalt 16 – 17-aastaselt. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale kohased sotsiaalsed oskused. Impulsiivsusele ja ebaefektiivsetele probleemilahendusoskustele viitavad korduvad samaliigilised kuriteod, sõltuvusainete tarvitamine ja katseaja tingimuste rikkumine. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav kannab vangistust esmakordselt. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on kinnipeetav suhelnud ema ja vanavanematega põhiliselt telefoni- ja kirja teel, samuti kokkusaamiste kaudu. Kinnipeetavat on lapsest alates kasvatanud vanavanemad. Ema ja vanaema sõnul ei ole kinnipeetaval kriminaalse taustaga sõpru. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama vanavanemate juurde. Tegemist on 4-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning vanavanemad on kirjalikud nõusolekud andnud. Kinnipeetava vanavanemad on töövõimetuspensionärid, kuid käivad ka tööl. Ka kinnipeetava ema töötab. Nii ema kui vanavanemad on kinnipeetavat vangistuse ajal rahaliselt toetanud. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kui kinnipeetav on nõus, oleks otstarbekas määrata talle lisakohustusena kohustuseks pöördumine psühhiaatri vastuvõtule, et tegeleda sõltuvusprobleemidega ning vajadusel läbida ravi. Maakohtu istung Kinnipeetav B.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja selgitas, et on esimese vanglasoleku ajal saanud aru karistusest, tingimisi süüdimõistmise ajal ta seda ei taibanud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on nõus minema alkoholivastasele ravile. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega tähtajaga 6 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Valli Murde toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Kaitsja palus määrata elektroonilise valve pikkuseks 4 kuud ning panna kinnipeetavale kohustuseks läbida sõltuvusevastane ravi. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Kinnipeetav kannab karistust KarS §424 ja §329 järgi toimepandud kuritegude eest. Tegemist on samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega, kuna kinnipeetavat on varem kahel korral karistatud samuti KarS §424 järgi. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on tal kanda veel 1 aasta 2 kuud vangistust. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, kuid tegemist on tubakatoodete omamise ja telefoni kasutamise kohta andmete mitteesitamisega. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava vanavanemad on andnud kirjalikud nõusolekud kinnipeetava sinna elama asumiseks. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub kaitsja seletusest maakohtu istungil, et tegemist on kutsekooliharidusega kinnipeetavaga, kes ilma alkoholita on väga tubli töömees. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja vanavanemad on teda vangistuse ajal toetanud ja on nõus seda tegema ka edaspidi. Kuna kinnipeetavat on kolmel korral karistatud KarS §424 järgi, on ilmselgelt tegemist isikuga, kel on alkoholiga probleeme ja kes võib olla alkoholi sõltlane. Maakohus tunnustab kinnipeetavat selle eest, et ta on oma probleemist aru saanud ja asunud sellega tegelema juba vangistuses, läbides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on kinnipeetav maakohtu istungil andnud nõusoleku läbida võimaliku vabanemise korral sõltuvusvastane ravi (psühholoogi/psühhiaatri juures). Eeltoodu arvestades leiab maakohus, et kinnipeetava resotsialiseerumine ühiskonda on tulemusrikkam ja otstarbekam tema vangistusest vabastamise korral tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelvalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata, samuti on kontrollitav tema sõltuvusravi ja sellele asumine. Arvestamisele kuulub ka asjaolu, et tegemist on suhteliselt noor inimesega, kellele see on esimene reaalne vangistus. 4 Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, prokuröri abi seisukohta, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on keskmine aeg ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 07.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.