1-11-6220/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6220 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu P.P, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata.
5. Süüdimõistetu P.P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu 07.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6220 tunnistati P.P süüdi KarS § 266 lg 1 järgi, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitis kohus karistusele Harju Maakohtu 03.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17104 mõistetud karistuse, mõistes P.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha P.P poolt Harju Maakohtu 03.02.2012 otsuse alusel osaliselt ärakantud karistuse ja luges liitkaristuse ärakandmata osaks 1 aasta ja 1 kuud vangistust. Kohtuotsusega määrati, et mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast 9 kuu vangistuse osas P.P on ja jääb tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012 otsuses kriminaalasjas nr 1-10-17104 määratud tingimustel ja tähtajaks ning ülejäänud osa P.P liitkaristuse ärakandmata osast, s.o 4 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui P.P kahe aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras P.P-le KarS § 75 lg 2 alusel täiendavalt kohustuse käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel ja kohustuse käitumiskontrolli perioodil mitte suhelda A-L.V. iga.
7. 02.10.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldusametnik taotles P.P-le käitumiskontrolli ajaks täiendava kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, määramist.
8. Tartu Maakohtu 23.10.2013 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja määrati KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel P.P-le Tartu Maakohtu 07.12.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6220 määratud käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 07.12.2012 kohtuotsusest nähtub, et P.P-le lisakohustust määrates leidis kohus, et vaatamata prokuröri taotlusele kohaldada alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu, on arvestades konkreetset isikut ja tema poolt toimepandut efektiivsem määrata P.P-le kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, kus muuhulgas tegeletakse alkoholi liigse tarvitamise probleemidega. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtus, et naabritega ebaviisakas ja teisi tülitav suhtlemine ei ole P.P olnud esimene kord ja on tingitud ainult alkoholi tarvitamisest, pidas kohus sotsiaalabiprogrammi läbimist tõhusamaks. Kohus märkis, et programm abistab süüdistataval viia oma käitumist kooskõlla ühiskonnas aktsepteeritavate normide ja tavadega. 2.2 Erakorralisest ettekandest nähtub, et P.P on rikkunud temale kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust – osaleda sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel (ta on sellest keeldunud) ja on käitunud kriminaalhooldust takistavalt, ilmudes ametniku vastuvõtule alkoholijoobes. 2.3 Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et alkoholi tarvitamine on süüdimõistetule jätkuvalt probleemiks õiguskuuleka käitumisega kohanemisel ja tal puudub tahe tegeleda võimalike uute rikkumiste toimepanemist soodustavate riskide maandamisega kohtu poolt varem määratud leebemal viisil, s.o sotsiaalprogrammis osaledes. Lisaks on see takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel. 2.4 KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Vangistuse täitmisele pööramiseks kriminaalhooldusametnik ei ole käesolevalt ettepanekut teinud, vaid on leidnud, et kriminaalhooldust võiks jätkata, määrates P.P-le täiendava, s.o KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse. Kohus leidis, et olukorras, kus süüdimõistetu keeldub talle varem kohtuotsusega määratud kohustuse täitmisest põhjendusel, et selle täitmisel isiklike andmete avaldamine võiks tema huve hilisemalt kahjustada, on põhjendatud enne vangistuse täitmisele pööramise otsustamist kaaluda, kas võiks olla mõni muu kohustus, mis võimaldaks süüdimõistetu käitumisriske maandada. Kuna alkoholi tarvitamine on olnud P.P poolt kuritegude toimepanemisel üheks mõjutavaks asjaoluks ning on käesolevalt ka kriminaalhooldust takistav, siis kriminaalhooldaja poolt taotletud kohustus käitumiskontrolli ajal süüdimõistetule alkoholi ja narkootikume tarvitamise keelamine on igati põhjendatud.
9. Maakohtu määruse peale esitas ennistamistaotlusega määruskaebuse P.P . Tartu Maakohtu 03.12.2013 määrusega ennistati P.P kaebuse esitamise tähtaeg ja edastati määruskaebus lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. MÄÄRUSKAEBUS P.P vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, s.o osas, millega kohus pani talle kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Põhjendusena toob määruskaebuse esitaja välja, et tal on tekkinud probleemid sõpradega, eriti naistega suheldes. Viimased paluvad külla kutsudes kaasa võtta pudel veini või pakuvad ise klaasikese. Seega takistab alkoholikeeld P.P era- ja suhteelu. Lisaks leiab P.P, et alkoholi peab probleemiks vaid kriminaalhooldaja. 2 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. 7.1 KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.2 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et P.P ei täitnud talle pandud kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel, keeldudes talle pakutud programmist. Osundatud säte annab kohtule olukorras, kus süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi reageerida rikkumisele kolmel viisil: 1) määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi, 2) pikendada tema katseaega kuni 1 aasta võrra või 3) pöörata karistus täitmisele. Maakohus on pidanud võimalikuks määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 pst 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud õigustatud järeldusele, et kuna alkoholi tarvitamine on olnud P.P kuritegude toimepanemist mõjutavaks asjaoluks ning takistab ka tema suhtes läbiviidavat kriminaalhooldust, on kriminaalhooldaja taotlus igati põhjendatud. 7.3 Ringkonnakohus selgitab, et karistusest tingimisi vabastamise eesmärgiks on vähendada vangistuse kahjulikke mõjusid isikule. Kontrollnõuete ja kontrollkohustuste eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle ning saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise kaudu. Seega on isiku puhul, kelle kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, igati õigustatud ja vajalik tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks rakendada alkoholikeeldu. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et kuivõrd kohus on P.P-le tulenevalt tema isikust ja toimepandud kuritegudest õigustatult pidanud vajalikuks alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu kehtestamist, on määruskaebuse esitajale sisuliselt antud valik, kas täita kohtu poolt määratud lisakohustust või riskida tuttavatega suhete säilitamise eesmärgil talle määratud karistuse – vangistuse - täitmisele pööramisega. Eeltoodud ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja P.P määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas